Miks ideid ei realiseerita?

Novembri viimastel päevadel andsin EBS-i juhiprogrammi magistriõppe kursuslastele loengu ettevõtte alustamisest hetke kiirelt muutuva ärikeskkonna tingimustes. Olen BeWise programmi lektor – minu teemadeks on ettevõtte müügistruktuuri ülesehitus ning müügi juhtimine, internetiturundus, turu-uuringud ning ettevõtlus.

Viimases loengus käsitlesin peamiselt IT valdkonna ettevõtlusvõimalusi ning praktilisi edunäiteid. Siinkohal tahan tuua välja grupitöö tulemi, mis otsis vastust küsimusele: miks ma ei realiseeri oma ideid?

peamine, milleni jõuti olid HIRMUD:
– hirm kaotada olemasolevat positsiooni/karjääri
– hirm, et pole piisavalt know-howd
– hirm kaotada rahalisi ressursse
– pole rahalisi vahendeid
– pole piisavalt aega
– ei viitsi (pole motivatsiooni)
– pole head ideed

Laias laastus siis peamised. Nagu näha, siis seostub juhiprogrammi tudengeile ettevõtlus millegiga, milles on pigem võimalus kaotada kui võita. Ka ebaõnnestumist (loe: kogemuse saamist) loetakse kaotamiseks.

Mind üllatas, et ei mainitud kompetentsete kaasosanike leidmise keerukust. Samuti ei mainitud otseselt ebaõnnestumisega kaasnevaid ebameeldivusi (maine, mis siin regioonis on kerge kahjustuma pärast ebaõnnestunud äritegevust)

Loengu tagasisidest põhjal üllatas kursuslasi enim see, kui kiirelt on võimalik pääseda rahvusvahelisele turule ning kui lihtsate vahenditega on võimalik alustada rahvusvahelise äriga.
qminder

Üllatas, et äritegevust on võimalik alustada ka ilma rahalise kapitalita, et oluliseimad näitajad on mittemateriaalsed. Hakati mõtlema sellele, mis tekitab kirge, milles ollakse hea ning milles võiks seisneda sinu äritegevus.

Ja mis peamine – usun, et nüüdsest hinnatakse enim kaastudengeid ning kogu oma suhtlusvõrgustikku selle pilguga, kellega võiks luurele minna.

Defendec

Absoluutselt arendav on kuulata startup ettevõtete edulugusid. Kui neid juhtub andma veel ettevõtte juht, kes kannab ka särava müügimehe rolli on positiivne elamus garanteeritud.

Mõned meeldejäävaimad mõtted, mida Defendeci juht Jaanus Tamm oma ettevõtte tutvustamisel andis:
* Muuda ettevõtte nimi, kui see tekitab klientides segadust, ei eristu või ei jää meelde: Smart Dust Solutions-ist sai Defendec.
* Alusta müügitegevust läbi kontaktvõrgustiku. Kui tegu keerulisemate eriotstarbeliste toodetega, siis strateegiliste müügiplaneerimiste eelselt otsi sihtrühma seast isiklikke kontakte. Kunagi ei tea, mil mõni juhuslik kontakt võib tuua leadi.
* Ära tooda riiulisse.
* Enne olulist demo ei tasu seadmeid näppida 🙂
* Tähista väikseid võite
* Võtmetöötajaid motiveeri osalusega
* Ole sihtrühma juures kohal. Kasuta rendikontorit, oma kohapeal postiaadressi, postkasti, faksinumbrit, kohalikku telefoninumbrit.
* Enne sihtriiki sisenemist oma partnerit, kes orienteerub kohalikes seadustes ning ärikultuuris – kui ettevõtte müügistarteegia pole paigas, siis võib selleks kontaktiks olla kas särav isik või ka potentsiaalne edasimüüja, kes juba omab sihtgrupi kontakte.
* Tootearendus: kõiki vajalikke tehnilisi komponente ole vaja ise arendada
* Kasuta kõiki võimalusi, et oma tootest rääkida. (lennujaama ooteruum, ärilõunad, messiesinemised, network üritused)

Startups giving back

Hetkel Eesti edukaim ning säravaim startup CrabCad loobus oma SeedCampil võidetud 25K euro suurusest auhinnarahast ning annetas selle võistlusel teiseks jäänud Kosovo juurtega startupile. See omakorda tekitas saidi Startups Giving Back, kus kutsub üles Startuppe tekitama omavahelist sünergiat. Aidata üksteist saab erival moel: suhtevõrgustiku, knowhow, kogemuste jagamise ja muuga. Olulisem mõte on, et startupperid omavahel ei võistle vaid toetavad.

Kindlasti oli selline idee Crabcadi poolt hea turundus, ettevõtte sai kõvasti juurde usaldusväärsust ning lisaturundust, kuna uudis tekitas startupkogukondades furoori. Ettevõte jätkab usaldusväärse ning kõrgelt ärieetilise käitumisega.
See case on hea näide, et sa ei pea kulutama tuhandeid turundusse. Pildile saad, kui teed midagi, mis ületab uudiskünnise – võidud-auhinnad, koostööd, ambitsioonikad ettevõtmised, partnerlused.

Põrgust taevasse ja vastupidi

Suurest masust õppis ettevõtlus palju.
Arutu laristamine on hullem, mida vaadata. Omanike raha lennutatakse vastutustundetult tuulde enamikes ettevõtetes, kus tegevjuhtkonnas pole omanikke või on juhtkond pigem sotsiaalset ettevõtlust harrastav.

Start-up, alustav ettevõte
Esimeste sammude tegemisel on suurim rumalus rentida kontoripind, soetada firmale põhivara või palgata töötajaid.
Ühtegi kulu, väljaarvatud ettevõtte regamise, domeenide, kodulehe majutamise jms-ga seotud kulud pole tegelikult äriliselt ilmtingimata vajalikud. Päris esimesed sammud on võimalik teha ka viimaste kuludeta ning panna power esialgse tiimi leidmisele, ärimudeli ja kui on olemas toote prototüüp, siis ka toote testimisele sihtrühma seas.
Püsikulud on mõistlik peale võtta alles siis, kui esimesed kliendid, saadud toetused, investeeringud vms tulud, mille abil ettevõtte tegevust saab kiirelt arendama hakata (arendus-ja müügi-ja turundustöö) loovad selleks põhjuse; ka siis peab rahavoogudel silma peal hoidma ning pigem säästma ning müügitulusid tõstma enne uute kulude pealevõtmist.
Kui tulusid ei õnnestu kuidagi tekitada või tõsta, siis peaks tootele ja arendustegevusele otsa vaatama, kas liigutakse ikka õiges suunas; eriti just IT firmad kipuvad arendustega liiale minema; arendatakse ja arendatakse, analüüsimata, kas antud arendused tegelikult ka aitavad kaasa müügi suurenemisele ehk siis töötavad kliendi kasuks? Geniaalsed on tihti just need tooted, mille arendus on teatud piiril seisma pandud ja mis toimivad väga pikalt;

näiteks Highrise, mis on maailma üks edukamatest CRM-idest on teadlikult hoidunud igasugustest arendustest ning on võtnud fookusesse kitsa sihtrühma. Nad loobuvad klientidest, kel on tekkinud suuremad vajadused ega arenda toodet, et vastata kõigile kliendivajadustele. Suurenenud vajadustega klient suunatakse lahkelt uue teenusepakkuja juurde ning keskendutakse edasi oma sihtrühmale. Selline fokusseerumine on aidanud ettevõttel hoida kokku kulutusi, mida ei suudaks katta pidev arendamine ja rakenduse täiendamine. Kuna igal kliendil tekib omi soove, vajadusi, nägemusi, siis soov olla kõigile meelepärane võib su äri kiirelt hukutada.
Ka Microsofti esimene tiim töötas esialgu tasuta ning osalised ja juurde kaasatud tegijad said ettevõtte osanikeks. Raha ei liigutatud, kuna polnud, mida liigutada.
Seega on Start-up üks võimalustest saada tulevikus osa hiigelkasumist ning olla üks ühe suure ettevõtmise asutajatest.
Tööjõud on suurim koorem ettevõttele ning eelistada tuleks neid töökohti, mis on otseselt raha sissetoomisega seotud. Enamikku knowhowd saab tegelikult firmasse sisse osta – seotus on paindlik ning minimeeritud on kõikvõimalikud riskid: alates isikuomadustest tulenevate riskdega kuni lepingu lõpetamisega seotud lisakulutustega. (sekretäri-, raamatupidamis-, turundusjuhi-, IT administraatori-, klienditoe jne teenused on vaid mõned, mida on võimalik sisse osta vastavalt vajadusele)

Ettevõtte knowhow ehk investori jaoks väärtuse kandjad on tegevjuht, müügijuht, arendusjuht, muud ametikohad ettevõtte väärtuse seisukohalt on sekundaarsed.

