Suurpuhastus müügiosakonnas

Osalesin 2011 aasta sügisesel JCI Aastakonverentsil JCI noorkoolitajate sessioonil. Ettekanne kestvus oli määratud 30 minutit, mis andis väljakutse püstitada piisavalt fokusseeritud teema ning püstitada 1 probleemitõstatus.
Suunasin oma esitluse müügijuhtidele, kuivõrd soovisin esitleda oma mõtet müügiosakonna efektiivsemaks muutmisel.
Tõsi, kohapeal selgus, et minu koolitusel ei olnud ühtegi müügijuhti, seega ka kohustuslik grupitöö tegemata.

Ma tean, kuidas väike- ja keskmistes ettevõtetes vaeveldakse ebaefektiisuse rägastikus, mille on loonud müügijuhid (ikka need, kes juhivad müügiosakondi), kes tegelikult ei adu, mida saab nõuda müügimeestelt ja kuidas neid tegelikult on võimalik tööle panna.
Kuna ülaltoodud teemat olin enne konverentsi esinemispakkumist omaette sügavuti juurelnud, olles ise ettevõtjana ning palgatöötajana müügiorganisatsiooni ülesehitaja ja juht, siis otsustasin tuua välja peamise sõnumi:
sinu osakonna müügimees

Müügijuht: ole eelduste looja ning takistuste kõrvaldaja. Hall kardinal, kes tõstab osakonna uuele tasemele, sellisele, millise fiilinguga töötavad suurfirmade osakonnad tippjuhtide käe all. Ära konkureeri. Ära mata end igapäevaste probleemide alla. Ole starteeg, visionäär, värbaja, motiveerija.

Et mu sõnum paremini pärale jõuaks kasutasin sportlase kujundit. Müügijuht kui treener ning müügimees kui sprinter.

Mis rolli kannab sinu müügimees?
Kui vaatad seda kena muskleis sprinterit, siis kas treenerina kujutaksid ette, et sinu treenitav paneb vahel balletisussid jalga ning teeb treeningsaalis mõned piruetid? Või saadaksid ta maadlema, või tasuks tal muuhulgas treeningute vahepeal harrastada sumomaadlust, jäähokit, bobisõitu või tasuks teda rakendada mõnes korvpalli tiimis?

Kui visualiseerid end treeneri kohalt müügidirektoriks, siis mõtle,
*kas sinu müügimees on hoopis klienditeenindaja – võttes vastu tellimusi, luues arveid ning edastades kauba?
*või on ta projektijuht, kes pühendub päevi-nädalaid kestvale rätseptööna valmivale pakkumisele?
*on ta inkasso – tegeledes võlgade sissenõudmisega?
*autojuht – klient ju soovib kaupa, ja ehk on tore ka mõni sõbralik sõna juttu ajada kliendi juures?
*on ta disainer – disainides tunde ja tunde müügipakkumist ilusamaks-värvilisemaks-atraktiivsemaks?

Kas tead, et hea müügimees on ettevõtte suurim vara? Mis maksab sinu müügimehe aeg? Kas head klienditeenindajat on kergem leida kui head müügimeest?
Arvete sissenõudmisega saab tegeleda inkasso – testige ja te näete, et arved hakkavad imetabaselt täpselt laekuma! Ei tasu karta, et inkasso kaasamisega kliendid solvuvad, eemalduvad; ettevõttes valitsevad reeglid sisendavad usaldust ning kindlustunnet.
Pakid ning kauba veavad kohale trantspordifirmad, kelle töötund on väga oluliselt soodsam kui müügimehe oma.

Lisaks rollile osakonnas keskendu müügijuhina takistustele, mis müügimehel head tulemust ei lase toota. Ainult tulemusele keskendumine tekitab stressi, sest võib piisata ühest suhteliselt väikesest muudatusest, et müügimehele anda juurde aega ning võimaldada tal oma tööd oluliselt paremini ja tõhusamalt teostada.

Mis need takistused siis on:

* liiga palju tooted-teenuseid-pakette. raske orienteeruda kliendid ja müügimehele. Siin on oht, et müügimees läheb kergema vastupanu teed ning müüb seda, mida on kerge müüa. Kuid mitte seda, mis on ettevõttele kasumlikum. Mõtle, kas piisab 3 küsimusest kliendile selleks, et oskad valida talle sobivaima lahenduse ning müügis keskenduda ainult sellele (jah, üks soodsam ja teine hinnalisem täispakett, kuid mitte mitut samaväärset valikut!)
Testi – eemalda aktiivsest pakkumisest teenused/tooted, mida pole 3-6 kuu jooksul müüdud nng keskendu kasumlikemale.

