uus kvaliteet turunduses: allahindlus versus turvatunne

Eduka ettevõtmise tunneb ära selle järgi, kui tarbijakeskselt paindlikud oma turundus- ja müügitegevustes suudetakse olla. Amserv Auto pakkumine on näide sellest, kuidas ettevõtte kampaania on suunatud konkreetselt põhjuse, miks potensiaalne ostja ostuotsust praegusel hetkel ei tee ja mis teda kõige enam selles mõjutab lahendamisele:

Ebakindlus
mõjutab ostuotsust praegu rohkem kui vajadus. Mitte allahindlusprotsent üksi ei mõjuta ostuotsust vaid see, mis saab pärast ostu.
Kui ettevõte püstitab küsimuse, miks tema kliendid ostuotsust ei tee või edasi lükkavad, siis kindlasti on olemas väljund, kuidas kliendi ebakindlust vähendada ning teda ettevõttega siduda. Nii, et mõlemad pooled rahul on.

toyota

Info – kas, miks ja mida laekub ettevõtjale kõige kiiremini läbi polli või küsimustiku saidil, e-postiga edastatud küsimustik (3 küsimust) kliendibaasile, olemasolevate ning potensiaalsete klientidega läbi müügiosakonna suheldes. Kui võtta eesmärgiks 1 nädala jooksul koguda infot, siis peaks kõiki neid kanaleid kasutades mingi selgema pildi saama.

Autofirma tegevus on tunnustustväärt, kindlasti meelitab ta turul ostuvajadusega erakliendid enda juurde. Usun, et turvatunde tagamisele keskendunud kampaaniaid tuleb turule enne suve veel palju, loodaks, et lubadusi suudetakse ka täita.

kolme müüdi murdmine tarkvara koolitusel

Uue tarkvara juurutamine ettevõttes põhjustab salgeli töötajaile stressi.
Juurutatava tarkvara koolitusel on võimalik murda mitmeidki müüte ning pseudoprobleemidest üle saada.

Kolm peamist eelarvamust, millega tavakasutaja koolitusele tuleb:

1. Milleks meile uus tarkvara – saime seni hästi hakkama

Uue tarkvara kasutuselevõtu argumendid peaksid ettevõttesiseselt olema juba eelnevalt selgeks saanud. Koolitusel võiks tuua eraldi välja kolm praktilist lisaväärtust kogu ettevõtte äri jaoks.


2. müüt: uus tarkvara tähendab lisanduvaid kohustusi

Kohustusi ei tule juurde, vastupidi.
Enne koolitust tasub välja selgitada üks oluliseim tööprotseduur, mis on juurutatava tarkvaraga nüüd optimeeritud.
Graafiline näide töötaja senisest tegevusest näitab, kui palju selleks tööprotsessiks oli vaja teostada erinevaid toiminguid.
Tuues võrdluseks juurutatava tarkvara ergonoomika näeb töötaja, kuivõrd vähem tegevusi ning aega kulub nüüdsest sama tööprotseduuri teostamiseks.

Sellist võrdlust ei tasu koormata uue tarkvara teiste seotud väärtustega.
Iga kasutaja on heas mõttes egoist – koolitusel tahab ta kuulda väga konkreetselt, mida uus tarkvara tema töös paremaks ja efektiivsemaks muudab, kas ja kui palju säästab ta oma tööaega ning kas tarkvara võimaldab tema töös luua uut kvaliteeti.

intranet

3. müüt: Uus tarkvara on keeruline ning vajab enam tehnilisi teadmisi

Selle müüdi murrab praktikaga.
Koolitus sisaldagu 2-3 praktilist ühistegevust (kui koolitatavaid on üle 10 inimese; kui koolitatavaid on alla selle võib praktilisi toiminguid ka rohkem teha).
See võib olla teavituste või foorumikande lisamine, dokumendi loomine või väljavõte mõnest statistilisest näitajast. Kui inimene saab kasvõi ühe lihtsa toimingu iseseisvalt teostada on ta valmis astuma ka järgmiseid samme ning on vastuvõtlikum uuele infole. Võib koos teostada ka “keerulisema” toimingu- näiteks sharepointis projektisaidi loomine. Valides kuulajaskonna seast välja enda sõnutsi kõige arvutikaugema inimese, ühendades tema arvuti videoprojektoriga ning andes ülesandeks näiteks luua uus projektisait. Tundub keeruline? Andes talle selleks hetkeks adminni õigused saab arvutikauge inimene luua projektisaidi paari klikiga, tehes loogilisi valikuid. Ühe koolitusega on aukartus võimalik muuta hasartseks huviks.

Üks koolitus kestku kuni 4 tundi, vahepeal on vaja teha 2-3 paariminutilist pausi aju stimuleerimiseks. Selleks sobivad kõikvõimalikud füüsilised harjutused, kus aju “äratatakse”.

turundus on surnud – elagu turundus

Klikkan GoDaddy järjekordsel värvikirevasse graafikasse uppunud protsentide ja muude eeldatavalt tähelepanu äratavate atraktsioonidega ülekullatud saadetisel unsubscribe linki. Tänutäheks selle eest, et austasin saadetist niivõrd, et sellel klikkasin saan peagi taas oma postkasti vähemalt sama infomüraküllase e-kirja.
Kas see on turundus või ahistamine?
godaddy2

Kui Eesti ettevõtja spämmreklaami tahan katkestada palutakse mul anda kõik oma e-posti aadressid, et nad saaksid kontrollida, milline minu aadressidest nende listis on. Arutelu katkeb siinkohal.

Milliste piirideni liigub e-posti turundus
E-posti turunduses on saadetisel klikkamine niivõrd harukordne, et ükskõik, millel sa klikkad oled näidanud, et saatja äratas sinu tähelepanu niivõrd, et vaevusid tõstma kätt hiire juurde ning linkima mõnel lingil.

Tarbija tähelepanu on hinnaliseim olenemata, kas see on tõrjuv või aktsepteeriv.

Arvestades, et ettevõtja hinnaliseim põhivara on tema fännklubi, ehk kliendid, ehk uudiskirjade saajad on küsimus, millise infoga ning kui tihti neid koormata.
Kas võiks väita, et valimatut spämmimist saab lubada mammutportaal, kus inimene sõltub mingitest teenustest. Näiteks domeenide majutamine või kliendikeskkonna omamine?

