Põrgust taevasse ja vastupidi

Suurest masust õppis ettevõtlus palju.
Arutu laristamine on hullem, mida vaadata. Omanike raha lennutatakse vastutustundetult tuulde enamikes ettevõtetes, kus tegevjuhtkonnas pole omanikke või on juhtkond pigem sotsiaalset ettevõtlust harrastav.

Start-up, alustav ettevõte
Esimeste sammude tegemisel on suurim rumalus rentida kontoripind, soetada firmale põhivara või palgata töötajaid.
Ühtegi kulu, väljaarvatud ettevõtte regamise, domeenide, kodulehe majutamise jms-ga seotud kulud pole tegelikult äriliselt ilmtingimata vajalikud. Päris esimesed sammud on võimalik teha ka viimaste kuludeta ning panna power esialgse tiimi leidmisele, ärimudeli ja kui on olemas toote prototüüp, siis ka toote testimisele sihtrühma seas.
Püsikulud on mõistlik peale võtta alles siis, kui esimesed kliendid, saadud toetused, investeeringud vms tulud, mille abil ettevõtte tegevust saab kiirelt arendama hakata (arendus-ja müügi-ja turundustöö) loovad selleks põhjuse; ka siis peab rahavoogudel silma peal hoidma ning pigem säästma ning müügitulusid tõstma enne uute kulude pealevõtmist.
Kui tulusid ei õnnestu kuidagi tekitada või tõsta, siis peaks tootele ja arendustegevusele otsa vaatama, kas liigutakse ikka õiges suunas; eriti just IT firmad kipuvad arendustega liiale minema; arendatakse ja arendatakse, analüüsimata, kas antud arendused tegelikult ka aitavad kaasa müügi suurenemisele ehk siis töötavad kliendi kasuks? Geniaalsed on tihti just need tooted, mille arendus on teatud piiril seisma pandud ja mis toimivad väga pikalt;

näiteks Highrise, mis on maailma üks edukamatest CRM-idest on teadlikult hoidunud igasugustest arendustest ning on võtnud fookusesse kitsa sihtrühma. Nad loobuvad klientidest, kel on tekkinud suuremad vajadused ega arenda toodet, et vastata kõigile kliendivajadustele. Suurenenud vajadustega klient suunatakse lahkelt uue teenusepakkuja juurde ning keskendutakse edasi oma sihtrühmale. Selline fokusseerumine on aidanud ettevõttel hoida kokku kulutusi, mida ei suudaks katta pidev arendamine ja rakenduse täiendamine. Kuna igal kliendil tekib omi soove, vajadusi, nägemusi, siis soov olla kõigile meelepärane võib su äri kiirelt hukutada.
Ka Microsofti esimene tiim töötas esialgu tasuta ning osalised ja juurde kaasatud tegijad said ettevõtte osanikeks. Raha ei liigutatud, kuna polnud, mida liigutada.
Seega on Start-up üks võimalustest saada tulevikus osa hiigelkasumist ning olla üks ühe suure ettevõtmise asutajatest.
Tööjõud on suurim koorem ettevõttele ning eelistada tuleks neid töökohti, mis on otseselt raha sissetoomisega seotud. Enamikku knowhowd saab tegelikult firmasse sisse osta – seotus on paindlik ning minimeeritud on kõikvõimalikud riskid: alates isikuomadustest tulenevate riskdega kuni lepingu lõpetamisega seotud lisakulutustega. (sekretäri-, raamatupidamis-, turundusjuhi-, IT administraatori-, klienditoe jne teenused on vaid mõned, mida on võimalik sisse osta vastavalt vajadusele)

Ettevõtte knowhow ehk investori jaoks väärtuse kandjad on tegevjuht, müügijuht, arendusjuht, muud ametikohad ettevõtte väärtuse seisukohalt on sekundaarsed.

Ettevõte peab teadma käibe suurust, või ka mõnd muud äriliselt olulist näitajat, mille saavutamisel uusi suuremaid arendus- ja tegevuskulusid ettevõtte väärtuse tõstmiseks tehakse. Kui see eeldus pole täidetud, siis uut sammu teha ei saa.

Tänu masule vabanesid ettevõtted töötajatest, kelle töö ei olnud otseselt seotud majadusnäitajate parandamisega. Igasugu konsultantide-assistentide-keskastmejuhtide-büroojuhtide-spetsialistide jne armeede asemele värvati müügimehi, inimesi, kes otseselt kliendiga suhtlevad ning käibesse oma panuse annavad. Tasustamisskeemid muutusid üheseks, kus tasu oli tulemusega seotud ning teenuse kvaliteet oli selgelt rahas mõõdetav.