* Pakkumised: standardiseeri pakkumised. Kui tegu ei ole just luksusjahtide müügiga, siis kasuta PDF esitlust. Kliendi personaalne pöördumine – kokkulepe, räägitu lühikokkuvõte, personaalsed argumendid ja loomulikult kontakti ja ettevõtte nimi too välja e-mailis. Manusega aga lisa valmispakkumine, mille loomise jaoks ressursse kokku hoitud ei ole. See lihtsalt avaldab muljet.

*CRM – mida varem ettevõte võtab kliendihalduses kasutusele CRM tarkvara seda rohkem hoiab ta kokku ressursse. CRM olgu müügimehe parim sõber ning siin peaks olema kaardistatud kliendid, talletatama kliendisuhtluse ja müükide ajalugu ning välja võetatav müügitulemuste kokkuvõte.

jah, veel paar aastat tagasi andis üks alustav ettevõte oma müügimeestele ette kollased Kontakt kataloogid, mida lehitsedes viimased siis kliente otsima hakkasid. Millisel päeval sai klient kaks identset müügikõnet samalt ettevõttelt, seda ei oska hetkel öelda 🙂

* müügikõne – mis on need peamised küsimused, mille abil saab teada, mida kiendil vaja on; mis on müügiargumendid, mida kasutavad kõik müügimehed; üllatavlt palju olen avastanud, et ettevõttesse võetakse müügimehi, antakse neile ette nimekiri klientidega, telefon, tootekataloog ja GO.
Tore muidugi, et inimestel lastakse arendada endas loomulikku loovust, aga need pruugi olla ju A-taseme mängijad.
Ja sinu kontoriruum, elekter, põhivara ja sinu enda aeg on väärt rohkem, kui müügimehed käivet suudavad teha.

* nii nagu sprinter ei saa tuua head tulemust ilma arenguta, nii vajab arendamist ka müügimees. Selleks ei pea olema vaid koolitused müügiteemadel. Investeering võib olla kolleegidevaheline arendus, ajurünnakud aga ka investeerimine raamatutesse, sportlike tegevuste soodustamisesse.

Loodan väga, et sa siit vähemalt ühe idee või otsuse välja korjasid?

Rollidest veel: tasub mõelda müügi ja teenindusosakonna loomisele, et müük saaks keskenduda oma professioonile ja meeldivad klienditeenindajad saaksid lahendada klientide tekkinud probleeme.

Oletame, et oled suure töö tulemusel timminud osakonda maksimaalselt. Paigas on kliendihaldus, müügimehed keskenduvad oma professioonile, klienditeenindus teenindab kliente, ajakasutus on pedantlik. Kas kõik?

Ilmselt siiski mitte – müügiosakond ei ole eraldiasetsev manner või planeet, mis funktsioneerib eraldi. Piisab ühest lülist kogu ettevõtte tegevuste ahelas, mis kogu osakonna pingutused lammutab. Näiteks müügitöö on kvaliteetne, kuid teostus – on see siis mõni ehituslik, paigaldusega aga ka teenindusega seotud ebakvaliteetne töö ning kogu müügiprotsess on mõttetu: ei teki püsikliente ning klientide negatiivne tagasiside demotiveerib parimadki töötajad.

Kõige lõpuks tahan veelkord panna sind mõtlema sellele, mida tõin välja selle postituse alguses:

Millist rolli kannad sina, müügijuht?

Septembri parim viirusturundus kampaania

Vaieldamatult vaimukas viirusturunduskampaania üllitas Starman, kes oma Facebooki saidil andis võimaluse luua feik Õhtulehe artikkel endast. Kampaania algul külas see omajagu segadust ja levis kulutulena. Üsna peagi suleti rakendus ajutiselt, äkki Õhtulehe survel..? app on siin igaljuhul: https://www.facebook.com/starman.ee?sk=app_114078368697810
Eneseiroonia ning erakordsus on see, mis kampaania levima paneb.

Sihtgrupp, kuid mitte ainult

Aina täpsemalt määratleme toodete ning teenuste turundamisel oma sihtgruppi ning seda, kuidas teda mõjutada.
Ainult brandingut tehakse turundusvahendite nappuse tingimustes järjest vähem – see on hetkel rohkem kaubanduskettide, autofirmade jm pärusmaaks.
Kui oleme oma kliendisihtgrupi üksipulgi ära kaardistanud, siis sellest teadmisest ning viibimisest kliendiga samades veebikeskondades tingimata ei piisa, et ka nende südamesse tungides mõjutada ostuotsust. Koos meiega jahivad sedasama sihtgruppi teisedki teenuse-tootepakkujad.