Kas võib väita, et mida intensiivsemalt turundus tarbijaga manipuleerib seda suurem tõenäosus on seaduslike meetmete rakendamisele ning tarkvarade täiustumisele.
Kas tuleviku internetiturunduses ei eksisteeri enam bannereid saitidel oma arvuti seadistuste tõttu ning igal arvuti rentijal v ostjal on vaikimisi reklaam e-kirjad blokeeritud; reklaamtekstid ei jõua internetis tarbijani, kui ta neid ise ei telli; kas siis internetiturundus toodab uusi kanaleid v meetmeid, kuidas oma sõnumit kliendini viia.

Või muundub turundus järjest personaalsemalt intensiivsemaks, turundajad pöörduvad otse meie laste ja lemmikloomade poole?
Kas infoküllus on sedvõrd suur, et turundus senises tähenduses muundub millekski teistsuguseks? Ja mis peagi ei tundugi enam ebaeetiline ja laseme end rahus ahistada, sest enam me ei suuda inforünnakuid tõrjuda?

Kas turundajad maksavad (coocie arvutile) tulevikus tarbijatele, et nad nende promo vaataksid (loe: tähelepanu eraldaksid)?

Eestis ainulaadne start-up: võimalus ka internetiturundajatele

Neil päevil on turule tulnud innovatiivsete lahendustega ettevõtmine, mis lähemalt uurides on minuarvates täiesti ainulaadse ärikontseptsiooniga Eestis.

Ettevõtte teenuste ja ärilahenduste sihtrühmaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kuid koostööpartnerite skaala, kes saavad erinevate teenuste kaasturundusest kasu lõigata on väga lai – alates koolitajatest, IT ettevõtetest, hostingu – ja raamatupidamisteenuse pakkujatest kuni Sharepointi spetsialistide ning ASP.NET arendajateni välja.

Olenevalt partneri tegevusalast ning ambitsioonist saab tarkvara rendi teenuseid (maailmas tuntud kui SaaS, Software as a Service) aff. link: pakkuda kas lingiviitega, või kuld-ja hõbepartnerina, kus iga kliendi pealt laekub igakuine summa. Arvan, et kui tegijatel saab valmis ka inglise ja teised võõrkeelsed saidid tasub partnerlus kindlasti kuhjaga ära ning annab tõsised võimalused internetiturundajaile.

folderburg1

Üllatav oli, et partnerid saavad täiesti tasuta tutvustava saidi, mida ise oma maitse järgi kujundada (kus tarkvara renditeenust ning teisi teenuseid oma nime all pakkuda) ning juhtpaneeli, kus tema enda kliendid toimetavad.
Tehniliselt toimub kõik folderburg.com serverites ning partnerile ei kaasne muid kohustusi, kui vaid motivatsioon oma klienti vajadusel nõustada ja uusi kliente juurde hankida.

Ma ei ole varem kohanud ka sellist võimalust, kus vabavaralised rakendused on niimoodi ühe hiireklikiga installitavad (Joomla, WordPress jpt), kus kliendihaldus rakendus on niivõrd ülevaatlik ning tõsiselt mugav ja lihtne.
Mina kolisin oma domeenid sinna, oma isiklikku keskkonda (mille saab, kui kasutajaks registreerida), domeenide haldamine ja muud tegevused on uskumatult mugavad ja kõik tegevused on hästi ülevaatlikud.

Lisaks saab pakutavaid lahendusi oma (affiliates link:) isikliku lingiga viidata, millel klikates märgistatakse kliendi arvuti ning kui tulevikus see klient mõne toote/teenuse ostab v rendib, siis tekib sealt ka sinu affiliates tulu.

Ettevõtjana on igal juhul kasulikum tarkvara rentida, mitte selle ja serverite peale ressursse kulutada ning haldamise, uuendamise ning hooldamisega vaeva näha. Folderburg.com pakub rentimiseks Microsofti uusimaid äritooteid, lisaks siis ka majutusteenust ning meiliserverit.

Usun, et ka Eesti ettevõtjad sarnaselt muu maailma ettevõtjatega hakkavad järjest enam usaldama tarkvara renditeenust selle paindlikkuse, mugavuse ning soodsa hinna tõttu.

Paku tööd ja turunda

Ei ole saladus, et tööpakkumisportaalide külastatavus on järjest märkimisväärsem. Populaarseim online värbamisportaal CV Keskus saab nädalas napilt alla 100 000 külastaja. See teeb portaalist arvestatava turunduskanali.

Bannerda teistmoodi
Kui teil on vaja töötajat, siis tasub tööd pakkudes planeerida ka turundustegevusi. Näiteks on tööpakkujal võimalus end portaalis ka bannerdada. Kui näete, et teie sihtrühm võib käia tööpakkumisportaalis – näiteks teised aktiivsed ettevõtjad (tegevjuhid, personalijuhid), kes töötajaid otsivad, siis tasub end tööd pakkudes ka bannerdada. Banner võiks olla täiesti erinev kõigist teistest, et silma paista ning tähelepanu tõmmata; või lausa erakordse lahendusega, nagu pakub smartAD: rakendage klikkajad tegevusse või äratage muul uudsel moel saidikülastajate tähelepanu. Tavapärane – me oleme lahe firma ja meil saab selliseid ja selliseid asju – promo on puhas ressursside raiskamine, ja pikapeale hakkab see ka imagole halvasti mõjuma.

Tööpakkumine kui turundusmeede
Kui bannerdada laheda sloganiga ning saada arvestatav arv klikke tööpakkumisele ja/või kodulehele, siis oleks kasulik tööpakkumisperioodi planeerida ka mõni ettevõtte teenuse/toote kampaania, kui teil juhtumisi ei ole just mõnd käimasolevat. Kui teil on müüdavaid tooteid või teenuseid, siis toimub teil ilmselt igal kuul mõne teenuse/toote eripakkumine. Seega miks mitte saada lisaks üks turunduskanal tööpakkumisportaali banneri näol juurde.