Ettevõtete omanikud vabanesid juhtidest, kes ei suutnud uut olukorda omaks võtta ning olid mugavuste ning eritingimuste valguses minetanud peamised juhiomadused: võtta vastu ja viia ellu ebapopulaarseid otsuseid, saneerida ettevõte tootlikumaks ning rakendada uusi põhimõtteid tasuskeemides, klienditeeninduses ja muuta müügiprotsessid reaalajas selgemalt mõõdetavaks.

uus kvaliteet turunduses: allahindlus versus turvatunne

Eduka ettevõtmise tunneb ära selle järgi, kui tarbijakeskselt paindlikud oma turundus- ja müügitegevustes suudetakse olla. Amserv Auto pakkumine on näide sellest, kuidas ettevõtte kampaania on suunatud konkreetselt põhjuse, miks potensiaalne ostja ostuotsust praegusel hetkel ei tee ja mis teda kõige enam selles mõjutab lahendamisele:

Ebakindlus
mõjutab ostuotsust praegu rohkem kui vajadus. Mitte allahindlusprotsent üksi ei mõjuta ostuotsust vaid see, mis saab pärast ostu.
Kui ettevõte püstitab küsimuse, miks tema kliendid ostuotsust ei tee või edasi lükkavad, siis kindlasti on olemas väljund, kuidas kliendi ebakindlust vähendada ning teda ettevõttega siduda. Nii, et mõlemad pooled rahul on.

toyota

Info – kas, miks ja mida laekub ettevõtjale kõige kiiremini läbi polli või küsimustiku saidil, e-postiga edastatud küsimustik (3 küsimust) kliendibaasile, olemasolevate ning potensiaalsete klientidega läbi müügiosakonna suheldes. Kui võtta eesmärgiks 1 nädala jooksul koguda infot, siis peaks kõiki neid kanaleid kasutades mingi selgema pildi saama.

Autofirma tegevus on tunnustustväärt, kindlasti meelitab ta turul ostuvajadusega erakliendid enda juurde. Usun, et turvatunde tagamisele keskendunud kampaaniaid tuleb turule enne suve veel palju, loodaks, et lubadusi suudetakse ka täita.

Paku tööd ja turunda

Ei ole saladus, et tööpakkumisportaalide külastatavus on järjest märkimisväärsem. Populaarseim online värbamisportaal CV Keskus saab nädalas napilt alla 100 000 külastaja. See teeb portaalist arvestatava turunduskanali.

Bannerda teistmoodi
Kui teil on vaja töötajat, siis tasub tööd pakkudes planeerida ka turundustegevusi. Näiteks on tööpakkujal võimalus end portaalis ka bannerdada. Kui näete, et teie sihtrühm võib käia tööpakkumisportaalis – näiteks teised aktiivsed ettevõtjad (tegevjuhid, personalijuhid), kes töötajaid otsivad, siis tasub end tööd pakkudes ka bannerdada. Banner võiks olla täiesti erinev kõigist teistest, et silma paista ning tähelepanu tõmmata; või lausa erakordse lahendusega, nagu pakub smartAD: rakendage klikkajad tegevusse või äratage muul uudsel moel saidikülastajate tähelepanu. Tavapärane – me oleme lahe firma ja meil saab selliseid ja selliseid asju – promo on puhas ressursside raiskamine, ja pikapeale hakkab see ka imagole halvasti mõjuma.

Tööpakkumine kui turundusmeede
Kui bannerdada laheda sloganiga ning saada arvestatav arv klikke tööpakkumisele ja/või kodulehele, siis oleks kasulik tööpakkumisperioodi planeerida ka mõni ettevõtte teenuse/toote kampaania, kui teil juhtumisi ei ole just mõnd käimasolevat. Kui teil on müüdavaid tooteid või teenuseid, siis toimub teil ilmselt igal kuul mõne teenuse/toote eripakkumine. Seega miks mitte saada lisaks üks turunduskanal tööpakkumisportaali banneri näol juurde.