Ettevõte peab teadma käibe suurust, või ka mõnd muud äriliselt olulist näitajat, mille saavutamisel uusi suuremaid arendus- ja tegevuskulusid ettevõtte väärtuse tõstmiseks tehakse. Kui see eeldus pole täidetud, siis uut sammu teha ei saa.

Tänu masule vabanesid ettevõtted töötajatest, kelle töö ei olnud otseselt seotud majadusnäitajate parandamisega. Igasugu konsultantide-assistentide-keskastmejuhtide-büroojuhtide-spetsialistide jne armeede asemele värvati müügimehi, inimesi, kes otseselt kliendiga suhtlevad ning käibesse oma panuse annavad. Tasustamisskeemid muutusid üheseks, kus tasu oli tulemusega seotud ning teenuse kvaliteet oli selgelt rahas mõõdetav.

Ettevõtete omanikud vabanesid juhtidest, kes ei suutnud uut olukorda omaks võtta ning olid mugavuste ning eritingimuste valguses minetanud peamised juhiomadused: võtta vastu ja viia ellu ebapopulaarseid otsuseid, saneerida ettevõte tootlikumaks ning rakendada uusi põhimõtteid tasuskeemides, klienditeeninduses ja muuta müügiprotsessid reaalajas selgemalt mõõdetavaks.

Uus buum: videoturundus

80% kiiremini müüd oma toodet tutvustavate videoklippide abil. Sellega hoiad kokku oma kliendi aega ning info toote kohta on selgem ja ühesõnalisem.Tootetutvustuse saad tellida reklaamiagentuurilt, teha selle ise, kui valdad perfektselt keelt või agiteerid seda tegema toote fännklubi e. kliente.

Agentuuriga paned paika video ülesehitusetapid, tegevuste järjekorra, protseduurid, kuvatavad vaated ning teksti.
Ametlik video peaks vastuse andma ühele kindlale küsimusele, püstitatud ühele eesmärgile. Ametliku videoga koos võivad olla kättesaadavad ka erinevate rakenduste või võimaluste promovideod, kuid üldine toote peamist konkurentsieelist ja väärtus promov video on A ja O.
Fännklubi loodud paremaid pärleid motiveerid võistlusega. Auhinnaks näiteks tasuta tootekasutus või mõni sinu koostööpartneri poolt väljapandud ahvatlus. Tõelised fännid järgivad üleskutset ka ilma auhinnata.
Fännkluble on kasulik ette anda video peaküsimus või teema: a la Milline on Sinu lemmikprotseduur v rakendus?; Kuidas lihtsustab see rakendus sinu tööd? jms

Ilma tutvustava kasutajavideota on müügiprotsess pikaajalisem ja kulukam selliste toodete puhul:
* igasugune tarkvara või rakendus spetsiifilises valdkonnas
* ekstranet, intranet
* kasutaja-, kliendikeskkonnad
* ja väljaspool IT-d muidugi veel igasugused toodete kasutamist ja eelseid esitlevad promovideod.
On ammu teada, et keegi ei viitsi kulutada aega tootetutvustuste lugemisele.Sinu toote väärtuste mõistmine ei ole kliendi huvi – see on sinu huvi, et klient argumente lihtsalt ja kiirelt haaraks.

Veebisaidi kvaliteedi ning hinna kääridest

Kommenteerin dt.ee blogikannet veebisaitide maksumuse ning kvaliteedi kääride kohta.

Odav, tasuta või mõne tuhande krooni eest tellitud veebisait ei pruugi olla üldse halb valik – lihtsalt on oluline teadvustada, kui olulist rolli veebisait sinu ettevõtte jaoks mängib: Värska autoremonditöökoda saaks ilmselt kenasti hakkama ka isetehtud saidiga edicy, weebly vm keskkonnas ning ei pea ilmtingimata omama ka oma domeeni.

Kui veebisait on aga oluliseim visiitkaart ning olenevalt valdkonnast peaks pakkuma kliendile ka erinevaid navigeerimis- ning tegutsemisvõimalusi, siis tasub küll kindla peale välja minna.
Jah, on legend, et veebisaidi eluiga on 3 aastat, kuid tark CMS-i ning disainlahenduse valik võimaldab vajadusel kergelt panna peale uue kujunduse, lisada lisamooduleid või kogu saiti vastavat vajadusele korrigeerida.
dnn
Kui tahetakse hea asja, siis tasub kaaluda konsulteerimist reklaamiagentuuriga, kes loob identity, kes vaatab saidi kasutajamugavust ja tehnilisi lahendusi loomingulisemalt vaatenurgalt ning võib pakkuda välja mõne innovatiivsema lähenemise kliendile või toodete esitlemisele.

Mitte kõik veebifirmad ei suuda anda kliendile vajalikku lisaväärtust.
Tean Eestis vähemalt ühte veebilahenduste loojat, mille loovjuht on tõsine tegija: tema loodud disainlahend on absoluutne meistriklass minuarvates. Küsi minult julgelt kontakte, kui soovid maailmatasemel innovatiivset ning samas nägusat veebisaiti.

Mis on lisaväärtus?

Lisaväärtuseks pean veebifirma võimekkust pakkuda tasemel infot ning konsultatsiooni, kuidas kliendi veebisait võiks paremini töötada ning kuidas vajadused oleksid innovatiivsemalt-mugavamalt-uudsemalt lahendatud; milliseid väärtusi, milliseid tegevusi, millist rolli, sõnumit ning kvaliteeti peaks veebisait kliendi äri jaoks kandma.
Võiks analüüsida sama valdkonna maailmatasemel tegijate veebilahendusi ning vaadata, kas ja milliseid lahendusi oleks mõistlik kasutada ja mida võiks veel paremini teha.
See etapp peaks olema põhjalik, et vältida töö käigus tekkidavõivad lahkarvamusi ning ümbertegemisi.

Liialt palju keskendutakse sellele, mida klient ise välja pakub – kas tegu on mugavusega või ei osata kliendilt äri visiooni kätte saada?
Kui mitteinformeeritud klient satub 2000 kroonise veebisaidi pakkuja juurde, siis annab see veebifirmale väga suure usaldusvõidu, kui kliendi tegelikke vajadusi analüüsides suunab veebifirma kliendi ka rahasmõõdetavalt kallimate ning keerukamate lahenduste teenusepakkuja juurde.