Teistmoodi tööpakkumine
Märkimisväärne tähelepanu teie tööpakkumisele võiks olla piisav põhjus, et pakkumise koostamisega rohkem vaeva näha. otsime/ettevõte pakub/kandideerimiseks edasta oma CV/ – stiil ei tekita kindlasti WOU efekti. Kui lennuka ning tähelepanuväärse tööpakkumise te suudate oma ettevõtte profiiliga siduda seda enam tõmbab see ligi hakkajaid ning kreatiivse mõttelennuga inimesi…kui te juhtumisi selliseid kandidaate otsite.
Miks mitte kasutada müügimehe otsingul intrigeerivamat väljendit – näiteks Kliendikütt? Kindlasti saaks ka raamatupidajat (arvumaag), sekretäri (kontorihaldjas) jne kutsuda hoopis teisiti. Ja kindlasti tundub ka ametikoht erilisem, atraktiivsem ning – meeldejäävam; ja ka nende vaatajate hulgas, kes tööd ei otsi, pakkumistele ei kandideeri jne – kuid juba olete jäänud meelde oma eripärase ametikohtade käsitlusviisiga ja teie ettevõtet ümbritseb vaataja silmis uudsuse ning eripärasuse fiiling.
Kindlasti peegeldab tööpakkumine ettevõtte enda töökultuuri ning väärtuseid!

pakkumine

Töötaja valik võib olla ka mängulisem ning laiapõhjalisem, kuna kandidaate on rohkelt ning üks parem kui teine. Tööpakkujad rakendavad mitmete testide kui ka praktiliste tööülesannete teostamist.

Ometi on küsitav, kas on eetiline rakendada kandideerijaid tasuta tööle; näiteks nädalaks ajaks, nagu ühe ettevõtte tööpakkumine kuulutab. Arvestades, et ettevõte saab 35 kandidaati, kellest kõik peaksid läbima 5 päevase “testperioodi” ettevõttes, teostades “vastavalt loomulikule intelligentsile” kas müügi- vm tegevusi – see teeb 175 päeva tasuta tööjõudu.
Ühest küljest näitab see aeg, kas kandidaadi CV-s kirjeldatud oskused ning võimed võivad olla tõesed ning ta haakub ülejäänud meeskonnaga, teisalt aga, kui inimene ei saa olla kindel selles töökohas, siis ta võib alateadlikult mitte väga intensiivselt otsida kontakti teiste töötajatega ning teostada tööülesandeid tavapärase järjepidevuseta – näiteks klientidele lubadusi andes, pakkumisi edastades vms.
Valituks mitteosutumisel võib klient seostada kandidaati valelubaduste andmisega või tal võib jääda mulje, et temaga suhelnud töötaja on vallandatud, kuna edasist suhtlust nende vahel enam ei toimu. Kui kandidaat seda ise endale teadvustab, siis võib see 5 päeva testperioodi (loe:tasuta töötamist) olla paras katsumus, mille järel ei pruugi kandidaat olla ise enam motiveeritud.

Minge kandidaadiga retkele
Olenevalt tööpakkumisest saab kandidaatidega mahapidada ajurünnakuid töö efektiivsemaks muutmise või muudel ettevõtte arengut puudutavatel teemadel. Siin on näha, kuidas kandidaadid oma võimalikku tööandjasse suhtuvad ning kas neil on ka huvitavaid ideid.

Tööd pakkudes näitab ettevõtte enda arenguvõimekust majanduslanguse tingimustes, kreatiivsust tegevuste ning kulude optimeerimisel, ettevõtlikkust ning taiplikkust suurendada turuosa nii konkurentide poolt ripakile jäänud klientide kui uute klientide arvel.
Selline imago on hetkel parim ettevõtte imago turundus ning see on ka ausalt välja teenitud.

Kui teil palgalist töökohta pakkuda ei ole, siis miks ei võiks te otsida kaasturundajaid?

Buumi tingimustes turuletulija

Kõige kuumem kaup 2009 aastal on töökoht. Töökoht kui selline – jättes kõrvale karjääriredeli ning töö ja hobi sümbioosi. Online värbamisteenuseid pakkuvad portaalid annavad keskmiselt 60-200 kandideerimist ühele ametikohale, mõnel juhul ka 1000 ringis; see arv oli veel paar aastat tagasi heal juhul 10, teinekord ka vähem, olenevalt ametikohast ning piirkonnast. Ei olnud harvad ka juhud, kus kandideerimisi sobilikelt kandidaatidelt ei laekunudki tavalise online otsinguga. Tööpakkumine ei pea olema enam aktiivne 1 kuu, piisab nädalast, et eelvalik kõvasti tegelemist nõuaks. Valikut raskendab ka asjaolu, et suur osa kandideerijaid on ülekvalifitseeritud, ning need peab kas raske südamega kõrvaldama või nõuab nende seast valiku tegemine mitmeid eelkonkursse.

Kui aasta tagasi oli töötuna arvelevõtnuid üle 15 000 inimese, siis jaanuari lõpu seisuga on see arv enam kui 38 000, neist 23000 vanuses 25-49, neist 22000 mehi; vabu töökohti aga kõigest 1987.
Selline turuolukord näitab, et tööotsijate mass on niivõrd suur, et CV de kogumine on pigem vastuvõtmise küsimus.
Buumi on ära tabanud portaali http://www.too24.ee tegijad; kui kauaks ning kas selline portaal, mis minuarvates värvigammalt ning mõnedelt teistelt veebielementidelt plagieerib juhtivat portaali CV Keskust ellu jääb näitab aeg.
Portaali domeen ei ole minuarvates just kõige paremini valitud ning portaalist ei leidu kompetentset infot, soovitusi ega nõuandeid. Veidi koomiline on hinnakiri, mis nii 19 kui 39 krooni tingimustes lubavad valida “rasvase” ning “punase” kirja vahel jms. Kuid kindlasti on mingil hetkel selle portaali külastatavus eesrindlik ning kindlasti lisandub iga päev uusi CV-d. Kuid ilmselt ongi selline portaal lühiajaliselt käivitatud ning konkurents kui selline ei ole kellegile kahjuks, vastupidi. Poleks halb mõte, kui suured portaalid oma CV-de baasid registreerunud ettevõtetele tasuta kättesaadavaks teeksid. Erinevus CVK-CVO ning Töö24 vahel ongi hetkel see, et viimane hoiab CV -de andmebaasi tasuta kättesaadavana, raha kasseeritakse ainult tööpakkumise ülesseadmise eest.
Tavatingimustes on CV-de arv üks oluliseimaid kriteeriume tööandja jaoks, kes teeb portaalide seas valiku selle külastatavuse (loe: CV de arvu järgi) ning Maksab;
Praeguses olukorras on tööpakkujale oluline eelkõige see, kui mugav ning ergonoomiline on kandidaatide haldamine valikulauas ning kui turvaline ning töökindel on teenusepakkuja tehniline platvorm.