Teistmoodi tööpakkumine
Märkimisväärne tähelepanu teie tööpakkumisele võiks olla piisav põhjus, et pakkumise koostamisega rohkem vaeva näha. otsime/ettevõte pakub/kandideerimiseks edasta oma CV/ – stiil ei tekita kindlasti WOU efekti. Kui lennuka ning tähelepanuväärse tööpakkumise te suudate oma ettevõtte profiiliga siduda seda enam tõmbab see ligi hakkajaid ning kreatiivse mõttelennuga inimesi…kui te juhtumisi selliseid kandidaate otsite.
Miks mitte kasutada müügimehe otsingul intrigeerivamat väljendit – näiteks Kliendikütt? Kindlasti saaks ka raamatupidajat (arvumaag), sekretäri (kontorihaldjas) jne kutsuda hoopis teisiti. Ja kindlasti tundub ka ametikoht erilisem, atraktiivsem ning – meeldejäävam; ja ka nende vaatajate hulgas, kes tööd ei otsi, pakkumistele ei kandideeri jne – kuid juba olete jäänud meelde oma eripärase ametikohtade käsitlusviisiga ja teie ettevõtet ümbritseb vaataja silmis uudsuse ning eripärasuse fiiling.
Kindlasti peegeldab tööpakkumine ettevõtte enda töökultuuri ning väärtuseid!

pakkumine

Töötaja valik võib olla ka mängulisem ning laiapõhjalisem, kuna kandidaate on rohkelt ning üks parem kui teine. Tööpakkujad rakendavad mitmete testide kui ka praktiliste tööülesannete teostamist.

Ometi on küsitav, kas on eetiline rakendada kandideerijaid tasuta tööle; näiteks nädalaks ajaks, nagu ühe ettevõtte tööpakkumine kuulutab. Arvestades, et ettevõte saab 35 kandidaati, kellest kõik peaksid läbima 5 päevase “testperioodi” ettevõttes, teostades “vastavalt loomulikule intelligentsile” kas müügi- vm tegevusi – see teeb 175 päeva tasuta tööjõudu.
Ühest küljest näitab see aeg, kas kandidaadi CV-s kirjeldatud oskused ning võimed võivad olla tõesed ning ta haakub ülejäänud meeskonnaga, teisalt aga, kui inimene ei saa olla kindel selles töökohas, siis ta võib alateadlikult mitte väga intensiivselt otsida kontakti teiste töötajatega ning teostada tööülesandeid tavapärase järjepidevuseta – näiteks klientidele lubadusi andes, pakkumisi edastades vms.
Valituks mitteosutumisel võib klient seostada kandidaati valelubaduste andmisega või tal võib jääda mulje, et temaga suhelnud töötaja on vallandatud, kuna edasist suhtlust nende vahel enam ei toimu. Kui kandidaat seda ise endale teadvustab, siis võib see 5 päeva testperioodi (loe:tasuta töötamist) olla paras katsumus, mille järel ei pruugi kandidaat olla ise enam motiveeritud.

Minge kandidaadiga retkele
Olenevalt tööpakkumisest saab kandidaatidega mahapidada ajurünnakuid töö efektiivsemaks muutmise või muudel ettevõtte arengut puudutavatel teemadel. Siin on näha, kuidas kandidaadid oma võimalikku tööandjasse suhtuvad ning kas neil on ka huvitavaid ideid.

Tööd pakkudes näitab ettevõtte enda arenguvõimekust majanduslanguse tingimustes, kreatiivsust tegevuste ning kulude optimeerimisel, ettevõtlikkust ning taiplikkust suurendada turuosa nii konkurentide poolt ripakile jäänud klientide kui uute klientide arvel.
Selline imago on hetkel parim ettevõtte imago turundus ning see on ka ausalt välja teenitud.

Kui teil palgalist töökohta pakkuda ei ole, siis miks ei võiks te otsida kaasturundajaid?

Buumi tingimustes turuletulija

Kõige kuumem kaup 2009 aastal on töökoht. Töökoht kui selline – jättes kõrvale karjääriredeli ning töö ja hobi sümbioosi. Online värbamisteenuseid pakkuvad portaalid annavad keskmiselt 60-200 kandideerimist ühele ametikohale, mõnel juhul ka 1000 ringis; see arv oli veel paar aastat tagasi heal juhul 10, teinekord ka vähem, olenevalt ametikohast ning piirkonnast. Ei olnud harvad ka juhud, kus kandideerimisi sobilikelt kandidaatidelt ei laekunudki tavalise online otsinguga. Tööpakkumine ei pea olema enam aktiivne 1 kuu, piisab nädalast, et eelvalik kõvasti tegelemist nõuaks. Valikut raskendab ka asjaolu, et suur osa kandideerijaid on ülekvalifitseeritud, ning need peab kas raske südamega kõrvaldama või nõuab nende seast valiku tegemine mitmeid eelkonkursse.