Hõiva

Anonüümset klassikalist sarnase käekirjaga reklaami on meedias tohutult. Seetõttu ei ole keeruline eristuda oma sihtgrupi silme ees, kui suhelda kliendiga kui sõbraga lisades siina kogu emotsiooni.

Klient on läbinisti egoistlik olevus. Me räägime kliendile asjust, mis me arvame, et talle olulised on. Kuidas on võimalik rääkida läbi tema enda?

Klient otsib lahendust, mitte valikuid.

südamest südamesse töötab paremini

Mõni aeg tagasi rääkisin tööpakkumisest kui turundusmeetmest – ehk siis, kuidas tööpakkumine on seotud ettevõtte imagoga samamoodi, nagu ükskõik milline muu infokanal.
99,99% turul liikuvatest tööpakkumiskuulutustest, nüüdsel ajal järjest rohkem just partnerlusotsingutest on endiselt umbisikulised, kuivad, emotsioonitud infolehed.
Tööotsinguportaalide stiilinäited, kuidas üks “õige” pakkumine välja peaks nägema on sarnased ning püsinud Eesti turul 10 aastat muutumatuna.

Oled isegi vast märganud, et värske pilk väljaspoolt valdkonda võib oma teistsuguse lähenemisega teemasse tabada märki täpsemalt kui seda vanad kalad teha suudaksid.

Viimaste aegade parim stiilinäide on Peep Lajalt, kelle kõikides väljaütlemistes lööb välja fresh-look, pilk väljaspoolt konnatiiki, kus ta otsib parimatest parimat partnerit start up ettevõtmises.

Internetiturundus: kes käib kus

Eelkõige banner- ning foorumisturundust planeerides tasub sinu sihtrühma käitumistavasid tähelepanelikumalt vaadelda. Paljud ettevõtjad, kes ei kasuta PR firma abi ning planeerivad turundustegevusi firmasiseselt võivad sügavalt ämbrisse astuda ning palju raha kaotada – internetis on võimalik müügikäivet kõvasti suurendada ilma ressursse kulutamata kuid sama laia joonega rahaliselt kõvasti kaotada.

Veebisaite valides toetutakse eelkõige veebistatistikaile – eestipõhist reklaami kavandades eelkõige TNS Metrix Emori statistikale. Siin näeme, et tõenäoliselt oleks kasulik end bannerdada ning muul moel nähtavaks teha postimees.ee, rate.ee või hot.ee keskkonnas. Kas kindla peale minek?

Kui teate, kes on teie planeeritava kampaania sihtrühm, siis tasuks analüüsida, kas sihtrühm sisaldub selles statistikas ja kui, siis kus? Siin saate võrrelda erinevate saitide külastatavust: Alexa.com

Kes kasutavad Eestis peamiselt internetti?
Viimati noorte seas läbiviidud koolitusel selgus, et keskkooli õpilased käivad valdavalt ühtedes-samades keskkondades ning nendeks on 99% erinevad suhtluskeskkonnad: rate.ee, orkut.com, twitter.com jne. eeltoodud infost võib järeldada, et noorte sihtrühmale tasub keskenduda eelkõige suhtluskeskkondades.
Noored neelavad meelsamini ka flashreklaami ning erinevaid mänge ja võistluseid, kindlasti haakuvad nad kõikvõimalike hindamiste ning järjekorrastamistega ning on kahesuunalisele arutelule altimad. Kuigi noorte internetikülastajate % on väga suur internetti kasutavate üldarvust, siis on nende poolt külastatavaid erinevaid saite kokku suhteliselt vähene arv ning seega on sihtrühma tabada kergem. Offline kontakti tasub otsida erinevatest noorte arendamisele ning õppimisvõimalustele keskendunud MTÜ -de (Junior Achievement, SENT jms) ning ürituste (Võti Tulevikku, Ajujaht jms) raames, pakkudes koostööd vastavalt oma ettevõtte eripärale – meediapartneri või muul moel toetajana. Vaata kindlasti ka minu blogikannet internetipõlvkonnast!