Võimalda kliendile seda, mida tal vaja on

Veebifirmadel, kel pole odavamaid/kalleimaid lahendusi pakkuvaid tütarfirmasid, tasuks teha koostööd: erilahendusi pakkuva kõrgema hinnaklassiga veebifirma ning soodsaid kiiremaid lahendusi pakkuv tegija.
Eestis on selline mudel kasutusel HansaNet-i ning Web2 vahel, kindlasti on selliseid koostöömudeleid veelgi kasutusel.
Sellisest koostöömudelist võidavad kõik: rahul klient ning seda rahulolu pakkunud ning ka ise saanud kaks veebifirmat.

dt. ee blogikandele lisaks ühe olulise osana veebiprojekti loomisel sisu struktuuri ülesehituse. Selle loogilisus ning selgus on üks veebi kasutajasõbralikkuse kriteeriumeid. Mitte väheoluline ei ole ka veebisaidi ning külastaja omavahelise suhtelimisvalmiduse tähtsustamine.
Kas veebitegijad arvestavad viimaste trendidega, kus külastatavaimad ning ärile suurimat tulu toovad veebisaidid sarnanevad järjest rohkem näiteks Wikipeediale: kus kliendid – külastajad on kaasatud sisu loomisele, ettevõtte veebisait on samastunud oma kliendiga. Selline kahepoolne suhtlemine mitte ainult ei seo kuldsete käeraudadega klienti veebisaidi külge vaid annab ettevõtte ärile uue hingamise.

Andja-võtja/pakkuja-tellija veebimudelist on mõneti keeruline välja tulla. Töötav lahendus ei pruugi sõltuda ainult tehnilisest lahendusest – võime lisada polli, tagasiside vormid, uudiste või blogi kommenteerimise ning lisamise, sõpradele soovitamise ning RSS võimaluse, kuid veebisait saab selliselt käima minna vaid siis, kui veebisaidi tellinu võtab nende rakendustega tegelemist oma igapäevase turundustööna. Tühjana seisvad kommentaaride, kliendi referentside jms moodulid toimivad pigem vastu, 3 vastust püstitatud pollile ei tee samuti head.
Seega tuleb veebifirmal erinevaid lahendusi väljapakkudes kliendile teadvustada, mida sellised võimalused tähendavad ning kuidas neid töötama panna.
Kui klient blogimise, pollide püstitamise, kliendi tagasiside saamise jms osas on suhteliselt ükskõikne ja seda kuidagi äri jaoks vajalikuna ei näe, siis on targem need rakendused ka panemata jätta, kuid perspektiivi mõttes tasub nende lisamisvõimalus alles jätta ja sellest ka klienti teavitada.

Pole harv ka juhus, kus kliendi vajadused projekti käigus suurenevad või tema esialgne nägemus ning soovid muutuvad. Ilma igasuguste pingeteta saab sellised olukorrad lahendada, kui kliendiga piisava intervalliga suhelda ning varasemad kokkulepped on fikseeritud ja võimalike lisatööde puhul tegevusi(arve lisatööde eest) ettenähtud.

turundus on surnud – elagu turundus

Klikkan GoDaddy järjekordsel värvikirevasse graafikasse uppunud protsentide ja muude eeldatavalt tähelepanu äratavate atraktsioonidega ülekullatud saadetisel unsubscribe linki. Tänutäheks selle eest, et austasin saadetist niivõrd, et sellel klikkasin saan peagi taas oma postkasti vähemalt sama infomüraküllase e-kirja.
Kas see on turundus või ahistamine?
godaddy2

Kui Eesti ettevõtja spämmreklaami tahan katkestada palutakse mul anda kõik oma e-posti aadressid, et nad saaksid kontrollida, milline minu aadressidest nende listis on. Arutelu katkeb siinkohal.

Milliste piirideni liigub e-posti turundus
E-posti turunduses on saadetisel klikkamine niivõrd harukordne, et ükskõik, millel sa klikkad oled näidanud, et saatja äratas sinu tähelepanu niivõrd, et vaevusid tõstma kätt hiire juurde ning linkima mõnel lingil.

Tarbija tähelepanu on hinnaliseim olenemata, kas see on tõrjuv või aktsepteeriv.

Arvestades, et ettevõtja hinnaliseim põhivara on tema fännklubi, ehk kliendid, ehk uudiskirjade saajad on küsimus, millise infoga ning kui tihti neid koormata.
Kas võiks väita, et valimatut spämmimist saab lubada mammutportaal, kus inimene sõltub mingitest teenustest. Näiteks domeenide majutamine või kliendikeskkonna omamine?

Kas võib väita, et mida intensiivsemalt turundus tarbijaga manipuleerib seda suurem tõenäosus on seaduslike meetmete rakendamisele ning tarkvarade täiustumisele.
Kas tuleviku internetiturunduses ei eksisteeri enam bannereid saitidel oma arvuti seadistuste tõttu ning igal arvuti rentijal v ostjal on vaikimisi reklaam e-kirjad blokeeritud; reklaamtekstid ei jõua internetis tarbijani, kui ta neid ise ei telli; kas siis internetiturundus toodab uusi kanaleid v meetmeid, kuidas oma sõnumit kliendini viia.

Või muundub turundus järjest personaalsemalt intensiivsemaks, turundajad pöörduvad otse meie laste ja lemmikloomade poole?
Kas infoküllus on sedvõrd suur, et turundus senises tähenduses muundub millekski teistsuguseks? Ja mis peagi ei tundugi enam ebaeetiline ja laseme end rahus ahistada, sest enam me ei suuda inforünnakuid tõrjuda?

Kas turundajad maksavad (coocie arvutile) tulevikus tarbijatele, et nad nende promo vaataksid (loe: tähelepanu eraldaksid)?

Eestis ainulaadne start-up: võimalus ka internetiturundajatele

Neil päevil on turule tulnud innovatiivsete lahendustega ettevõtmine, mis lähemalt uurides on minuarvates täiesti ainulaadse ärikontseptsiooniga Eestis.

Ettevõtte teenuste ja ärilahenduste sihtrühmaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kuid koostööpartnerite skaala, kes saavad erinevate teenuste kaasturundusest kasu lõigata on väga lai – alates koolitajatest, IT ettevõtetest, hostingu – ja raamatupidamisteenuse pakkujatest kuni Sharepointi spetsialistide ning ASP.NET arendajateni välja.

Olenevalt partneri tegevusalast ning ambitsioonist saab tarkvara rendi teenuseid (maailmas tuntud kui SaaS, Software as a Service) aff. link: pakkuda kas lingiviitega, või kuld-ja hõbepartnerina, kus iga kliendi pealt laekub igakuine summa. Arvan, et kui tegijatel saab valmis ka inglise ja teised võõrkeelsed saidid tasub partnerlus kindlasti kuhjaga ära ning annab tõsised võimalused internetiturundajaile.

folderburg1

Üllatav oli, et partnerid saavad täiesti tasuta tutvustava saidi, mida ise oma maitse järgi kujundada (kus tarkvara renditeenust ning teisi teenuseid oma nime all pakkuda) ning juhtpaneeli, kus tema enda kliendid toimetavad.
Tehniliselt toimub kõik folderburg.com serverites ning partnerile ei kaasne muid kohustusi, kui vaid motivatsioon oma klienti vajadusel nõustada ja uusi kliente juurde hankida.

Ma ei ole varem kohanud ka sellist võimalust, kus vabavaralised rakendused on niimoodi ühe hiireklikiga installitavad (Joomla, WordPress jpt), kus kliendihaldus rakendus on niivõrd ülevaatlik ning tõsiselt mugav ja lihtne.
Mina kolisin oma domeenid sinna, oma isiklikku keskkonda (mille saab, kui kasutajaks registreerida), domeenide haldamine ja muud tegevused on uskumatult mugavad ja kõik tegevused on hästi ülevaatlikud.

Lisaks saab pakutavaid lahendusi oma (affiliates link:) isikliku lingiga viidata, millel klikates märgistatakse kliendi arvuti ning kui tulevikus see klient mõne toote/teenuse ostab v rendib, siis tekib sealt ka sinu affiliates tulu.