Kui aasta tagasi oli töötuna arvelevõtnuid üle 15 000 inimese, siis jaanuari lõpu seisuga on see arv enam kui 38 000, neist 23000 vanuses 25-49, neist 22000 mehi; vabu töökohti aga kõigest 1987.
Selline turuolukord näitab, et tööotsijate mass on niivõrd suur, et CV de kogumine on pigem vastuvõtmise küsimus.
Buumi on ära tabanud portaali http://www.too24.ee tegijad; kui kauaks ning kas selline portaal, mis minuarvates värvigammalt ning mõnedelt teistelt veebielementidelt plagieerib juhtivat portaali CV Keskust ellu jääb näitab aeg.
Portaali domeen ei ole minuarvates just kõige paremini valitud ning portaalist ei leidu kompetentset infot, soovitusi ega nõuandeid. Veidi koomiline on hinnakiri, mis nii 19 kui 39 krooni tingimustes lubavad valida “rasvase” ning “punase” kirja vahel jms. Kuid kindlasti on mingil hetkel selle portaali külastatavus eesrindlik ning kindlasti lisandub iga päev uusi CV-d. Kuid ilmselt ongi selline portaal lühiajaliselt käivitatud ning konkurents kui selline ei ole kellegile kahjuks, vastupidi. Poleks halb mõte, kui suured portaalid oma CV-de baasid registreerunud ettevõtetele tasuta kättesaadavaks teeksid. Erinevus CVK-CVO ning Töö24 vahel ongi hetkel see, et viimane hoiab CV -de andmebaasi tasuta kättesaadavana, raha kasseeritakse ainult tööpakkumise ülesseadmise eest.
Tavatingimustes on CV-de arv üks oluliseimaid kriteeriume tööandja jaoks, kes teeb portaalide seas valiku selle külastatavuse (loe: CV de arvu järgi) ning Maksab;
Praeguses olukorras on tööpakkujale oluline eelkõige see, kui mugav ning ergonoomiline on kandidaatide haldamine valikulauas ning kui turvaline ning töökindel on teenusepakkuja tehniline platvorm.

Seega on siin kaks pointi: tööotsijate seas on väga suur nõudlus; tööandja jaoks on aga praegu olulisem kasutajasõbralik ning efektiivne valiku keskkond. Seda viimast on kiiruga luua raske kui mitte võimatu, saati siis veel neil, kes valdkonda äsja sisenenud.

Buumi (nõudluse) tingimustes suureneb alati pakkujate arv (nt-ks kinnisvarabuum); kannatada võib teenuse kvaliteedi tase. Konkurents iseenesest aga tõmbab alla teenusehindu ning võib aktiviseerida arendustööd ning luua kasutajaile/ostjaile uusi paremaid võimalusi.

Kas senine 2+1 tööotsinguportaali on Eesti jaoks piisav? Arvan, et ruumi võib veel olla ühele suurele tegijale, kui too suudab kas ühendada praegused CV-de andmebaasid või võimaldab need importida ühtseks andmebaasiks ning tagada väga heal tasemel tehniline keskkond mõlemale rühmale.

ps. tööjõuvahenduse online-portaale on aastate jooksul tekkinud pidevalt ning sama intensiivselt ka hingusele läinud; täpselt samuti nagu kinnisvarabuumi ajal kv.ee ning city24 sarnase loogikaga kinnisvaraportaale tuli ning kadus; buumi tingimustes on tõenäolisem kauem vastu pidada, eriti, kui pöörata suurim tähelepanu tehnilisele arendusele (kuidas kõige mugavam on portaali ning kõikvõimalike tööprotsesside kasutajamugavust tõsta) siis võib asjast enam kui paariaastane projekt saada; parimal juhul saaks korraliku külastatavuse ning/või mõningate uudsete võimaluste korral portaali konkurendile (välisinvestorile?) maha müüa.

Start up!

Mõtlemapanev viide YouTube vahendusel konkretiseeris sarnaseid mõtteid, mis on läbi jooksnud erinevatest meediumtest:

Kasuta võimalust, haara turgu, Start up!