Seega on siin kaks pointi: tööotsijate seas on väga suur nõudlus; tööandja jaoks on aga praegu olulisem kasutajasõbralik ning efektiivne valiku keskkond. Seda viimast on kiiruga luua raske kui mitte võimatu, saati siis veel neil, kes valdkonda äsja sisenenud.

Buumi (nõudluse) tingimustes suureneb alati pakkujate arv (nt-ks kinnisvarabuum); kannatada võib teenuse kvaliteedi tase. Konkurents iseenesest aga tõmbab alla teenusehindu ning võib aktiviseerida arendustööd ning luua kasutajaile/ostjaile uusi paremaid võimalusi.

Kas senine 2+1 tööotsinguportaali on Eesti jaoks piisav? Arvan, et ruumi võib veel olla ühele suurele tegijale, kui too suudab kas ühendada praegused CV-de andmebaasid või võimaldab need importida ühtseks andmebaasiks ning tagada väga heal tasemel tehniline keskkond mõlemale rühmale.

ps. tööjõuvahenduse online-portaale on aastate jooksul tekkinud pidevalt ning sama intensiivselt ka hingusele läinud; täpselt samuti nagu kinnisvarabuumi ajal kv.ee ning city24 sarnase loogikaga kinnisvaraportaale tuli ning kadus; buumi tingimustes on tõenäolisem kauem vastu pidada, eriti, kui pöörata suurim tähelepanu tehnilisele arendusele (kuidas kõige mugavam on portaali ning kõikvõimalike tööprotsesside kasutajamugavust tõsta) siis võib asjast enam kui paariaastane projekt saada; parimal juhul saaks korraliku külastatavuse ning/või mõningate uudsete võimaluste korral portaali konkurendile (välisinvestorile?) maha müüa.

Internetiturundus: kes käib kus

Eelkõige banner- ning foorumisturundust planeerides tasub sinu sihtrühma käitumistavasid tähelepanelikumalt vaadelda. Paljud ettevõtjad, kes ei kasuta PR firma abi ning planeerivad turundustegevusi firmasiseselt võivad sügavalt ämbrisse astuda ning palju raha kaotada – internetis on võimalik müügikäivet kõvasti suurendada ilma ressursse kulutamata kuid sama laia joonega rahaliselt kõvasti kaotada.

Veebisaite valides toetutakse eelkõige veebistatistikaile – eestipõhist reklaami kavandades eelkõige TNS Metrix Emori statistikale. Siin näeme, et tõenäoliselt oleks kasulik end bannerdada ning muul moel nähtavaks teha postimees.ee, rate.ee või hot.ee keskkonnas. Kas kindla peale minek?

Kui teate, kes on teie planeeritava kampaania sihtrühm, siis tasuks analüüsida, kas sihtrühm sisaldub selles statistikas ja kui, siis kus? Siin saate võrrelda erinevate saitide külastatavust: Alexa.com

Kes kasutavad Eestis peamiselt internetti?
Viimati noorte seas läbiviidud koolitusel selgus, et keskkooli õpilased käivad valdavalt ühtedes-samades keskkondades ning nendeks on 99% erinevad suhtluskeskkonnad: rate.ee, orkut.com, twitter.com jne. eeltoodud infost võib järeldada, et noorte sihtrühmale tasub keskenduda eelkõige suhtluskeskkondades.
Noored neelavad meelsamini ka flashreklaami ning erinevaid mänge ja võistluseid, kindlasti haakuvad nad kõikvõimalike hindamiste ning järjekorrastamistega ning on kahesuunalisele arutelule altimad. Kuigi noorte internetikülastajate % on väga suur internetti kasutavate üldarvust, siis on nende poolt külastatavaid erinevaid saite kokku suhteliselt vähene arv ning seega on sihtrühma tabada kergem. Offline kontakti tasub otsida erinevatest noorte arendamisele ning õppimisvõimalustele keskendunud MTÜ -de (Junior Achievement, SENT jms) ning ürituste (Võti Tulevikku, Ajujaht jms) raames, pakkudes koostööd vastavalt oma ettevõtte eripärale – meediapartneri või muul moel toetajana. Vaata kindlasti ka minu blogikannet internetipõlvkonnast!

Suurima internetikasutajate protsendi ning aktiivsusega on inimesed 22-45 vanuses – sellise arvu visioon on tekkinud minus nii lugedes erinevaid arvamusi kui ka muidu tähelepanekuid tehes – seega ära võta seda lõpliku tõena. Kuid ma arvan, et selles vanuses on internetikasutamine kõige laiapõhjalisem ning intensiivsem. Iga aastaga ülemine piir tõuseb; praegu pealekasvav internetipõlvkond ilmselt imbub oma 50-60 – 70-80 tel eluaastatel suures osas virtuaalmaailma – kus nad on noored, tegused ja sellise välimusegam nagu nad virtuaalmaailmas ja enda kujutluses on. 🙂 Ilus vanaduspõlv või mis?

photo_1838_200811082

20-te vanusegrupp kannab endas ülikoolilõpetanuid -kas asuvad end tutvustama globaalsetes networkkeskkondades (LinkedIn jms), otsivad ning loovad laiapõhjalist infot, mis seotud nende endi erialaga kui ka uute valdkondadega. Sel ajal asutakse aktiivselt otsima väljundit endale, oma professioonile; liigutakse aktiivsemalt ringi maailmas. 20-e keskel v teises pooles asutakse ajama oma äri või ollakse äriliselt aktiivne ning otsiv – kõikvõimalikud globaalsed infokanalid saavad määrava tähtsusega ning kohati tundub, et võidab see, kel on kõige enam infot.

30-l laiendatakse äri, liigutakse uutele tegutsemisaladele või tehakse järske pöördeid äris, vbl ka isiklikus elus. Reisitakse rohkem ning ollakse maailma uusimate võimaluste järgi näljasem. Alates 30-st otsitakse süsteemsemalt mingit konkreetset infot, ollakse piisavalt intelligentne, et mitte alluda provokatiivsetele tähelepanuvõtjatele, õpitakse internetis liikumist ning tööriistade kasutamist efektiivsemalt kasutama ja süsteemsemalt infot haldama ja rakendama. 20-30-s aastates on inimesed kõige aktiivsemad fännid, ehk siis uudiskirjade saajad ning foorumikülastajad. 30-s on aktiivne ajakirjanduse ning infotarbija.

