Paroolihoidla

Veebisaite, mis nõuavad sisselogimist ei ole vähe. Ühte kasutajanime ja parooli ei ole kõikjale sisselogimiseks kindlasti kõige turvalisem kasutada. Hea leid on http://www.lastpass.com, mis salvestab paroolid automaatselt. Paroolid talletatakse krüpteeritult. Lisaks veebisaitide paroolidele on võimalik lastpass.com-i talletada ka ID , Mobiil-ID, panga kaartide, passi ja muud andmed.

Kui oled lastpass.com rakenduse oma arvutisse tõmmanud, siis uude veebisaiti paroole luues salvestatakse need juba automaatselt. Andmed asuvad pilves ja oma parooliga saad oma andmetele lihtsalt kõikjale ligi.
Kui laed rakenduse oma arvutisse, siis saad lubada juba senised paroolid kohe automaatselt mällu võtta. Minul tekkis automaatselt lausa 74 veebisaiti, osad küll dubleeritult, kuid siiski piisavalt, et lastpassist tõsielt kasu oleks. Mõnda veebisaiti sisselogides ilutsevad lastpassi logod juba sisselogimisväljade juures.
Oluliseim on, et jätad meelde oma lastpassi-i salasõna. Ja elu on veebis toimetades oluliselt lihtsaim.

Reklaam: koduleht on valmimisel

Äripäeva avasaidil asub isuäratav parajat küpsetust saanud lihalõigu fotoga reklaambanner. Mmmm…grillihooaja alguseks ei ole mahlastest suitsutatud lihalõikudest veel küllastust tekkinud.
Reklaamil klikates näeb külastaja suurt teadet: koduleht on valmimisel, menüüpunktid avanevad pdf-na.
koduleht valmimisel

Kui reklaampind on ettemakstud ning kampaania alguseks pole saiti käima saadud, siis tasub panustada ainult ühele minimalistlikule mikrosaidile pdf linkide ning pooliku infota.
Seda, et millalgi saab valmis koduleht ei aita ühegi grillprae müügile kaasa.

Veebisaidi kvaliteedi ning hinna kääridest

Kommenteerin dt.ee blogikannet veebisaitide maksumuse ning kvaliteedi kääride kohta.

Odav, tasuta või mõne tuhande krooni eest tellitud veebisait ei pruugi olla üldse halb valik – lihtsalt on oluline teadvustada, kui olulist rolli veebisait sinu ettevõtte jaoks mängib: Värska autoremonditöökoda saaks ilmselt kenasti hakkama ka isetehtud saidiga edicy, weebly vm keskkonnas ning ei pea ilmtingimata omama ka oma domeeni.

Kui veebisait on aga oluliseim visiitkaart ning olenevalt valdkonnast peaks pakkuma kliendile ka erinevaid navigeerimis- ning tegutsemisvõimalusi, siis tasub küll kindla peale välja minna.
Jah, on legend, et veebisaidi eluiga on 3 aastat, kuid tark CMS-i ning disainlahenduse valik võimaldab vajadusel kergelt panna peale uue kujunduse, lisada lisamooduleid või kogu saiti vastavat vajadusele korrigeerida.
dnn
Kui tahetakse hea asja, siis tasub kaaluda konsulteerimist reklaamiagentuuriga, kes loob identity, kes vaatab saidi kasutajamugavust ja tehnilisi lahendusi loomingulisemalt vaatenurgalt ning võib pakkuda välja mõne innovatiivsema lähenemise kliendile või toodete esitlemisele.

Mitte kõik veebifirmad ei suuda anda kliendile vajalikku lisaväärtust.
Tean Eestis vähemalt ühte veebilahenduste loojat, mille loovjuht on tõsine tegija: tema loodud disainlahend on absoluutne meistriklass minuarvates. Küsi minult julgelt kontakte, kui soovid maailmatasemel innovatiivset ning samas nägusat veebisaiti.

Mis on lisaväärtus?

Lisaväärtuseks pean veebifirma võimekkust pakkuda tasemel infot ning konsultatsiooni, kuidas kliendi veebisait võiks paremini töötada ning kuidas vajadused oleksid innovatiivsemalt-mugavamalt-uudsemalt lahendatud; milliseid väärtusi, milliseid tegevusi, millist rolli, sõnumit ning kvaliteeti peaks veebisait kliendi äri jaoks kandma.
Võiks analüüsida sama valdkonna maailmatasemel tegijate veebilahendusi ning vaadata, kas ja milliseid lahendusi oleks mõistlik kasutada ja mida võiks veel paremini teha.
See etapp peaks olema põhjalik, et vältida töö käigus tekkidavõivad lahkarvamusi ning ümbertegemisi.