Head Ideed on reeglina raskelt müüdavad, kuna inimesed suhtuvad uutesse Asjadesse kas eelarvamusega või ei ole väga altid neid vastu võtma. Praeguse elu atmosfäär aga eelistab Uut: uusi lähenemisi tõekspidamistesse, inimestesse – ärisse ning töösse, uutesse ideedesse, Ettevõtlikkusse. Öeldakse, et majandustõusu ajal, eriti aga buumi ajal on lihtne mingisse ärivaldkonda siseneda, koos majanduse ning nõudluse, st valmisolekuga osta ning tarbida ning edu saavutada. Teine äärmus – kukkudes langemine toob sarnased võimalused. Surutistes hädasolijad keskenduvad maistele asjadele ning uute ideede genereerimine pole selles olukorras kõige loomingulisem protsess. Uued tulijad saavad uues olukorras aga edumaa – koondamiste, kahjumite, pankrotilainete ja muude kriisidega tegelemise asemel alustatakse puhtalt lehelt uue tänapäevastele normidele vastava vundamendi ladumist.

Kvaliteetne tööjõud ei ole saladus, et haritud spetsialistid, paremad ja veel paremad töövõtjad on kaotanud töö. Finantssektorist avalikuni välja. Enamasti noored, kui ka täiskasvanud ja vanemad inimesed. Need, kelle kiiret taiplikkust, asjaajamist, korraldamist ning planeerimist oli kiires majandustõusus hädasti vaja. Hetkel on väga palju kvaliteetset tööjõudu tööturul uut tööd otsimas. Kõik ei soovi alustada ettevõtlusega, kuid on valmis oma pühendumist ning oskuseid müüma. Tööpakkumiste arvud järjest vähenevad, CV Keskus teeb kampaaniat töökuulutuse sisestamiseks; ehk tasuks võimaldada hoopis tasuta tööpakkumise lisamine; valikulaua kui sellise teenus või mõni teenus sellest tasuliseks; tehniliselt lisatööd, kuid tööpakkumise peale raha kulutamine tundub tööandjale raiskamisena;

Soodsa hinnaga tööjõud, partner, lepinguline töötaja hetkel on võimalik kokku leppida projektipõhiseid töid, seotult mingite eesmärkidega või konkreetse eesmärgiga, luua töösuhe töövõtulepinguga või esitada töötaja firmale arve teostatud tööde eest. Nii on võimalik kulusid ning tulusid optimeerida ning mõled pooled optimeerivad riske kui ka nende suhe on uuenduslikult demokraatlik.

Soodsad kaubad ning teenused kõik on palju odavam võrreldes eelmiste aastatega: rendipinnad, teenused, kaubad, koostöötingimused;

Ettevõtlus-ja starditeotused ei ole varasemaga võrreldes vähenenud. Vastupidid – ekspordile suunatud innovatiivsed ideed võivad leida kümnetesse miljonitesse ulatuvaid toetuseid. vt EAS, Arengufond

Nõrgenenud konkurents töösolevate ettevõtete olukord ei pruugi olla roosiline – vähem kui 10 aasta vanused ettevõtted kannatavad järsu nõudluse vähenemise ning debitoorse võlgnevuse suurenemise tõttu; nende areng ning laienemine on tõenäoliselt peatunud. Hetkel on päevakorras efektiivsuse ning tootlikkuse suurendamine ning koondamise, ümberstruktrueerimised, võlakoormuse suurenemise tõttu on ettevõtete tähelepanu sissepoole pööratud. Kui lisada siia müügiosakond, kes oli harjunud kliente teenindama ning telefoni vastu võtma, siis ei ole ka seal ilma oluliste muudatusteta klientide võitmist ette näha. On teada juhtumeid, kus müügiosakond ei suudagi hoolimata aktiivse müügi koolitusest aktiivset müüki teha – teostada esimene samm kliendi leidmisest ning kontakteerumiseni. Siin oleks abiks ettevõtja või tegevjuhi – olenevalt, kes parasjagu ettevõtet juhib koondada kogu müügiosakond ning panustada kas sisseostetavale telemarketingile või lepingulistele agentidele.

Praegu alustajad on innovatiivsed
innovatiivsus on IN ning sellega seostatud ettevõtjale avanevad uksed lahkelt ning ta saab loota vajadusel abile, nõuandeile ning konsultatsioonile niipalju kui ta networkida jaksab.