40-tel on tekkinud arvestatav konkurents Uute Tulijate näol, kes uut infot, uusi võtteid ja teadmisi koolist ning praktikast saanuna asuvad maailmavallutuslikele retketele. 40-l on motivatsioon enesearengul mitte peatuda ning kasutada konkurentsieelisena elukogemust, sidemeid, networkingut ning makrotasandil vaatlemise oskust konkurentsieelisena.

50-l on suurem rõhk talletatud infoga tutvumisel, kogutud ja loodud sisesaitidel – kuhu on kogunenud inimese nii isiklikud kui töised saavutused ja ülevaated. Kindlasti reisitakse rohkem kui eales ning jätkatakse elu jooksul harjumuspäraseid traditsioone. Internetis tehakse konkreetsemaid valikud info- ning spetsiifilisematelt saitidelt (teadus-jm); kindlasti jälgitakse uudishimuga, kui meeletult kõik muutub ja millised võimalused on noil 20-s noortel!! Või – ollakse virtuaalmaailmas endiselt parimais aastais ja elujõus.

Miks blogitakse?

See on POP? Et ajaga (internetiseerumisega) kaasas käia? Et sarnaneda oma sõprade ning äripartneritega?
Mis on bloginduse nii populaarseks teinud; lausa niivõrd, et isegi ettevõtte veebisaidi varem kohustuslike lehtede nagu Avaleht, Tagasiside jms on asendunud Blogiga?

Selline küsimus tekkis mulle pähe, kui sain järgmise e-mõtiskluse ühelt tuttavalt:

Blogimine on väga inimese põhine, ehk kui oled lapsepõlves päevikut pidanud siis ehk pead täna ka blogi. Uus põlvkond kasvab peale ja nemad suhtuvad arvutisse ja virtuaalmaailma hoopis teisiti. Nii et võib-olla on see peaaegu et kohustuslik, et vähegi ajaga kaasas käia.

Kas kõik need kümned miljonid blogijad võivad olla endised lillekeste ning autopiltidega kladede täitjad, sekka kuivatatud rohukõrsi? Hmm, ma kaldun arvama, et ilmselt siiski mitte…
Mis see siis on?

Arvan, et esimene põhjus on Networking, eesmärgiga iseend, oma vaateid, arvamust, professiooni tutvustada, teadvustada ning MÜÜA.
Võib olla on blogimine üks eneseturundamise vahend, kus “sundimatus õhkkonnas”, virtuaalset sigarit suitsutades või bangalovarjus ookeanibriisi nuhutades mõtleme kirjutades näiliselt, turundame ennast aga tegelikkuses.

Nii nagu foorumiturunduses on parimaks reklaamijaks “inimene tänavalt”, st sinu sõber teiselt IP aadressilt, siis võib blogimine olla kaval turundustrikk nii partneri, tööandja kui ka, miks mitte elukaaslase, tuttavate ning muude avalike ning salajaste austajate ees.

Sest blogides võetakse sind nii nagu kirjutad – sest “Oma Päevikule” ju ei valetata….

Ärilises mõttes on Blogi interaktiivne turunduskanal, mõne allika väitel isegi 90% USA ettevõtetest omab korporatsiooni blogi ning Blogi külastatavust on drastiliselt suurem ettevõtte traditsioonilisest veebisaidist. Eesti ettevõtjaist blogib eelmise aasta seisuga u 55%(kui leian tagantjärgi selle viite, kust ma sellist arvu lugesin, siis panen selle ka siia juurde. Kui tead ise, kust selline viide leidub anna aga teada). Arvestades, kui “vana” on Blogimine on selle populaarsus pööraselt kasvav. Blogi eelis traditsioonilise veebisaidi ees on rõhutatult kahesuunaline infovahetus, mis teeb organisatsiooni interaktiivselt muutuvaks, soodustades arengut vastavalt tarbijate, ostjate, organisatsiooni liikmete soovidest huvidest lähtuvalt. Vaid kahesuunalise kommunikatsiooni teel saab ettevõtte kasutada ära maksimaalselt interneti tasuta või väga soodsat turundusvõimalust muutudes vastavalt oma sihtrühma vajadustele ning eelistustele.
Aga mis teha siis, kui sul pole seda “soolikat” ning huvitavate mõtiskluste edasiandmine on rohkem piin kui nauding? neil põhjustel kaasatakse “tasulisi blogijaid”, kellest paremad võivad kameeleonina blogida mitmete erinevate ärisaitide blogisid. Nemad teavad allikaid (on selle ettevõtja eesmärkidest tulenevalt temaga koos need välja selgitanud), mille toel blogida, ning teevad seda paikapandud intervalli v mahu järgi – nt-ks on taks neljal korral nädalas a 20 rida. Otsingumootorite jaoks on see piisav tihedus, et uueneva sisu tõttu saiti otsimootorites olulisena ülespoole tõsta, külastajaile aga optimaalne, et alati on midagi uut-huvitavat toimumas.

Teine, üllam eesmärk on rääkida oma Elu Lugu, et meil oleks vanaduspäevil tore veebilehitseda oma elu ning fotosid, miks mitte (virtuaalses)vannis lebades ning jahedat mojitotaolist ollust limpsates.

mauritius-07_small
Kolmas eesmärk võib olla arendada omi innovatiivsemaid ja vähem innovatiivsemaid mõtteid koos sinu fännklubiga; tõstatada hüpoteese või lükata neid ümber; arendada iseenda mõttekäike ning filosofeerida natuke kuuldavamalt kui ainult omaette öösiti tähti vaadates.

Internetiseerunud põlvkond peab aga blogimist sama loomulikuks, kui sõpradega suhtlemist. Blogi võimaldab personaalset väljendust; oleme harjunud end kirjalikult väljendama chattides sõprade-tuttavatega; kõik lahendad ideed, ütlused ning olukorrad jäävad aga kuhugi jutukatesse või chatiakende ajalukku. on mõistlik oma head ideed ning mõttearendused kokku koguda; ja nagu praegu IN, siis ka teistega jagada. Loe kindlasti ka minu blogikannet internetiseerunud uuest põlvkonnast.