Suurima internetikasutajate protsendi ning aktiivsusega on inimesed 22-45 vanuses – sellise arvu visioon on tekkinud minus nii lugedes erinevaid arvamusi kui ka muidu tähelepanekuid tehes – seega ära võta seda lõpliku tõena. Kuid ma arvan, et selles vanuses on internetikasutamine kõige laiapõhjalisem ning intensiivsem. Iga aastaga ülemine piir tõuseb; praegu pealekasvav internetipõlvkond ilmselt imbub oma 50-60 – 70-80 tel eluaastatel suures osas virtuaalmaailma – kus nad on noored, tegused ja sellise välimusegam nagu nad virtuaalmaailmas ja enda kujutluses on. 🙂 Ilus vanaduspõlv või mis?

photo_1838_200811082

20-te vanusegrupp kannab endas ülikoolilõpetanuid -kas asuvad end tutvustama globaalsetes networkkeskkondades (LinkedIn jms), otsivad ning loovad laiapõhjalist infot, mis seotud nende endi erialaga kui ka uute valdkondadega. Sel ajal asutakse aktiivselt otsima väljundit endale, oma professioonile; liigutakse aktiivsemalt ringi maailmas. 20-e keskel v teises pooles asutakse ajama oma äri või ollakse äriliselt aktiivne ning otsiv – kõikvõimalikud globaalsed infokanalid saavad määrava tähtsusega ning kohati tundub, et võidab see, kel on kõige enam infot.

30-l laiendatakse äri, liigutakse uutele tegutsemisaladele või tehakse järske pöördeid äris, vbl ka isiklikus elus. Reisitakse rohkem ning ollakse maailma uusimate võimaluste järgi näljasem. Alates 30-st otsitakse süsteemsemalt mingit konkreetset infot, ollakse piisavalt intelligentne, et mitte alluda provokatiivsetele tähelepanuvõtjatele, õpitakse internetis liikumist ning tööriistade kasutamist efektiivsemalt kasutama ja süsteemsemalt infot haldama ja rakendama. 20-30-s aastates on inimesed kõige aktiivsemad fännid, ehk siis uudiskirjade saajad ning foorumikülastajad. 30-s on aktiivne ajakirjanduse ning infotarbija.

40-tel on tekkinud arvestatav konkurents Uute Tulijate näol, kes uut infot, uusi võtteid ja teadmisi koolist ning praktikast saanuna asuvad maailmavallutuslikele retketele. 40-l on motivatsioon enesearengul mitte peatuda ning kasutada konkurentsieelisena elukogemust, sidemeid, networkingut ning makrotasandil vaatlemise oskust konkurentsieelisena.

50-l on suurem rõhk talletatud infoga tutvumisel, kogutud ja loodud sisesaitidel – kuhu on kogunenud inimese nii isiklikud kui töised saavutused ja ülevaated. Kindlasti reisitakse rohkem kui eales ning jätkatakse elu jooksul harjumuspäraseid traditsioone. Internetis tehakse konkreetsemaid valikud info- ning spetsiifilisematelt saitidelt (teadus-jm); kindlasti jälgitakse uudishimuga, kui meeletult kõik muutub ja millised võimalused on noil 20-s noortel!! Või – ollakse virtuaalmaailmas endiselt parimais aastais ja elujõus.

Miks blogitakse?

See on POP? Et ajaga (internetiseerumisega) kaasas käia? Et sarnaneda oma sõprade ning äripartneritega?
Mis on bloginduse nii populaarseks teinud; lausa niivõrd, et isegi ettevõtte veebisaidi varem kohustuslike lehtede nagu Avaleht, Tagasiside jms on asendunud Blogiga?

Selline küsimus tekkis mulle pähe, kui sain järgmise e-mõtiskluse ühelt tuttavalt:

Blogimine on väga inimese põhine, ehk kui oled lapsepõlves päevikut pidanud siis ehk pead täna ka blogi. Uus põlvkond kasvab peale ja nemad suhtuvad arvutisse ja virtuaalmaailma hoopis teisiti. Nii et võib-olla on see peaaegu et kohustuslik, et vähegi ajaga kaasas käia.

Kas kõik need kümned miljonid blogijad võivad olla endised lillekeste ning autopiltidega kladede täitjad, sekka kuivatatud rohukõrsi? Hmm, ma kaldun arvama, et ilmselt siiski mitte…
Mis see siis on?

Arvan, et esimene põhjus on Networking, eesmärgiga iseend, oma vaateid, arvamust, professiooni tutvustada, teadvustada ning MÜÜA.
Võib olla on blogimine üks eneseturundamise vahend, kus “sundimatus õhkkonnas”, virtuaalset sigarit suitsutades või bangalovarjus ookeanibriisi nuhutades mõtleme kirjutades näiliselt, turundame ennast aga tegelikkuses.