Liialt palju keskendutakse sellele, mida klient ise välja pakub – kas tegu on mugavusega või ei osata kliendilt äri visiooni kätte saada?
Kui mitteinformeeritud klient satub 2000 kroonise veebisaidi pakkuja juurde, siis annab see veebifirmale väga suure usaldusvõidu, kui kliendi tegelikke vajadusi analüüsides suunab veebifirma kliendi ka rahasmõõdetavalt kallimate ning keerukamate lahenduste teenusepakkuja juurde.

Võimalda kliendile seda, mida tal vaja on

Veebifirmadel, kel pole odavamaid/kalleimaid lahendusi pakkuvaid tütarfirmasid, tasuks teha koostööd: erilahendusi pakkuva kõrgema hinnaklassiga veebifirma ning soodsaid kiiremaid lahendusi pakkuv tegija.
Eestis on selline mudel kasutusel HansaNet-i ning Web2 vahel, kindlasti on selliseid koostöömudeleid veelgi kasutusel.
Sellisest koostöömudelist võidavad kõik: rahul klient ning seda rahulolu pakkunud ning ka ise saanud kaks veebifirmat.

dt. ee blogikandele lisaks ühe olulise osana veebiprojekti loomisel sisu struktuuri ülesehituse. Selle loogilisus ning selgus on üks veebi kasutajasõbralikkuse kriteeriumeid. Mitte väheoluline ei ole ka veebisaidi ning külastaja omavahelise suhtelimisvalmiduse tähtsustamine.
Kas veebitegijad arvestavad viimaste trendidega, kus külastatavaimad ning ärile suurimat tulu toovad veebisaidid sarnanevad järjest rohkem näiteks Wikipeediale: kus kliendid – külastajad on kaasatud sisu loomisele, ettevõtte veebisait on samastunud oma kliendiga. Selline kahepoolne suhtlemine mitte ainult ei seo kuldsete käeraudadega klienti veebisaidi külge vaid annab ettevõtte ärile uue hingamise.

Andja-võtja/pakkuja-tellija veebimudelist on mõneti keeruline välja tulla. Töötav lahendus ei pruugi sõltuda ainult tehnilisest lahendusest – võime lisada polli, tagasiside vormid, uudiste või blogi kommenteerimise ning lisamise, sõpradele soovitamise ning RSS võimaluse, kuid veebisait saab selliselt käima minna vaid siis, kui veebisaidi tellinu võtab nende rakendustega tegelemist oma igapäevase turundustööna. Tühjana seisvad kommentaaride, kliendi referentside jms moodulid toimivad pigem vastu, 3 vastust püstitatud pollile ei tee samuti head.
Seega tuleb veebifirmal erinevaid lahendusi väljapakkudes kliendile teadvustada, mida sellised võimalused tähendavad ning kuidas neid töötama panna.
Kui klient blogimise, pollide püstitamise, kliendi tagasiside saamise jms osas on suhteliselt ükskõikne ja seda kuidagi äri jaoks vajalikuna ei näe, siis on targem need rakendused ka panemata jätta, kuid perspektiivi mõttes tasub nende lisamisvõimalus alles jätta ja sellest ka klienti teavitada.

Pole harv ka juhus, kus kliendi vajadused projekti käigus suurenevad või tema esialgne nägemus ning soovid muutuvad. Ilma igasuguste pingeteta saab sellised olukorrad lahendada, kui kliendiga piisava intervalliga suhelda ning varasemad kokkulepped on fikseeritud ja võimalike lisatööde puhul tegevusi(arve lisatööde eest) ettenähtud.

Buumi tingimustes turuletulija

Kõige kuumem kaup 2009 aastal on töökoht. Töökoht kui selline – jättes kõrvale karjääriredeli ning töö ja hobi sümbioosi. Online värbamisteenuseid pakkuvad portaalid annavad keskmiselt 60-200 kandideerimist ühele ametikohale, mõnel juhul ka 1000 ringis; see arv oli veel paar aastat tagasi heal juhul 10, teinekord ka vähem, olenevalt ametikohast ning piirkonnast. Ei olnud harvad ka juhud, kus kandideerimisi sobilikelt kandidaatidelt ei laekunudki tavalise online otsinguga. Tööpakkumine ei pea olema enam aktiivne 1 kuu, piisab nädalast, et eelvalik kõvasti tegelemist nõuaks. Valikut raskendab ka asjaolu, et suur osa kandideerijaid on ülekvalifitseeritud, ning need peab kas raske südamega kõrvaldama või nõuab nende seast valiku tegemine mitmeid eelkonkursse.