Miks sina blogid?

Enne SEO -d jälgi, et sa linkides end üle ei optimeeriks

Paljud turunduskonsultandid soovitavad veebi sisu luues usalduse ning otsingumootoritele optimeerimise tarvis kõvasti lingivahetust tekitada. Lingiviide sinu saidile näitab ekspertide arvates, et sinu veebileht on oluline ning tõstab selle tasuta otsingunimekirjades kõrgemale. Ometi võib lugeda SEO eetikakoodeksist, et liigne lingivahetus on kurjast ning ilmselt tabab selle ära ka otsingumootori algoritm ning efekti asemel võid kannatada hoopis kahju. Otsingumootori jaoks musta nimekirja sattumine võib rängalt sinu veebilehe külastatavusele mõjuda. Üldiselt loetakse optimaalseks lingivahetuse arvuks 20-25 ning soovitatakse linkide juurde lisada teksti v kirjeldust, et otsimootoreile näidata sisu ning viite asjakohasust. Arvesta, et iga link võtab sinu saidi külastajalt aega ning viib tähelepanu kõrvale. Ühest küljest on hea koguda sulle olulisi linke, kuid neid saab kollektsioneerida ka mitteavalikult või liigendada nad täpsemalt kategooriate järgi.
Paljud ettevõtjad optimeerivad oma äri, blogides isikliku kui ka ettevõtte blogi ning teostades ristlinkimist nii ettevõtte kui ka teemade lõikes. See võib anda ühekordset efekti, kuid samas tekitab külastajas, kes on saidil mingi konkreetse info otsinguil segadust ning lõpuks selles rägastikus seigeldes hakatakse seda ristlingitud saiti/blogi teadlikult vältima, isegi kui otsimootori algoritm sellist sihiteadlikku ristlinkimist läbi ei hammusta.

konkurent pakub tasuta – kuidas siiski müüa?

Jätkan varemalt blogitud teemal – kuidas müüa, kui eksisteerib ka tasuta pakkujaid. Kasutan kõikide teenuste, lahenduste ning toodete nimetamiseks sõna TOODE.

Kui ettevõte, keda pead konkurendiks müüb või teeb eripakkumisena hinnadumpingut ning võimaldab osta toodet tasuta.

Kas sellel tootel on kõrvaltooteid, ilma milleta ei saa klient toodet kasutada? Kui, siis kas kõrvaltoodetele on määratud hind? On see hind kõrgem kui tavaliselt, või ei saa klient osta toodet ilma kõrvaltooteta?

Kui, siis on tegu tavalise kübaratrikiga, mis üleküllastunud turul mõjub. Sõna TASUTA mõjub inimkonnale sissekodeeritud saamahimu tõttu. Kui teie toote müük ei eelda konsulteerivat müüki, siis ilmselt lõikab konkurent selliste kampaaniatega kasu, kuna enamjaolt on tarbijad mitte väga teadlikud.

Seega tasub toodet vaadelda põhitootena ning millised on need lisad, mis kindlasti toote juurde kuuluvad, ilma milleta ei saa toodet kasutada (nt manual jms) ning millised on lisatooted, mida saab tootega kaasa müüa, mis annavad mingeid lisaväärtusi nagu kasutajamugavus, ergonoomika ning võimalike muude ressursside kokkuhoid.

Kui sul on konkurendiga sarnane toode, kuid ta on otsustanud hinnadumpinguga turgu võita, siis on kaks võimalust:
1)Dumpinguga kaasa minna, kui olete kindel, et konkurent ei oma soodsamaid võimalusi nagu oluliselt pikemad maksetähtajad, paremad sisseostu hinnatingimused vms
2)Keskenduda teistele väärtustele, mida tasuta toote pakkujalt ei saa:

Mis paneb kliendi ostma ka siis, kui sinu konkurent pakub tasuta, kuid sina küsid raha?

1) Keskendumine kvaliteedile, toote lisaväärtustele
lisaks
2) personaalne suhtlemine. Internet on anonüümne. Tundeid, hoolimist ning back-up olemasolu on keeruline leida – nii nagu pakkujad muutuvad leidlikumaks, agressiivsemaks ning manipuleerivamaks nii muutub internetikeskkonna kasutaja intelligentsemaks tundes ära kübaratrikid, kerge kasusaamise ning ilma toeta teenuse.
lisaks
3) keskendu emotsioonile, turvatundele, ilumeelele, kvaliteedile, seaduslikkusele.
lisaks
4) sinu firma ja toote brändi väärtustele, fännide kommuunitile. Internetikasutajad otsivad hoolivat turvalist keskkonda; kui sul on püsitellijad, -kliendid -nö fännklubi liidab see ka uued ostjad tugevamalt sinu ja sinu toote külge.
Ka siis, kui sinu toode maksab rohkem, kui nii mõnegi konkurendi oma.

Konkurendi hinnadumpingut võib ka enda kasuks pöörata, kui on piisavalt adekvaatset infot pakkumise tegelike tagamaade kohta ( a la meie toode ei ole tasuta, kuid hinnas sisaldab manual ning kasutajatugi jms)

interneti turunduse põhialustega tutvu enne ettevõtte loomist

Oma äri alustades on mustmiljon suuremat ning väiksemat nüanssi, millega tegeleda: toote-teenuse turuanalüüs, sihtrühma ning selle harjumuste ning katmata vajaduste kaardistamine, tarkvarateenuste lahenduste pakkuja valimine, domeeni valik, eelarve planeerimine jnjne. Mis on veel oluliseimad?

Kui tähtsustatakse internetiturunduse kanalite osatähtsust ettevõtte müügiedukuse näitajates tasub tegevusi ning valikuid planeerides võtta arvesse:

domeeni nimi
– kas seda võib seostada ettevõtte tegevusalaga, pakutava teenuse-tootega? Kas domeeni nimi on sinu ettevõtte jaoks internetis ka otsingute võtmesõna?

veebilehe pealkiri – kui lood veebilehe, siis saab sellele lisada ka pealkirja; erinevatel andmetel võib see olla 40 – 60 tähemärki pikk. Hea, kui ka pealkirjas esimese sõnana on just sinu toote-teenuse otsingute võtmesõna.