Ettevõtjana on igal juhul kasulikum tarkvara rentida, mitte selle ja serverite peale ressursse kulutada ning haldamise, uuendamise ning hooldamisega vaeva näha. Folderburg.com pakub rentimiseks Microsofti uusimaid äritooteid, lisaks siis ka majutusteenust ning meiliserverit.

Usun, et ka Eesti ettevõtjad sarnaselt muu maailma ettevõtjatega hakkavad järjest enam usaldama tarkvara renditeenust selle paindlikkuse, mugavuse ning soodsa hinna tõttu.

Internetiturundus: kes käib kus

Eelkõige banner- ning foorumisturundust planeerides tasub sinu sihtrühma käitumistavasid tähelepanelikumalt vaadelda. Paljud ettevõtjad, kes ei kasuta PR firma abi ning planeerivad turundustegevusi firmasiseselt võivad sügavalt ämbrisse astuda ning palju raha kaotada – internetis on võimalik müügikäivet kõvasti suurendada ilma ressursse kulutamata kuid sama laia joonega rahaliselt kõvasti kaotada.

Veebisaite valides toetutakse eelkõige veebistatistikaile – eestipõhist reklaami kavandades eelkõige TNS Metrix Emori statistikale. Siin näeme, et tõenäoliselt oleks kasulik end bannerdada ning muul moel nähtavaks teha postimees.ee, rate.ee või hot.ee keskkonnas. Kas kindla peale minek?

Kui teate, kes on teie planeeritava kampaania sihtrühm, siis tasuks analüüsida, kas sihtrühm sisaldub selles statistikas ja kui, siis kus? Siin saate võrrelda erinevate saitide külastatavust: Alexa.com

Kes kasutavad Eestis peamiselt internetti?
Viimati noorte seas läbiviidud koolitusel selgus, et keskkooli õpilased käivad valdavalt ühtedes-samades keskkondades ning nendeks on 99% erinevad suhtluskeskkonnad: rate.ee, orkut.com, twitter.com jne. eeltoodud infost võib järeldada, et noorte sihtrühmale tasub keskenduda eelkõige suhtluskeskkondades.
Noored neelavad meelsamini ka flashreklaami ning erinevaid mänge ja võistluseid, kindlasti haakuvad nad kõikvõimalike hindamiste ning järjekorrastamistega ning on kahesuunalisele arutelule altimad. Kuigi noorte internetikülastajate % on väga suur internetti kasutavate üldarvust, siis on nende poolt külastatavaid erinevaid saite kokku suhteliselt vähene arv ning seega on sihtrühma tabada kergem. Offline kontakti tasub otsida erinevatest noorte arendamisele ning õppimisvõimalustele keskendunud MTÜ -de (Junior Achievement, SENT jms) ning ürituste (Võti Tulevikku, Ajujaht jms) raames, pakkudes koostööd vastavalt oma ettevõtte eripärale – meediapartneri või muul moel toetajana. Vaata kindlasti ka minu blogikannet internetipõlvkonnast!

Suurima internetikasutajate protsendi ning aktiivsusega on inimesed 22-45 vanuses – sellise arvu visioon on tekkinud minus nii lugedes erinevaid arvamusi kui ka muidu tähelepanekuid tehes – seega ära võta seda lõpliku tõena. Kuid ma arvan, et selles vanuses on internetikasutamine kõige laiapõhjalisem ning intensiivsem. Iga aastaga ülemine piir tõuseb; praegu pealekasvav internetipõlvkond ilmselt imbub oma 50-60 – 70-80 tel eluaastatel suures osas virtuaalmaailma – kus nad on noored, tegused ja sellise välimusegam nagu nad virtuaalmaailmas ja enda kujutluses on. 🙂 Ilus vanaduspõlv või mis?

photo_1838_200811082

20-te vanusegrupp kannab endas ülikoolilõpetanuid -kas asuvad end tutvustama globaalsetes networkkeskkondades (LinkedIn jms), otsivad ning loovad laiapõhjalist infot, mis seotud nende endi erialaga kui ka uute valdkondadega. Sel ajal asutakse aktiivselt otsima väljundit endale, oma professioonile; liigutakse aktiivsemalt ringi maailmas. 20-e keskel v teises pooles asutakse ajama oma äri või ollakse äriliselt aktiivne ning otsiv – kõikvõimalikud globaalsed infokanalid saavad määrava tähtsusega ning kohati tundub, et võidab see, kel on kõige enam infot.

30-l laiendatakse äri, liigutakse uutele tegutsemisaladele või tehakse järske pöördeid äris, vbl ka isiklikus elus. Reisitakse rohkem ning ollakse maailma uusimate võimaluste järgi näljasem. Alates 30-st otsitakse süsteemsemalt mingit konkreetset infot, ollakse piisavalt intelligentne, et mitte alluda provokatiivsetele tähelepanuvõtjatele, õpitakse internetis liikumist ning tööriistade kasutamist efektiivsemalt kasutama ja süsteemsemalt infot haldama ja rakendama. 20-30-s aastates on inimesed kõige aktiivsemad fännid, ehk siis uudiskirjade saajad ning foorumikülastajad. 30-s on aktiivne ajakirjanduse ning infotarbija.

40-tel on tekkinud arvestatav konkurents Uute Tulijate näol, kes uut infot, uusi võtteid ja teadmisi koolist ning praktikast saanuna asuvad maailmavallutuslikele retketele. 40-l on motivatsioon enesearengul mitte peatuda ning kasutada konkurentsieelisena elukogemust, sidemeid, networkingut ning makrotasandil vaatlemise oskust konkurentsieelisena.

50-l on suurem rõhk talletatud infoga tutvumisel, kogutud ja loodud sisesaitidel – kuhu on kogunenud inimese nii isiklikud kui töised saavutused ja ülevaated. Kindlasti reisitakse rohkem kui eales ning jätkatakse elu jooksul harjumuspäraseid traditsioone. Internetis tehakse konkreetsemaid valikud info- ning spetsiifilisematelt saitidelt (teadus-jm); kindlasti jälgitakse uudishimuga, kui meeletult kõik muutub ja millised võimalused on noil 20-s noortel!! Või – ollakse virtuaalmaailmas endiselt parimais aastais ja elujõus.

Miks blogitakse?

See on POP? Et ajaga (internetiseerumisega) kaasas käia? Et sarnaneda oma sõprade ning äripartneritega?
Mis on bloginduse nii populaarseks teinud; lausa niivõrd, et isegi ettevõtte veebisaidi varem kohustuslike lehtede nagu Avaleht, Tagasiside jms on asendunud Blogiga?

Selline küsimus tekkis mulle pähe, kui sain järgmise e-mõtiskluse ühelt tuttavalt:

Blogimine on väga inimese põhine, ehk kui oled lapsepõlves päevikut pidanud siis ehk pead täna ka blogi. Uus põlvkond kasvab peale ja nemad suhtuvad arvutisse ja virtuaalmaailma hoopis teisiti. Nii et võib-olla on see peaaegu et kohustuslik, et vähegi ajaga kaasas käia.

Kas kõik need kümned miljonid blogijad võivad olla endised lillekeste ning autopiltidega kladede täitjad, sekka kuivatatud rohukõrsi? Hmm, ma kaldun arvama, et ilmselt siiski mitte…
Mis see siis on?

Arvan, et esimene põhjus on Networking, eesmärgiga iseend, oma vaateid, arvamust, professiooni tutvustada, teadvustada ning MÜÜA.
Võib olla on blogimine üks eneseturundamise vahend, kus “sundimatus õhkkonnas”, virtuaalset sigarit suitsutades või bangalovarjus ookeanibriisi nuhutades mõtleme kirjutades näiliselt, turundame ennast aga tegelikkuses.