Kui aasta tagasi oli töötuna arvelevõtnuid üle 15 000 inimese, siis jaanuari lõpu seisuga on see arv enam kui 38 000, neist 23000 vanuses 25-49, neist 22000 mehi; vabu töökohti aga kõigest 1987.
Selline turuolukord näitab, et tööotsijate mass on niivõrd suur, et CV de kogumine on pigem vastuvõtmise küsimus.
Buumi on ära tabanud portaali http://www.too24.ee tegijad; kui kauaks ning kas selline portaal, mis minuarvates värvigammalt ning mõnedelt teistelt veebielementidelt plagieerib juhtivat portaali CV Keskust ellu jääb näitab aeg.
Portaali domeen ei ole minuarvates just kõige paremini valitud ning portaalist ei leidu kompetentset infot, soovitusi ega nõuandeid. Veidi koomiline on hinnakiri, mis nii 19 kui 39 krooni tingimustes lubavad valida “rasvase” ning “punase” kirja vahel jms. Kuid kindlasti on mingil hetkel selle portaali külastatavus eesrindlik ning kindlasti lisandub iga päev uusi CV-d. Kuid ilmselt ongi selline portaal lühiajaliselt käivitatud ning konkurents kui selline ei ole kellegile kahjuks, vastupidi. Poleks halb mõte, kui suured portaalid oma CV-de baasid registreerunud ettevõtetele tasuta kättesaadavaks teeksid. Erinevus CVK-CVO ning Töö24 vahel ongi hetkel see, et viimane hoiab CV -de andmebaasi tasuta kättesaadavana, raha kasseeritakse ainult tööpakkumise ülesseadmise eest.
Tavatingimustes on CV-de arv üks oluliseimaid kriteeriume tööandja jaoks, kes teeb portaalide seas valiku selle külastatavuse (loe: CV de arvu järgi) ning Maksab;
Praeguses olukorras on tööpakkujale oluline eelkõige see, kui mugav ning ergonoomiline on kandidaatide haldamine valikulauas ning kui turvaline ning töökindel on teenusepakkuja tehniline platvorm.

Seega on siin kaks pointi: tööotsijate seas on väga suur nõudlus; tööandja jaoks on aga praegu olulisem kasutajasõbralik ning efektiivne valiku keskkond. Seda viimast on kiiruga luua raske kui mitte võimatu, saati siis veel neil, kes valdkonda äsja sisenenud.

Buumi (nõudluse) tingimustes suureneb alati pakkujate arv (nt-ks kinnisvarabuum); kannatada võib teenuse kvaliteedi tase. Konkurents iseenesest aga tõmbab alla teenusehindu ning võib aktiviseerida arendustööd ning luua kasutajaile/ostjaile uusi paremaid võimalusi.

Kas senine 2+1 tööotsinguportaali on Eesti jaoks piisav? Arvan, et ruumi võib veel olla ühele suurele tegijale, kui too suudab kas ühendada praegused CV-de andmebaasid või võimaldab need importida ühtseks andmebaasiks ning tagada väga heal tasemel tehniline keskkond mõlemale rühmale.

ps. tööjõuvahenduse online-portaale on aastate jooksul tekkinud pidevalt ning sama intensiivselt ka hingusele läinud; täpselt samuti nagu kinnisvarabuumi ajal kv.ee ning city24 sarnase loogikaga kinnisvaraportaale tuli ning kadus; buumi tingimustes on tõenäolisem kauem vastu pidada, eriti, kui pöörata suurim tähelepanu tehnilisele arendusele (kuidas kõige mugavam on portaali ning kõikvõimalike tööprotsesside kasutajamugavust tõsta) siis võib asjast enam kui paariaastane projekt saada; parimal juhul saaks korraliku külastatavuse ning/või mõningate uudsete võimaluste korral portaali konkurendile (välisinvestorile?) maha müüa.

Miks blogitakse?

See on POP? Et ajaga (internetiseerumisega) kaasas käia? Et sarnaneda oma sõprade ning äripartneritega?
Mis on bloginduse nii populaarseks teinud; lausa niivõrd, et isegi ettevõtte veebisaidi varem kohustuslike lehtede nagu Avaleht, Tagasiside jms on asendunud Blogiga?