Avaleht -sisaldagu samuti otsingute võtmesõna, miks mitte ei võiks dubleerida ka veebisaidi enda pealkirja.

Kuidas tuvastada väljendeid, mida kasutades jõuab sihtrühjm sinu veebisaidile?

Oluline on välja selgitada toote-teenuse kõige iseloomulikum väljend, mille järgi sinu sihtrühm sinu toodet otsib. Soovitan küsitlust tuttavate seas, kes sinu alustatavast ärist palju ei tea – millised otsisõnu nad välja pakuvad?

Lisaks oma tutvusringkonnale uuri ka foorumites ning erinevates suhtluskeskkondades levivat infot ning arvamusi. See osa peaks kuuluma traditsiooniliselt tehtava turu -uuringu juurde. Kui tellite turu-uuringu vastavat teenust pakkuvalt firmat paluge eraldi uurida interneti suhtlusringkondade kanaleid, kus teie sihtrühm koos käib ning kui tihti on teie tuttavate poolt väljapakutud otsingute võtmesõnad ka tegelikkuses otsitavad. Otsimootorite keysearch töövahendeid kasutades saate aga kõige täpsema ülevaate, kas see otsisõna, mis teie arvates viitab kõige paremini teie tootele oma päringuid? viited neile linkidele leiad siit saidilt lingikogust.

Kas teete eesti-sisest äri või globaalset? Kui globaalset, siis sel juhul valige rahvusvaheliselt mõistetav domeen. Parem, kui leiate .com – lõpulise aadressi. Kui ei, siis ka .eu ning .net lõpulistel aadressidel ei ole viga midagi.

Veebisaidi loomine võtab omajagu aega. Et saaksite juba varem klientidega suhelda tasub oma domeenile viidata mikrosaidiga, kus teavitate ettevõtte veebisaidi peatsest loomisest, kus püstitate küsitluse mõnel olulisel teemal, mille abil saate veebisaiti või muid tegevusi planeerides arvestada. Mikrosait annab võimaluse koguda enne reaalse tegevuse alustamist kliendiinfot, luua uudiskirja soovijate liste ning testida, milliste otsisõnadele tasuks sait optimeerida, et just õige sihtrühm teid üles leiab.

Kõik eeltoodud soovitused võivad teie ettevõttele internetis kasuks tulla. Ka sel juhul, kui teie peamine tuluallikas ei ole planeeritud online-müügile on iga tõhusalt optimeeritud veebisait ainult kasuks.

Start up!

Mõtlemapanev viide YouTube vahendusel konkretiseeris sarnaseid mõtteid, mis on läbi jooksnud erinevatest meediumtest:

Kasuta võimalust, haara turgu, Start up!

Head Ideed on reeglina raskelt müüdavad, kuna inimesed suhtuvad uutesse Asjadesse kas eelarvamusega või ei ole väga altid neid vastu võtma. Praeguse elu atmosfäär aga eelistab Uut: uusi lähenemisi tõekspidamistesse, inimestesse – ärisse ning töösse, uutesse ideedesse, Ettevõtlikkusse. Öeldakse, et majandustõusu ajal, eriti aga buumi ajal on lihtne mingisse ärivaldkonda siseneda, koos majanduse ning nõudluse, st valmisolekuga osta ning tarbida ning edu saavutada. Teine äärmus – kukkudes langemine toob sarnased võimalused. Surutistes hädasolijad keskenduvad maistele asjadele ning uute ideede genereerimine pole selles olukorras kõige loomingulisem protsess. Uued tulijad saavad uues olukorras aga edumaa – koondamiste, kahjumite, pankrotilainete ja muude kriisidega tegelemise asemel alustatakse puhtalt lehelt uue tänapäevastele normidele vastava vundamendi ladumist.

Kvaliteetne tööjõud ei ole saladus, et haritud spetsialistid, paremad ja veel paremad töövõtjad on kaotanud töö. Finantssektorist avalikuni välja. Enamasti noored, kui ka täiskasvanud ja vanemad inimesed. Need, kelle kiiret taiplikkust, asjaajamist, korraldamist ning planeerimist oli kiires majandustõusus hädasti vaja. Hetkel on väga palju kvaliteetset tööjõudu tööturul uut tööd otsimas. Kõik ei soovi alustada ettevõtlusega, kuid on valmis oma pühendumist ning oskuseid müüma. Tööpakkumiste arvud järjest vähenevad, CV Keskus teeb kampaaniat töökuulutuse sisestamiseks; ehk tasuks võimaldada hoopis tasuta tööpakkumise lisamine; valikulaua kui sellise teenus või mõni teenus sellest tasuliseks; tehniliselt lisatööd, kuid tööpakkumise peale raha kulutamine tundub tööandjale raiskamisena;

Soodsa hinnaga tööjõud, partner, lepinguline töötaja hetkel on võimalik kokku leppida projektipõhiseid töid, seotult mingite eesmärkidega või konkreetse eesmärgiga, luua töösuhe töövõtulepinguga või esitada töötaja firmale arve teostatud tööde eest. Nii on võimalik kulusid ning tulusid optimeerida ning mõled pooled optimeerivad riske kui ka nende suhe on uuenduslikult demokraatlik.

Soodsad kaubad ning teenused kõik on palju odavam võrreldes eelmiste aastatega: rendipinnad, teenused, kaubad, koostöötingimused;

Ettevõtlus-ja starditeotused ei ole varasemaga võrreldes vähenenud. Vastupidid – ekspordile suunatud innovatiivsed ideed võivad leida kümnetesse miljonitesse ulatuvaid toetuseid. vt EAS, Arengufond

Nõrgenenud konkurents töösolevate ettevõtete olukord ei pruugi olla roosiline – vähem kui 10 aasta vanused ettevõtted kannatavad järsu nõudluse vähenemise ning debitoorse võlgnevuse suurenemise tõttu; nende areng ning laienemine on tõenäoliselt peatunud. Hetkel on päevakorras efektiivsuse ning tootlikkuse suurendamine ning koondamise, ümberstruktrueerimised, võlakoormuse suurenemise tõttu on ettevõtete tähelepanu sissepoole pööratud. Kui lisada siia müügiosakond, kes oli harjunud kliente teenindama ning telefoni vastu võtma, siis ei ole ka seal ilma oluliste muudatusteta klientide võitmist ette näha. On teada juhtumeid, kus müügiosakond ei suudagi hoolimata aktiivse müügi koolitusest aktiivset müüki teha – teostada esimene samm kliendi leidmisest ning kontakteerumiseni. Siin oleks abiks ettevõtja või tegevjuhi – olenevalt, kes parasjagu ettevõtet juhib koondada kogu müügiosakond ning panustada kas sisseostetavale telemarketingile või lepingulistele agentidele.