Nii nagu foorumiturunduses on parimaks reklaamijaks “inimene tänavalt”, st sinu sõber teiselt IP aadressilt, siis võib blogimine olla kaval turundustrikk nii partneri, tööandja kui ka, miks mitte elukaaslase, tuttavate ning muude avalike ning salajaste austajate ees.

Sest blogides võetakse sind nii nagu kirjutad – sest “Oma Päevikule” ju ei valetata….

Ärilises mõttes on Blogi interaktiivne turunduskanal, mõne allika väitel isegi 90% USA ettevõtetest omab korporatsiooni blogi ning Blogi külastatavust on drastiliselt suurem ettevõtte traditsioonilisest veebisaidist. Eesti ettevõtjaist blogib eelmise aasta seisuga u 55%(kui leian tagantjärgi selle viite, kust ma sellist arvu lugesin, siis panen selle ka siia juurde. Kui tead ise, kust selline viide leidub anna aga teada). Arvestades, kui “vana” on Blogimine on selle populaarsus pööraselt kasvav. Blogi eelis traditsioonilise veebisaidi ees on rõhutatult kahesuunaline infovahetus, mis teeb organisatsiooni interaktiivselt muutuvaks, soodustades arengut vastavalt tarbijate, ostjate, organisatsiooni liikmete soovidest huvidest lähtuvalt. Vaid kahesuunalise kommunikatsiooni teel saab ettevõtte kasutada ära maksimaalselt interneti tasuta või väga soodsat turundusvõimalust muutudes vastavalt oma sihtrühma vajadustele ning eelistustele.
Aga mis teha siis, kui sul pole seda “soolikat” ning huvitavate mõtiskluste edasiandmine on rohkem piin kui nauding? neil põhjustel kaasatakse “tasulisi blogijaid”, kellest paremad võivad kameeleonina blogida mitmete erinevate ärisaitide blogisid. Nemad teavad allikaid (on selle ettevõtja eesmärkidest tulenevalt temaga koos need välja selgitanud), mille toel blogida, ning teevad seda paikapandud intervalli v mahu järgi – nt-ks on taks neljal korral nädalas a 20 rida. Otsingumootorite jaoks on see piisav tihedus, et uueneva sisu tõttu saiti otsimootorites olulisena ülespoole tõsta, külastajaile aga optimaalne, et alati on midagi uut-huvitavat toimumas.

Teine, üllam eesmärk on rääkida oma Elu Lugu, et meil oleks vanaduspäevil tore veebilehitseda oma elu ning fotosid, miks mitte (virtuaalses)vannis lebades ning jahedat mojitotaolist ollust limpsates.

mauritius-07_small
Kolmas eesmärk võib olla arendada omi innovatiivsemaid ja vähem innovatiivsemaid mõtteid koos sinu fännklubiga; tõstatada hüpoteese või lükata neid ümber; arendada iseenda mõttekäike ning filosofeerida natuke kuuldavamalt kui ainult omaette öösiti tähti vaadates.

Internetiseerunud põlvkond peab aga blogimist sama loomulikuks, kui sõpradega suhtlemist. Blogi võimaldab personaalset väljendust; oleme harjunud end kirjalikult väljendama chattides sõprade-tuttavatega; kõik lahendad ideed, ütlused ning olukorrad jäävad aga kuhugi jutukatesse või chatiakende ajalukku. on mõistlik oma head ideed ning mõttearendused kokku koguda; ja nagu praegu IN, siis ka teistega jagada. Loe kindlasti ka minu blogikannet internetiseerunud uuest põlvkonnast.

Miks sina blogid?

konkurent pakub tasuta – kuidas siiski müüa?

Jätkan varemalt blogitud teemal – kuidas müüa, kui eksisteerib ka tasuta pakkujaid. Kasutan kõikide teenuste, lahenduste ning toodete nimetamiseks sõna TOODE.

Kui ettevõte, keda pead konkurendiks müüb või teeb eripakkumisena hinnadumpingut ning võimaldab osta toodet tasuta.

Kas sellel tootel on kõrvaltooteid, ilma milleta ei saa klient toodet kasutada? Kui, siis kas kõrvaltoodetele on määratud hind? On see hind kõrgem kui tavaliselt, või ei saa klient osta toodet ilma kõrvaltooteta?

Kui, siis on tegu tavalise kübaratrikiga, mis üleküllastunud turul mõjub. Sõna TASUTA mõjub inimkonnale sissekodeeritud saamahimu tõttu. Kui teie toote müük ei eelda konsulteerivat müüki, siis ilmselt lõikab konkurent selliste kampaaniatega kasu, kuna enamjaolt on tarbijad mitte väga teadlikud.

Seega tasub toodet vaadelda põhitootena ning millised on need lisad, mis kindlasti toote juurde kuuluvad, ilma milleta ei saa toodet kasutada (nt manual jms) ning millised on lisatooted, mida saab tootega kaasa müüa, mis annavad mingeid lisaväärtusi nagu kasutajamugavus, ergonoomika ning võimalike muude ressursside kokkuhoid.

Kui sul on konkurendiga sarnane toode, kuid ta on otsustanud hinnadumpinguga turgu võita, siis on kaks võimalust:
1)Dumpinguga kaasa minna, kui olete kindel, et konkurent ei oma soodsamaid võimalusi nagu oluliselt pikemad maksetähtajad, paremad sisseostu hinnatingimused vms
2)Keskenduda teistele väärtustele, mida tasuta toote pakkujalt ei saa:

Mis paneb kliendi ostma ka siis, kui sinu konkurent pakub tasuta, kuid sina küsid raha?

1) Keskendumine kvaliteedile, toote lisaväärtustele
lisaks
2) personaalne suhtlemine. Internet on anonüümne. Tundeid, hoolimist ning back-up olemasolu on keeruline leida – nii nagu pakkujad muutuvad leidlikumaks, agressiivsemaks ning manipuleerivamaks nii muutub internetikeskkonna kasutaja intelligentsemaks tundes ära kübaratrikid, kerge kasusaamise ning ilma toeta teenuse.
lisaks
3) keskendu emotsioonile, turvatundele, ilumeelele, kvaliteedile, seaduslikkusele.
lisaks
4) sinu firma ja toote brändi väärtustele, fännide kommuunitile. Internetikasutajad otsivad hoolivat turvalist keskkonda; kui sul on püsitellijad, -kliendid -nö fännklubi liidab see ka uued ostjad tugevamalt sinu ja sinu toote külge.
Ka siis, kui sinu toode maksab rohkem, kui nii mõnegi konkurendi oma.

Konkurendi hinnadumpingut võib ka enda kasuks pöörata, kui on piisavalt adekvaatset infot pakkumise tegelike tagamaade kohta ( a la meie toode ei ole tasuta, kuid hinnas sisaldab manual ning kasutajatugi jms)

interneti turunduse põhialustega tutvu enne ettevõtte loomist

Oma äri alustades on mustmiljon suuremat ning väiksemat nüanssi, millega tegeleda: toote-teenuse turuanalüüs, sihtrühma ning selle harjumuste ning katmata vajaduste kaardistamine, tarkvarateenuste lahenduste pakkuja valimine, domeeni valik, eelarve planeerimine jnjne. Mis on veel oluliseimad?

Kui tähtsustatakse internetiturunduse kanalite osatähtsust ettevõtte müügiedukuse näitajates tasub tegevusi ning valikuid planeerides võtta arvesse:

domeeni nimi
– kas seda võib seostada ettevõtte tegevusalaga, pakutava teenuse-tootega? Kas domeeni nimi on sinu ettevõtte jaoks internetis ka otsingute võtmesõna?

veebilehe pealkiri – kui lood veebilehe, siis saab sellele lisada ka pealkirja; erinevatel andmetel võib see olla 40 – 60 tähemärki pikk. Hea, kui ka pealkirjas esimese sõnana on just sinu toote-teenuse otsingute võtmesõna.