Selline küsimus tekkis mulle pähe, kui sain järgmise e-mõtiskluse ühelt tuttavalt:

Blogimine on väga inimese põhine, ehk kui oled lapsepõlves päevikut pidanud siis ehk pead täna ka blogi. Uus põlvkond kasvab peale ja nemad suhtuvad arvutisse ja virtuaalmaailma hoopis teisiti. Nii et võib-olla on see peaaegu et kohustuslik, et vähegi ajaga kaasas käia.

Kas kõik need kümned miljonid blogijad võivad olla endised lillekeste ning autopiltidega kladede täitjad, sekka kuivatatud rohukõrsi? Hmm, ma kaldun arvama, et ilmselt siiski mitte…
Mis see siis on?

Arvan, et esimene põhjus on Networking, eesmärgiga iseend, oma vaateid, arvamust, professiooni tutvustada, teadvustada ning MÜÜA.
Võib olla on blogimine üks eneseturundamise vahend, kus “sundimatus õhkkonnas”, virtuaalset sigarit suitsutades või bangalovarjus ookeanibriisi nuhutades mõtleme kirjutades näiliselt, turundame ennast aga tegelikkuses.

Nii nagu foorumiturunduses on parimaks reklaamijaks “inimene tänavalt”, st sinu sõber teiselt IP aadressilt, siis võib blogimine olla kaval turundustrikk nii partneri, tööandja kui ka, miks mitte elukaaslase, tuttavate ning muude avalike ning salajaste austajate ees.

Sest blogides võetakse sind nii nagu kirjutad – sest “Oma Päevikule” ju ei valetata….

Ärilises mõttes on Blogi interaktiivne turunduskanal, mõne allika väitel isegi 90% USA ettevõtetest omab korporatsiooni blogi ning Blogi külastatavust on drastiliselt suurem ettevõtte traditsioonilisest veebisaidist. Eesti ettevõtjaist blogib eelmise aasta seisuga u 55%(kui leian tagantjärgi selle viite, kust ma sellist arvu lugesin, siis panen selle ka siia juurde. Kui tead ise, kust selline viide leidub anna aga teada). Arvestades, kui “vana” on Blogimine on selle populaarsus pööraselt kasvav. Blogi eelis traditsioonilise veebisaidi ees on rõhutatult kahesuunaline infovahetus, mis teeb organisatsiooni interaktiivselt muutuvaks, soodustades arengut vastavalt tarbijate, ostjate, organisatsiooni liikmete soovidest huvidest lähtuvalt. Vaid kahesuunalise kommunikatsiooni teel saab ettevõtte kasutada ära maksimaalselt interneti tasuta või väga soodsat turundusvõimalust muutudes vastavalt oma sihtrühma vajadustele ning eelistustele.
Aga mis teha siis, kui sul pole seda “soolikat” ning huvitavate mõtiskluste edasiandmine on rohkem piin kui nauding? neil põhjustel kaasatakse “tasulisi blogijaid”, kellest paremad võivad kameeleonina blogida mitmete erinevate ärisaitide blogisid. Nemad teavad allikaid (on selle ettevõtja eesmärkidest tulenevalt temaga koos need välja selgitanud), mille toel blogida, ning teevad seda paikapandud intervalli v mahu järgi – nt-ks on taks neljal korral nädalas a 20 rida. Otsingumootorite jaoks on see piisav tihedus, et uueneva sisu tõttu saiti otsimootorites olulisena ülespoole tõsta, külastajaile aga optimaalne, et alati on midagi uut-huvitavat toimumas.

Teine, üllam eesmärk on rääkida oma Elu Lugu, et meil oleks vanaduspäevil tore veebilehitseda oma elu ning fotosid, miks mitte (virtuaalses)vannis lebades ning jahedat mojitotaolist ollust limpsates.

mauritius-07_small
Kolmas eesmärk võib olla arendada omi innovatiivsemaid ja vähem innovatiivsemaid mõtteid koos sinu fännklubiga; tõstatada hüpoteese või lükata neid ümber; arendada iseenda mõttekäike ning filosofeerida natuke kuuldavamalt kui ainult omaette öösiti tähti vaadates.

