Põrgust taevasse ja vastupidi

Suurest masust õppis ettevõtlus palju.
Arutu laristamine on hullem, mida vaadata. Omanike raha lennutatakse vastutustundetult tuulde enamikes ettevõtetes, kus tegevjuhtkonnas pole omanikke või on juhtkond pigem sotsiaalset ettevõtlust harrastav.

Start-up, alustav ettevõte
Esimeste sammude tegemisel on suurim rumalus rentida kontoripind, soetada firmale põhivara või palgata töötajaid.
Ühtegi kulu, väljaarvatud ettevõtte regamise, domeenide, kodulehe majutamise jms-ga seotud kulud pole tegelikult äriliselt ilmtingimata vajalikud. Päris esimesed sammud on võimalik teha ka viimaste kuludeta ning panna power esialgse tiimi leidmisele, ärimudeli ja kui on olemas toote prototüüp, siis ka toote testimisele sihtrühma seas.
Püsikulud on mõistlik peale võtta alles siis, kui esimesed kliendid, saadud toetused, investeeringud vms tulud, mille abil ettevõtte tegevust saab kiirelt arendama hakata (arendus-ja müügi-ja turundustöö) loovad selleks põhjuse; ka siis peab rahavoogudel silma peal hoidma ning pigem säästma ning müügitulusid tõstma enne uute kulude pealevõtmist.
Kui tulusid ei õnnestu kuidagi tekitada või tõsta, siis peaks tootele ja arendustegevusele otsa vaatama, kas liigutakse ikka õiges suunas; eriti just IT firmad kipuvad arendustega liiale minema; arendatakse ja arendatakse, analüüsimata, kas antud arendused tegelikult ka aitavad kaasa müügi suurenemisele ehk siis töötavad kliendi kasuks? Geniaalsed on tihti just need tooted, mille arendus on teatud piiril seisma pandud ja mis toimivad väga pikalt;

näiteks Highrise, mis on maailma üks edukamatest CRM-idest on teadlikult hoidunud igasugustest arendustest ning on võtnud fookusesse kitsa sihtrühma. Nad loobuvad klientidest, kel on tekkinud suuremad vajadused ega arenda toodet, et vastata kõigile kliendivajadustele. Suurenenud vajadustega klient suunatakse lahkelt uue teenusepakkuja juurde ning keskendutakse edasi oma sihtrühmale. Selline fokusseerumine on aidanud ettevõttel hoida kokku kulutusi, mida ei suudaks katta pidev arendamine ja rakenduse täiendamine. Kuna igal kliendil tekib omi soove, vajadusi, nägemusi, siis soov olla kõigile meelepärane võib su äri kiirelt hukutada.
Ka Microsofti esimene tiim töötas esialgu tasuta ning osalised ja juurde kaasatud tegijad said ettevõtte osanikeks. Raha ei liigutatud, kuna polnud, mida liigutada.
Seega on Start-up üks võimalustest saada tulevikus osa hiigelkasumist ning olla üks ühe suure ettevõtmise asutajatest.
Tööjõud on suurim koorem ettevõttele ning eelistada tuleks neid töökohti, mis on otseselt raha sissetoomisega seotud. Enamikku knowhowd saab tegelikult firmasse sisse osta – seotus on paindlik ning minimeeritud on kõikvõimalikud riskid: alates isikuomadustest tulenevate riskdega kuni lepingu lõpetamisega seotud lisakulutustega. (sekretäri-, raamatupidamis-, turundusjuhi-, IT administraatori-, klienditoe jne teenused on vaid mõned, mida on võimalik sisse osta vastavalt vajadusele)

Ettevõtte knowhow ehk investori jaoks väärtuse kandjad on tegevjuht, müügijuht, arendusjuht, muud ametikohad ettevõtte väärtuse seisukohalt on sekundaarsed.

Ettevõte peab teadma käibe suurust, või ka mõnd muud äriliselt olulist näitajat, mille saavutamisel uusi suuremaid arendus- ja tegevuskulusid ettevõtte väärtuse tõstmiseks tehakse. Kui see eeldus pole täidetud, siis uut sammu teha ei saa.