Avaleht -sisaldagu samuti otsingute võtmesõna, miks mitte ei võiks dubleerida ka veebisaidi enda pealkirja.

Kuidas tuvastada väljendeid, mida kasutades jõuab sihtrühjm sinu veebisaidile?

Oluline on välja selgitada toote-teenuse kõige iseloomulikum väljend, mille järgi sinu sihtrühm sinu toodet otsib. Soovitan küsitlust tuttavate seas, kes sinu alustatavast ärist palju ei tea – millised otsisõnu nad välja pakuvad?

Lisaks oma tutvusringkonnale uuri ka foorumites ning erinevates suhtluskeskkondades levivat infot ning arvamusi. See osa peaks kuuluma traditsiooniliselt tehtava turu -uuringu juurde. Kui tellite turu-uuringu vastavat teenust pakkuvalt firmat paluge eraldi uurida interneti suhtlusringkondade kanaleid, kus teie sihtrühm koos käib ning kui tihti on teie tuttavate poolt väljapakutud otsingute võtmesõnad ka tegelikkuses otsitavad. Otsimootorite keysearch töövahendeid kasutades saate aga kõige täpsema ülevaate, kas see otsisõna, mis teie arvates viitab kõige paremini teie tootele oma päringuid? viited neile linkidele leiad siit saidilt lingikogust.

Kas teete eesti-sisest äri või globaalset? Kui globaalset, siis sel juhul valige rahvusvaheliselt mõistetav domeen. Parem, kui leiate .com – lõpulise aadressi. Kui ei, siis ka .eu ning .net lõpulistel aadressidel ei ole viga midagi.

Veebisaidi loomine võtab omajagu aega. Et saaksite juba varem klientidega suhelda tasub oma domeenile viidata mikrosaidiga, kus teavitate ettevõtte veebisaidi peatsest loomisest, kus püstitate küsitluse mõnel olulisel teemal, mille abil saate veebisaiti või muid tegevusi planeerides arvestada. Mikrosait annab võimaluse koguda enne reaalse tegevuse alustamist kliendiinfot, luua uudiskirja soovijate liste ning testida, milliste otsisõnadele tasuks sait optimeerida, et just õige sihtrühm teid üles leiab.

Kõik eeltoodud soovitused võivad teie ettevõttele internetis kasuks tulla. Ka sel juhul, kui teie peamine tuluallikas ei ole planeeritud online-müügile on iga tõhusalt optimeeritud veebisait ainult kasuks.

anna tasuta et müüa

Internet – demokraatia ning tasuta info, teenuste, knowhow ning loomingu kants. Internetis levivate seaduslike ning illegaalsete koopiate maht on täiesti pöörane. See on nii suur, et internetis raha teenimine ei ole 1,5 miljardi kasutaja tingimustes kõige lihtsam.
Kui seisate leiva leti ees – üks müüjatest pakub teile leiba tasuta, siis ilmselt ei leidu ainsatki kienti, kes oleks teise müüja leiva eest valmis tasuma.

Ilmselt teeks teine leivamüüja siiski mõningat käivet, kui tema leib on näiteks värskem (mõjudes haistmismeelele), rõhutatult tervislikum, tema naeratus tekitab usaldusväärsust, sellel leival on Lugu, Legend, ajalugu – rõhudes ostjate emotsioonidele. Ning hind, mis ei ületa meelelistest haisitingutest sõltuvalt teostatud ostuotsuse materiaalset kulutaset.

Mõtlemapanev kommentaar väärtustest, mille abil on internetis võimalik raha teenida: Better than Free

internetiseerunud uus põlvkond

Internetiseerunud põlvkond – mis see on?

Milliste aastatega mõõta põlvkonda, kes on internetipõlvkond? Internetistumine toimub maailma eripiirkondade paigus erinevalt. Internetiseerunud uut põlvkonda tähistavad lapsed, kes alustavad internetis suhtlust, mängimist, chattimist eelkoolieas või algklassides. Nende arusaam info hankimisest ning vahetamisest, sotsiaalsusest on erinev nendest, kes asusid internetti avastama seoses oma esimese, teise või kolmanda töökohaga.
internetiseerunud uue põlvkonna laste aja tajumine ning väärtustamine on teistsugune; nende suhtlemise sügavus internetis ning tavaelus võib olla väga erinev, nende sotsiaalne tunnetus, eneseväärtustamine, uute tutvuste sõlmimine asuvad teistel tasanditel.

Internetti ei saa suunata – selle areng ning suunad kujundatakse inimeste endi poolt; samuti see, kui halva v hea mõjuga see lapsele on; kas laps teab internetis peituvate ohtude ja võimaluste kohta ning milliseid väärtusi ta interneti kasutamises ise enda jaoks leiab.

Kindlasti arendab internet lapse maailmapilti ning õpetab last infot otsima ning kasutama. Infohulk, kui seda otsida õigesti on väga laiapõhjaline ning see annab lapsele laiaspektrilise asjade tajumise, mida ei suudaks anda õpik või ka paljunäinud helge pilguga õpetaja.

Laps õpib infot kiiresti hindama – mis on oluline, mis mitte, mida oleks vaja juurde otsida jne.
Mida enam on koduste tööde jaoks vaja kasutada internetti, näiteks ohutut paika Wikipeediat, seda parem. Internet võib kergelt suunata last loomingulisusele ning enese proovilepanemisele – sarnaste huvi-ka loomegruppidega suhtlemine julgustab teda arendama oma huvialasid.

Kõige selle positiivsuse juures tuleb vaadata medali teist külge ning teadvustada, et sotsiaalne suhtlemine, silmast-silma arendab lapse empaataivõimet nign sotsiaalse suhtlemise oskust paremini, kui internet seda praegu teha suudaks. Ei ole ebatavaline olukord, kus suhtluskeskkonnas on laps populaarne ning ta leiab palju vestluskaaslaseid, kuid reaalses elus on ta klassikaaslaste pilke all või võimetu looma sõprussidemeid reaalses maailmas.

Internetis kipub hägustuma oma tegude ning sõnade eest vastutamine – vastutus, mida reaalses elus kanname samaaegselt meie tegude ja sõnadega omandab internetis teise tähenduse. Sõna jõud on aga interentis võimsam kui tavaelus.
Internetis me loeme sõna – sõna nii nagu see oma puhtas tähenduses on; tavaelus aga omab sõna enda ümber veel palju tegureid, mis kõik koos annavad meist signaali teistele.

Olen mõelnud,et online chattimisel avab inimene end rohkem, kui ta reaalelus tihkaks – no kes meist kuulutaks avatud auditooriumile, et kannatame kõhuvalu käes, igatseme taga vana kallimat või meil on sõbrannadega plaan minna linnapeale shoppama. Või et me oleme elust tüdinud, et meil on tulnukatest vanemad. Me ei tee seda; kui internetis teeme. Internnetis me elame elu nii, nagu me tahame, et tuttavad meid näeksid seda elavat;

Internetis elatav elu ning reaalne elu võivad kulgeda täiesti eraldi – ühes toimuv ei mõjuta teises toimuvat; samas võib inimene saada virtuaalses maailmas kogetud positiivsest laengust oluliselt tõsta oma eneseväärikust ning tunda end ka reaalses elus väärtuslikumana ning enesekindlamana.

Meie sõprade arv suhtluskeskkondades võib olla üle 100, 500, 1000. Ilmselt ei ole me paljudega kohtunudki ning suurt osa ei tunneks me reaalelus tänavalgi ära.