Internetiseerunud põlvkond peab aga blogimist sama loomulikuks, kui sõpradega suhtlemist. Blogi võimaldab personaalset väljendust; oleme harjunud end kirjalikult väljendama chattides sõprade-tuttavatega; kõik lahendad ideed, ütlused ning olukorrad jäävad aga kuhugi jutukatesse või chatiakende ajalukku. on mõistlik oma head ideed ning mõttearendused kokku koguda; ja nagu praegu IN, siis ka teistega jagada. Loe kindlasti ka minu blogikannet internetiseerunud uuest põlvkonnast.

Miks sina blogid?

Ebatraditsiooniliste ideede aeg

Paljud inimesed keelduvad praeguse majandusolukorra iseloomustamsel kasutamast väljendit “kriis”. Selle sõna peale võpatatakse ning parandatakse vestluspartnerit: ei, hetkel toimuv on majandussurutis, finantssurutis.
Ma nimetaks seda Igor Rõtoviga sarnaselt jaanalinnu efektiks. 80% inimesi kannavad meelsasti silmaklappe ning eitavad viimnse hetkeni kõikvõimalikku uut, eriti, kui see uus on negatiivne või tekitab nende elus mingeid pingeid või ebamugavust.
Mina ütlen KRIIS, sest kui praegu toimuv ei ole KRIIS, siis mis üldse kriis on – vaid tuumasõjas või hiigelmeteoriiditabamuse saanud hävinud planeet Maa?
Nende väikseste kriiside kui sõdade, katkude jms, mis varem maailma tabanud, lõppedes on maailm oluliselt parem koht olnud – inimkond on ülesnäidanud suurt teadustöö võimekust ning kõik ressurssid suunanud uute lahenduste väljatöötamisele ning elukvaliteedi tõstmisele. Nii ka praegu majanduses. Kuid sel korral on märksõnadeks efektiivsus. Efektiivsus ressurssides nagu aeg, tööjõud, tehnika, ergonoomika. Käesolev kriis ajab ettevõtjad ning teised inimesed internetti, kus eelnimetatud ressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks on kõige suuremad võimalused.
Ja peagi seisame silmitsi internetikriisiga – domeene, võrku ja muid ressursse on vaja juurde. Siis on aeg internetirevolutsiooniks – ootan seda põnevusega.

internet muutumises

Internetiturunduses on avastatud hulgaliselt nippe, kuidas tekitada rohkem trafficut, eelkõige manipuleerides otsingumootoritega. Suur osa trafficu tegemisest langeb ka blogindusele ning oma veebisaidi sisu uuendamisele. Teame, et mida enam sinu veebisaidil sisu on ja uueneb, seda tõenäolisemalt peavad otsingumootorid seda oluliseks saidiks. Kes ise ei viitsi iga päev blogida palkab selleks tasulise kirjutaja, kes punkt kl 10.00 lisab veebisaidile uut sisu.
Kes nüüd ütleb, milline blogimis- ja veebisaidi sisu uuendamise meede on lugejate suhtes aus – kas sisu tekitamine sisu pärast või võib sellest tekitatud sisust ka midagi tarka teada saada; fakt on, et internetis on nii meeletul hulgal sisuteksti ning seda infot töödelda on väga ajamahukas – moonutatud infot on väga palju. Otsingumootorite tulemustes säravad paarkümmend esimest külastatavamat saiti, kes jagavad internetiturunduse nippe ning on ka külastatavaimad. Mõned saidid on Google poolt ka eelistatud seisus; nt-ks Wikipeedia ning teatudlõpulised (.edu jms) saidid, kuid suurem osa saite võitlevad esiotsingutesse pääsemise eest.
Peamised interneti kitsaskohad infotarbija jaoks on anonüümsus, info ning identiteedi manipuleeritavus.
Teadjad ennustavad, et peagi sünnib internet internetis, kus usaldusväärne info eristatakse mahutekitajatest identifitseerimise läbi. Kui selline otsingumootor on loodud, siis ilmselt ei tule kaua oodata, mil tarkpead on avastanud mooduseid, kuidas ka nö teise internetti end sisse saada; seejärel on aeg küps uuteks arenguteks. keegi on öelnud, et praegune internet on lapsekingades, oma arengu kõige madalamas algjärgus. millegipärast tundub see jutt tõene, eriti arvestades, kui tühine protsent inimkonnast internetti kasutab – kõigest 1,5 miljardit.
Aeg nõuab intelligentseid otsimootoreid, kes ei vaata ainult märksõnu, lingitrafficut ja muid manipuleeritavaid vahendeid, vaid kes on piisavalt intelligentsed, et saidi sisule, linkide ning viidetele vastavalt suudaks saidi tähtsust ning kasulikkust määratelda.