Nii nagu foorumiturunduses on parimaks reklaamijaks “inimene tänavalt”, st sinu sõber teiselt IP aadressilt, siis võib blogimine olla kaval turundustrikk nii partneri, tööandja kui ka, miks mitte elukaaslase, tuttavate ning muude avalike ning salajaste austajate ees.

Sest blogides võetakse sind nii nagu kirjutad – sest “Oma Päevikule” ju ei valetata….

Ärilises mõttes on Blogi interaktiivne turunduskanal, mõne allika väitel isegi 90% USA ettevõtetest omab korporatsiooni blogi ning Blogi külastatavust on drastiliselt suurem ettevõtte traditsioonilisest veebisaidist. Eesti ettevõtjaist blogib eelmise aasta seisuga u 55%(kui leian tagantjärgi selle viite, kust ma sellist arvu lugesin, siis panen selle ka siia juurde. Kui tead ise, kust selline viide leidub anna aga teada). Arvestades, kui “vana” on Blogimine on selle populaarsus pööraselt kasvav. Blogi eelis traditsioonilise veebisaidi ees on rõhutatult kahesuunaline infovahetus, mis teeb organisatsiooni interaktiivselt muutuvaks, soodustades arengut vastavalt tarbijate, ostjate, organisatsiooni liikmete soovidest huvidest lähtuvalt. Vaid kahesuunalise kommunikatsiooni teel saab ettevõtte kasutada ära maksimaalselt interneti tasuta või väga soodsat turundusvõimalust muutudes vastavalt oma sihtrühma vajadustele ning eelistustele.
Aga mis teha siis, kui sul pole seda “soolikat” ning huvitavate mõtiskluste edasiandmine on rohkem piin kui nauding? neil põhjustel kaasatakse “tasulisi blogijaid”, kellest paremad võivad kameeleonina blogida mitmete erinevate ärisaitide blogisid. Nemad teavad allikaid (on selle ettevõtja eesmärkidest tulenevalt temaga koos need välja selgitanud), mille toel blogida, ning teevad seda paikapandud intervalli v mahu järgi – nt-ks on taks neljal korral nädalas a 20 rida. Otsingumootorite jaoks on see piisav tihedus, et uueneva sisu tõttu saiti otsimootorites olulisena ülespoole tõsta, külastajaile aga optimaalne, et alati on midagi uut-huvitavat toimumas.

Teine, üllam eesmärk on rääkida oma Elu Lugu, et meil oleks vanaduspäevil tore veebilehitseda oma elu ning fotosid, miks mitte (virtuaalses)vannis lebades ning jahedat mojitotaolist ollust limpsates.

mauritius-07_small
Kolmas eesmärk võib olla arendada omi innovatiivsemaid ja vähem innovatiivsemaid mõtteid koos sinu fännklubiga; tõstatada hüpoteese või lükata neid ümber; arendada iseenda mõttekäike ning filosofeerida natuke kuuldavamalt kui ainult omaette öösiti tähti vaadates.

Internetiseerunud põlvkond peab aga blogimist sama loomulikuks, kui sõpradega suhtlemist. Blogi võimaldab personaalset väljendust; oleme harjunud end kirjalikult väljendama chattides sõprade-tuttavatega; kõik lahendad ideed, ütlused ning olukorrad jäävad aga kuhugi jutukatesse või chatiakende ajalukku. on mõistlik oma head ideed ning mõttearendused kokku koguda; ja nagu praegu IN, siis ka teistega jagada. Loe kindlasti ka minu blogikannet internetiseerunud uuest põlvkonnast.

Miks sina blogid?

anna tasuta et müüa

Internet – demokraatia ning tasuta info, teenuste, knowhow ning loomingu kants. Internetis levivate seaduslike ning illegaalsete koopiate maht on täiesti pöörane. See on nii suur, et internetis raha teenimine ei ole 1,5 miljardi kasutaja tingimustes kõige lihtsam.
Kui seisate leiva leti ees – üks müüjatest pakub teile leiba tasuta, siis ilmselt ei leidu ainsatki kienti, kes oleks teise müüja leiva eest valmis tasuma.

Ilmselt teeks teine leivamüüja siiski mõningat käivet, kui tema leib on näiteks värskem (mõjudes haistmismeelele), rõhutatult tervislikum, tema naeratus tekitab usaldusväärsust, sellel leival on Lugu, Legend, ajalugu – rõhudes ostjate emotsioonidele. Ning hind, mis ei ületa meelelistest haisitingutest sõltuvalt teostatud ostuotsuse materiaalset kulutaset.

Mõtlemapanev kommentaar väärtustest, mille abil on internetis võimalik raha teenida: Better than Free