Mida selline sõprade kogumine ning näiline sotsiaalne laiahaardelisus annab? Kas see on inimese alateadlik püüa sotsiaalse populaarsuse poole, mida toetab ka second life´i tulek ja tulevik? Kes meist ei tahaks olla üks päev piitspeenike iludus või sangarlik kangelane kõhulihaste mängides?
Inimesed unistavad – see ei ole võõras kellegile ning tegevus, kus saad end oma unistustes mõelda kõige õnnelikumasse rahuldustpakkuvasse situatsiooni, tegevusse, olekusse. Ja inimene püüdleb täiuse poole. Me oelme õppinud väärtustama ideaale ning teadvustama, et unistused võivad täituda.

Internet on võimalus oma unistuste täitmiseks.

Mida tähendab internetiseerumine perekonnale ning perekondlikele sidemetele – usaldusele, turvatundele, mis seni on olnud lapsele eluliselt vajalik?
Kas arvuti ja internet ning sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud saavad ja suudavad asendada perekondlikke sidemeid, järjepidevust sellega, kust me oleme tulnud?

Mis on hoogustanud laste intrenetiseerumist?

Kas meie töösse süvenenud ning rahanumbreid kummardavad vanemad on oma kalendrites näinud ette kvaliteetaega oma võsukestele? Või saavad seda aega töökaaslased, äripartnerid ainult või oluliselt rohkem?

Mis asendab lapse tähelepanu- ja mõistmisvajadust, kui tal ei ole usaldusisikuid oma ema ja/või isa näol?

Kus ta leiab mõttekaaslasi ja teisi, kes kuulavad, vajavad, otsivad, tunnevad….;

……………………………………

Minu senine arvamus, et praegused põhikooli ning keskkoolide õpilased peavad internetis surfamist sama loomulikuks nagu on söömine ning magamine ning nad on kõikvõimalike uute rakenduste katsetajad ei ole päris tõene. See selgus ühes viimati läbiviidud internetiturundusteemalisel koolitusel.

Väga suur vahe on, kas tegu on Tallinna ja selle lähiümbruse või teiste piirkondade noortega. Maapiirkondades elavad noored kasutavad internetti oluliselt vähem. Ilmselt mängib oluliseimat rolli internetiühenduse kättesaadavus ning arvuti olemasolu – kas kodus või koolis. Aga mitte ainult. Ehk on maapiirkondades asuvates peredes lapse jaoks rohkem aega – aega kuulata, tegeleda, ette võtta perekondlikke üritusi. Lapsel ei ole progresseeruvat kroonilist tähelepanu nälga…

Ma ei väida üldse, et väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust asuvad peredes, kus laps saab piisavalt vanemate tähelepanu ja kuulamist ei kasutata üldse sotsiaalseid võrgustikke. Mis saaks olla teismelisele lahedam kui suhelda interaktiivselt omaealistega, ja mitte ainult ümbruskonna ja Eesti piirkonnast vaid erinevatest maailma paigust. See on väga lahe ja see avardab tohutult lapse maailmavaadet – ja tunnetust; kuid ta ei sõltu sotsiaalsetest võrgustikest ja see ei ole tema peamine keskkond, kus end avada ja suhelda.

Kus nad käivad?
Koolinoored surfavad ning veedavad aega peamiselt ühtedes-samades suhtluskeskkondades – rate.ee, orkut.com, twitter,, pea üldse mitte aga populaarseimas keskkonnas MySpace.
Keskkonna oluliseimaks väärtuseks on selle külastamine tuttavate, sõprate, kogukondade poolt. Arvan, et suhtluskeskkonnad on üks vähestest veebikeskkondadest,k kus ei kehti tunnustatud-arvestatud disaini, funktsionaalsuse, navigatsiooni jm väärtused. loeb, et sõbrad oleksid keskkonnas ning saaks interaktiivselt chattida.

Koolinoorte kasutatavad kanalid on samas vanuses sarnased – õpilase vanemaks saades asendab rate.ee natuke täiskasvanulikum ning paremat inglise keelt eeldav orkut.com. Järgmine suhtluskeskkond, kui õpilane on jõudnud ülikooliikka on Facebook.com, mis võimaldab lisaks tuttavate haldamisele ning suhtlusele ka rahvusvahelist networkingut, mitmeid erinevaid lisamooduleid ning enda tööoskuste ning erialaspetsialiteedi reklaamimist. Tööikka jõudes luuakse konto LinkedIn-is, mis on eelkõige business opportunities kategooria networkingu pakkuja.
Viimast kahte keskkonda võiks kasutada ka enda, oma ettevõtte, brändi jms turundamiseks. Suhtluskeskkondade positiivseim mõju on online info isiku professioonist, vanast töökohast lahkumine, uuele asumine, uute väljakutsete vastuvõtmine, äripartneri otsingud või oma valdkonna business community tekitamine.jne
Globaalsetest veebisaitidest on pea pooled kasutanud Wikipeediat, paljud ei oska täpsustada, millistel veebisaitidel nad enim aega veedavad. Ilmselt mõjutab noore interneti kasutamist ning internetiteadlikkust sellele juurdepääsu omamine – just väljaspool Tallinna on leibkondi, kus on pere peale 1 arvuti või pole seda üldse, või puudub internetiühendus; paljudes koolides pole aga endiselt arvutiklassi, kus saaks internetiga tutvust teha õpetaja käe all. Lisaks ka kaaslaste eeskuju – kui palju huvitutakse uutest rakendustest või piirdutakse kindla suhtluskeskkonna külastamisega.

Internetist jutlustamisel ei tohi unustada internetiga kaasnevaid ohte. Ma ei tea, kas on olemas liidest, mida õpilase poolt kasutatavale arvutile saaks lisada – mis aitaks välistada täiskasvanutele suunatud saitide kuvamise, identifitseerimatutelt IP aadressidelt kontakteerumise MSN-s.

Kindlasti on arvutiõppe algul vaja võimalikest ohtudest õpilast teavitada ning võimalikele ohtudele viidata. Internet on manipuleerimise suurim hoob – millised eesmärgid on head ja millised halvad – seda otsustab aeg. Vastavalt, kuidas internet ja selle kasutamine ajas muutub.

Ebatraditsiooniliste ideede aeg

Paljud inimesed keelduvad praeguse majandusolukorra iseloomustamsel kasutamast väljendit “kriis”. Selle sõna peale võpatatakse ning parandatakse vestluspartnerit: ei, hetkel toimuv on majandussurutis, finantssurutis.
Ma nimetaks seda Igor Rõtoviga sarnaselt jaanalinnu efektiks. 80% inimesi kannavad meelsasti silmaklappe ning eitavad viimnse hetkeni kõikvõimalikku uut, eriti, kui see uus on negatiivne või tekitab nende elus mingeid pingeid või ebamugavust.
Mina ütlen KRIIS, sest kui praegu toimuv ei ole KRIIS, siis mis üldse kriis on – vaid tuumasõjas või hiigelmeteoriiditabamuse saanud hävinud planeet Maa?
Nende väikseste kriiside kui sõdade, katkude jms, mis varem maailma tabanud, lõppedes on maailm oluliselt parem koht olnud – inimkond on ülesnäidanud suurt teadustöö võimekust ning kõik ressurssid suunanud uute lahenduste väljatöötamisele ning elukvaliteedi tõstmisele. Nii ka praegu majanduses. Kuid sel korral on märksõnadeks efektiivsus. Efektiivsus ressurssides nagu aeg, tööjõud, tehnika, ergonoomika. Käesolev kriis ajab ettevõtjad ning teised inimesed internetti, kus eelnimetatud ressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks on kõige suuremad võimalused.
Ja peagi seisame silmitsi internetikriisiga – domeene, võrku ja muid ressursse on vaja juurde. Siis on aeg internetirevolutsiooniks – ootan seda põnevusega.