Konsultandist müügimeheks

2008 aasta oli kui üks huvitav seiklusfilm majandusest, ärist, poliitikast – inimestest. Juba 2007 aastal oli mulle selge, et müügis ning teeninduses on toimunud kapitaalne lupjumine. Huvitav, et erinevates valdkondades käitusid “müügiinimesed” sarnaselt – minetades müügiinimese kui spetsialisti tunnused ning taandudes kas lihtsalt konsultandiks või vahendajaks. Müüki selle kõige intrigeerivamas ning puhtamas tähenduses ei leidunud enam. Siis sai mõeldud, et kui ajad peaksid muutuma (igale suurele tõusule järgneb ju langus) või konkurents veelgi tihenema on just need pealiskaudsed konsultandid need, kes kõige kõvema löögi saavad. Nii on läinud – keskmise suurusega IT ettevõtjast lahkuv (koondatav) müügimees nendib veel viimast korda tegevjuhiga käteldes: nojah, mis ma teha sain, et kliendid enam ei helista. Nii on! Tere tulemast konsultantide koondamine ning Müügimehed – andke tuld!
Kuidas sa tead, et sinu värvatud müügimees ei saa saavutada müügimehe tulemusi vaid piirdub klientide konsulteerimisega?

Väga lihtne: tal ei ole uute müügikontaktide saamise plaani – nädalate ja kuude lõikes.
Enamus müügimehi ei kipu seda plaani enda jaoks tegema ning loodavad sissetulevatele kõnedele ning tellimustele.
Müük ning selle juhtimine on ettevõtte arengu ning kasvu oluliseimaid tegureid. Seda ei saa alahinnata. Keegi on öelnud: ettevõtte juht peab kuuluma müügiosakonda. Sellises ettevõttes müügimees müüb, mitte ei konsulteeri või/ega ei ole klienditoe seisuses.

Võimalus oma äri töös hoida

Üks juhtivaid Eesti IT ettevõtteid reageeris 2008 aastal järjest süvenevale majandus- ja finantskriisile kiirelt ja targalt, ning ma arvan, et selle sammuga sai ta turul olulise konkurentsieelise.
Ühel hommikul, kui kogu äri- ning kontoriinimeste arvutiekraanidelt tulvas aina järgnevaid mustema stsenaariumiga tulevikuennustusi kutsuti kogu ettevõtte töötajaskond kokku: ettevõtte juhtidest osakondade juhtide, raamatupidajate, müügiinimeste, sekretäride, laotöötajate ja koristajateni välja. Ettevõtte juht rääkis lühidalt keerulistest aegadest, mis ettevõtet juba oluliselt puudutavad ning lähi- ja veidi kaugemas tulevikus veelgi rohkem mõjutavad ning märkis, et ettevõttel on ellujäämiseks kaks valikut: 1)koondada suurem osa inimesi ning efektiivistada tööd olemasolevatega või 2) jätkata sama suure töötajaskonnaga, kuid KÕIKIDEL – tegevjuhist puhastusteenindajateni alaneb töötasu 20%.
Sündis kollektiivne kokkulepe – mille võtsid vastu tippjuht ning koristaja koos ning ettevõte jätkas tegevust järgmisest päevast oluliselt suurema konkurentsieelisega. Palgatulude vähenemise kõrval sai kogu ettevõtte töötajaskond juurde meeskonnatunnet ühisest suurest otsusest, lojaalsust oma juhtide vastu ning motivatsiooni töötada ühtehoidvas meeskonnas. Kindlasti leidus kollektiivis ka selliseid, kes tundsid end nurkasurutuna, kuid üldises atmosfääris ei pääse nende hoiak mõjule. Pealegi ei ole virisejatel valikut – konkurendi juurde viiv uks on suletud – sest sealgi on aktuaalne kulude kokkuhoid, vähendamine ning töö efektiivistamine.
Lisaks palgakulude vähendamisele rõhutakse ettevõttes ka efektiivsele tööjaotusele – nii avatakse uusi esindusi, kuid ilma lisatööjõudu – kaupluse personali juurde värbamata. Kuidas see võimalik on? Küsi julgelt! Kui sul on oma näide praeguse keerulise aja ebapopulaarsetest otsustest või kuidas sina oma ettevõttes keerulistele aegadele vastu astud, siis palun lisa siia oma kommentaar!