Tänu masule vabanesid ettevõtted töötajatest, kelle töö ei olnud otseselt seotud majadusnäitajate parandamisega. Igasugu konsultantide-assistentide-keskastmejuhtide-büroojuhtide-spetsialistide jne armeede asemele värvati müügimehi, inimesi, kes otseselt kliendiga suhtlevad ning käibesse oma panuse annavad. Tasustamisskeemid muutusid üheseks, kus tasu oli tulemusega seotud ning teenuse kvaliteet oli selgelt rahas mõõdetav.

Ettevõtete omanikud vabanesid juhtidest, kes ei suutnud uut olukorda omaks võtta ning olid mugavuste ning eritingimuste valguses minetanud peamised juhiomadused: võtta vastu ja viia ellu ebapopulaarseid otsuseid, saneerida ettevõte tootlikumaks ning rakendada uusi põhimõtteid tasuskeemides, klienditeeninduses ja muuta müügiprotsessid reaalajas selgemalt mõõdetavaks.

Advertisements

2 thoughts on “Põrgust taevasse ja vastupidi

  1. Tere Kairi!

    Muidu olen nõus, et iga kulu alustaval ettevõtjal on risk, eriti mis puudutab põhivara. Samas, mida sa arvad järgmisest:
    1. Inkubaatorid ja Loomemajanduskeskused, kes pakuvad konkursside käigus soodsamat võimalust ruume saada, samas annavad nõustamist juurde, kuidas äri teenima panna? Kas siis on mõtet püüelda põhivara poole?
    2. Mida teha, kui sinu teenus on otseselt seotud inimeste vastuvõtmisega? Olgu siis näiteks tegemist massaaži teenuse pakkumisega või konsultatsioonidega X teemal? Teoreetiliselt muidugi saab mõlemal puhul alguses ka ilma kontoriruumideta.

    Ettevõtlikku meelt,
    Liisi

    1. Tere!
      1. variandi puhul on ettevõtmine selleks valmis siis, kui ärimudel on mingilgi moel end tõestanud – esmaste potensiaalsete klientide, tekkinud leadide, koostööpartnerite olemasolul – st sa näed, et inkubaatorisse minekuks on sinu äri küps. Tihti saavad ärid korraliku tegevustõuke, kui kolivad koduseinete vahelt välja kontoriruumidesse, aga aeg peab õige olema. Kuigi tänapäeval saab edukalt äri ajada ka ilma – ärikohtumiseks sobivad suurepäraselt ärilõunad. Inkubaatorid pakuvad ka põhivara rendi teenust – st sa ei pea soetama printereid-scännereid jms, mingis mahus saab neid ka tasuta kasutada. On olemas ka kontoriseadmete rendiettevõtteid – nt-ks nagu 3 step IT ja teised, kust saab mõistliku hinnaga kontoritehnikat ja mööblit rentida; kuigi kindlasti on olemas tasuta võimalusi ka.. 🙂
      2.
      1. Teenuseid saab pakkuda ka kliendi juures kodus, kui su sihtrühm on lokaliseeritud.
      2. pakutavate teenuste osas on ülioluline ka asukoht. Soovitan sel juhul teha nii, nagu Richard Brandson oma plaadipoode paljundas :)- leppida kokku 3-4 kuuline asukoha testaeg, kus rendilevõtja renti ei maksa vaid testib oma äri jaoks seda konkreetset asukohta.
      Konsultatsiooniteenust saad pakkuda samuti kas kliendi juures, mis on talle vaat et mugavam kui kuhugi sõitma hakata; kui vajadus klienti vastu võtta saad selleks rentida inkubaatori vm ruumi. Kokkuvõttes soovitan vaadata arvudele otsa – palju teevad konsultatsioonil käivad kliendid käivet ja võrdle seda siis oma kuludega ruumirendile. Kas tasub ära? Samas on konsultatsiooniäri väga kaootiline ja heitlik, st ei teki püsikliente, kelle abil sa saaksid teha oma käibeprognoose; sestap ongi püsikulude kaelavõtmine risk.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s