internet muutumises

Internetiturunduses on avastatud hulgaliselt nippe, kuidas tekitada rohkem trafficut, eelkõige manipuleerides otsingumootoritega. Suur osa trafficu tegemisest langeb ka blogindusele ning oma veebisaidi sisu uuendamisele. Teame, et mida enam sinu veebisaidil sisu on ja uueneb, seda tõenäolisemalt peavad otsingumootorid seda oluliseks saidiks. Kes ise ei viitsi iga päev blogida palkab selleks tasulise kirjutaja, kes punkt kl 10.00 lisab veebisaidile uut sisu.
Kes nüüd ütleb, milline blogimis- ja veebisaidi sisu uuendamise meede on lugejate suhtes aus – kas sisu tekitamine sisu pärast või võib sellest tekitatud sisust ka midagi tarka teada saada; fakt on, et internetis on nii meeletul hulgal sisuteksti ning seda infot töödelda on väga ajamahukas – moonutatud infot on väga palju. Otsingumootorite tulemustes säravad paarkümmend esimest külastatavamat saiti, kes jagavad internetiturunduse nippe ning on ka külastatavaimad. Mõned saidid on Google poolt ka eelistatud seisus; nt-ks Wikipeedia ning teatudlõpulised (.edu jms) saidid, kuid suurem osa saite võitlevad esiotsingutesse pääsemise eest.
Peamised interneti kitsaskohad infotarbija jaoks on anonüümsus, info ning identiteedi manipuleeritavus.
Teadjad ennustavad, et peagi sünnib internet internetis, kus usaldusväärne info eristatakse mahutekitajatest identifitseerimise läbi. Kui selline otsingumootor on loodud, siis ilmselt ei tule kaua oodata, mil tarkpead on avastanud mooduseid, kuidas ka nö teise internetti end sisse saada; seejärel on aeg küps uuteks arenguteks. keegi on öelnud, et praegune internet on lapsekingades, oma arengu kõige madalamas algjärgus. millegipärast tundub see jutt tõene, eriti arvestades, kui tühine protsent inimkonnast internetti kasutab – kõigest 1,5 miljardit.
Aeg nõuab intelligentseid otsimootoreid, kes ei vaata ainult märksõnu, lingitrafficut ja muid manipuleeritavaid vahendeid, vaid kes on piisavalt intelligentsed, et saidi sisule, linkide ning viidetele vastavalt suudaks saidi tähtsust ning kasulikkust määratelda.

Internetiturunduse uus tähendus

Kui veel aasta tagasi oli internetiturundus üks paljudest ettevõtte turunduskanalitest, siis praeguseks hetkeks on kõigi turunduskanalite kasutamise eesmärk tuua tarbijad/ostjad – oma sihtrühm ettevõtte veebilehele. Televisioon, printmeedia ning muud kanalid on tähelepanu äratajad – tule vaata, võta osa, siin toimub, suunates inimesed oma veebilehele.
Mäletad, et veel aasta tagasi võis sattuda kampaanialehele, mis loodud vaid ühe toote üheks kampaaniaks (nimetatakse ka nn miksosaitideks) ning kui see läbi sai, siis sellest firmast, tema teistest toodetest ei teadnud keegi midagi. Puhas raha, aja ja võimaluse raiskamine.
Iga kampaania v tarbijamänguga äratad sa tähelepanu – iga kampaania tõstab külastajaid ning hea veebileht kutsub klikkama ka teistel teenustel ning kodulehel ringi surfama. Sünergia on investeeringute garantii.
Kui seniste tavapäraste turundusmeetmete reeglid on püsinud suhteliselt sarnased ning turunduskoolituste sisu on suhteliselt muutumatu, siis interetiturunduse reegel on, et reegleid ei ole. Suurimad muutused toimuvad pidevalt bannerreklaami “reeglites” – mis toimis eile ei toimi täna ja tänatoimiv ei anna sama efekti enam homme.
Testige iseenda peal, kui kaua teie reklaam teile mõjub – kui vaatate oma reklaami näiteks 8 tundi järjest – mitu päeva te vastu peate?
Hiljemalt teisel testpäeval ei märka te enam sealkujutatavaid märksõnu ega viitsi ajada taga notsusid ekraanil.
Järelikult tuleb välja mõelda midagi uut, et ostja tähelepanu köita.

Kuidas me õpetasime ettevõtjaid arvutit avama ning kasutama

2000-te algul asusin CV Keskuses müügitegevusi korraldama ning tööprotsesse välja töötama. Töö pakkus tõsist väljakutset, sest:
1) suur osa tööpakkujaid, müügiosakonna sihtrühm kasutasid töötajate leidmiseks printmeediat, tutvusi, kuulutuste stendi pinda või head konkurenti CVO-d
2) portaali ei teatud üldse või oli sel kliendi meelest halb maine
3) mingit rahasummat online värbamiseks eraldada ei planeeritud. Kui veel 2004, 2005 aastal oli paljude meelest suhteliselt tobe tasuda parkimise eest, nii ei oldud harjutud maksma millegi mitte käegakatsutava, immateriaalse, mitte midagi garanteeriva “õhu” eest.
See oli tööpõld, millesse näljasena ja rahulolevana sukeldusin.
Kõige aeganõudvam tegevus müügiinimestel oli ettevõtjate, sh ka personalitöötajate arvutikoolitus. Ei olnud harvad juhud, kus mu müügimehed palusid kliendil lülitada sisse arvuti; aktiveerida browser, otsida üles aadressiriba, tippida sinna www.cvkeskus.ee , ning sealt liikuda vastavale lingile. Tagntjärgi võib öelda, et nii CVK kui ka teiste portaalide müügiosakonnad tegid ära suure töö ettevõtjate koolitamisel ning arutiseerumisele kaasaaitamisel. Kui Eestis oli vähemasti pealinnas olukord suhteliselt hea, siis näiteks Läti ning Leedu sõsarad puutusid ettevõtjate arvutikaugusega veel kaua ja palju sügavamalt kokku.

Öeldakse, et innovatiivsed ettevõtjad on oma ajast ees ning seetõttu kõrbevad tihti.
Nagu oli 3G arendus jms – asjad toimusid inimeste jaoks liialt vara. Kuid kui keeruline algusperiood üle elada võib hiljem lõigata uuenduslikest arendustest tohutult kasu.

Tänasel päeval on CVK suurim, edukaim – külastatavaim online-värbamise portaal Eestis, edukalt mahamüüdud ning efektiivse müügi ja klienditeeninduskorraldusega toimiv portaal – iga IT ettevõtja unistus!
Olen alati imestanud selle üle, kuidas ometi on suutnud HL hoida niivõrd madalat profiili – omades selliseid hoobasid nagu printmeedia kanalid koos oma suurte turundusmahtude ja võimalustega. Reeglina on just sünergia see, mis tekitab mahtu, traffkut, näitab ettevõtet ja pakutava teenuse kaalu ja kvaliteeti suuremana kui tegelikkus seda ehk alati on; HL ei ole korporatsioonivõimalusi kõige kiuste suutnud ära kasutada ja see on olnud minujaoks üks suur mõistatus.
Arvan, et EE omanikud, ka juhid, kes asju organiseerisid oli pärit printmeedia kommuunist niivõrd, et ei suutnud aduda internetiportaali võimalusi ning perspektiivi. See on sama mis kommitöösturi sukeldumine meediaärisse või vastupidi – kehtivad teised reeglid, ohumärgid, võimalused ning karid. Neid ei saa tähtsustada, kui neist ei te4a. Ja ilmselt polnud omanikel niipalju tarkust, et olekid kaasanud mõne vastava kogemusega juhi.
Kui CVK – s oli suur rõhk kvaliteetse planeeritud, lausa detailideni ärakirjeldatud müügitöö kõrval ka arendusel – mida, kuidas klientide tööriistad funktsioneerivad siis mul on tunne, nagu head konkurendid on uinunud 100 aastasesse unne, unustades elementaarsemadki reeglid portaali näo, disaini uuendamistest ning tähtsusest, vastavast müügitöö korraldusest rääkimata.