Praegu alustajad on innovatiivsed
innovatiivsus on IN ning sellega seostatud ettevõtjale avanevad uksed lahkelt ning ta saab loota vajadusel abile, nõuandeile ning konsultatsioonile niipalju kui ta networkida jaksab.

anna tasuta et müüa

Internet – demokraatia ning tasuta info, teenuste, knowhow ning loomingu kants. Internetis levivate seaduslike ning illegaalsete koopiate maht on täiesti pöörane. See on nii suur, et internetis raha teenimine ei ole 1,5 miljardi kasutaja tingimustes kõige lihtsam.
Kui seisate leiva leti ees – üks müüjatest pakub teile leiba tasuta, siis ilmselt ei leidu ainsatki kienti, kes oleks teise müüja leiva eest valmis tasuma.

Ilmselt teeks teine leivamüüja siiski mõningat käivet, kui tema leib on näiteks värskem (mõjudes haistmismeelele), rõhutatult tervislikum, tema naeratus tekitab usaldusväärsust, sellel leival on Lugu, Legend, ajalugu – rõhudes ostjate emotsioonidele. Ning hind, mis ei ületa meelelistest haisitingutest sõltuvalt teostatud ostuotsuse materiaalset kulutaset.

Mõtlemapanev kommentaar väärtustest, mille abil on internetis võimalik raha teenida: Better than Free

internetiseerunud uus põlvkond

Internetiseerunud põlvkond – mis see on?

Milliste aastatega mõõta põlvkonda, kes on internetipõlvkond? Internetistumine toimub maailma eripiirkondade paigus erinevalt. Internetiseerunud uut põlvkonda tähistavad lapsed, kes alustavad internetis suhtlust, mängimist, chattimist eelkoolieas või algklassides. Nende arusaam info hankimisest ning vahetamisest, sotsiaalsusest on erinev nendest, kes asusid internetti avastama seoses oma esimese, teise või kolmanda töökohaga.
internetiseerunud uue põlvkonna laste aja tajumine ning väärtustamine on teistsugune; nende suhtlemise sügavus internetis ning tavaelus võib olla väga erinev, nende sotsiaalne tunnetus, eneseväärtustamine, uute tutvuste sõlmimine asuvad teistel tasanditel.

Internetti ei saa suunata – selle areng ning suunad kujundatakse inimeste endi poolt; samuti see, kui halva v hea mõjuga see lapsele on; kas laps teab internetis peituvate ohtude ja võimaluste kohta ning milliseid väärtusi ta interneti kasutamises ise enda jaoks leiab.

Kindlasti arendab internet lapse maailmapilti ning õpetab last infot otsima ning kasutama. Infohulk, kui seda otsida õigesti on väga laiapõhjaline ning see annab lapsele laiaspektrilise asjade tajumise, mida ei suudaks anda õpik või ka paljunäinud helge pilguga õpetaja.

Laps õpib infot kiiresti hindama – mis on oluline, mis mitte, mida oleks vaja juurde otsida jne.
Mida enam on koduste tööde jaoks vaja kasutada internetti, näiteks ohutut paika Wikipeediat, seda parem. Internet võib kergelt suunata last loomingulisusele ning enese proovilepanemisele – sarnaste huvi-ka loomegruppidega suhtlemine julgustab teda arendama oma huvialasid.

Kõige selle positiivsuse juures tuleb vaadata medali teist külge ning teadvustada, et sotsiaalne suhtlemine, silmast-silma arendab lapse empaataivõimet nign sotsiaalse suhtlemise oskust paremini, kui internet seda praegu teha suudaks. Ei ole ebatavaline olukord, kus suhtluskeskkonnas on laps populaarne ning ta leiab palju vestluskaaslaseid, kuid reaalses elus on ta klassikaaslaste pilke all või võimetu looma sõprussidemeid reaalses maailmas.

Internetis kipub hägustuma oma tegude ning sõnade eest vastutamine – vastutus, mida reaalses elus kanname samaaegselt meie tegude ja sõnadega omandab internetis teise tähenduse. Sõna jõud on aga interentis võimsam kui tavaelus.
Internetis me loeme sõna – sõna nii nagu see oma puhtas tähenduses on; tavaelus aga omab sõna enda ümber veel palju tegureid, mis kõik koos annavad meist signaali teistele.

Olen mõelnud,et online chattimisel avab inimene end rohkem, kui ta reaalelus tihkaks – no kes meist kuulutaks avatud auditooriumile, et kannatame kõhuvalu käes, igatseme taga vana kallimat või meil on sõbrannadega plaan minna linnapeale shoppama. Või et me oleme elust tüdinud, et meil on tulnukatest vanemad. Me ei tee seda; kui internetis teeme. Internnetis me elame elu nii, nagu me tahame, et tuttavad meid näeksid seda elavat;

Internetis elatav elu ning reaalne elu võivad kulgeda täiesti eraldi – ühes toimuv ei mõjuta teises toimuvat; samas võib inimene saada virtuaalses maailmas kogetud positiivsest laengust oluliselt tõsta oma eneseväärikust ning tunda end ka reaalses elus väärtuslikumana ning enesekindlamana.

Meie sõprade arv suhtluskeskkondades võib olla üle 100, 500, 1000. Ilmselt ei ole me paljudega kohtunudki ning suurt osa ei tunneks me reaalelus tänavalgi ära.

Mida selline sõprade kogumine ning näiline sotsiaalne laiahaardelisus annab? Kas see on inimese alateadlik püüa sotsiaalse populaarsuse poole, mida toetab ka second life´i tulek ja tulevik? Kes meist ei tahaks olla üks päev piitspeenike iludus või sangarlik kangelane kõhulihaste mängides?
Inimesed unistavad – see ei ole võõras kellegile ning tegevus, kus saad end oma unistustes mõelda kõige õnnelikumasse rahuldustpakkuvasse situatsiooni, tegevusse, olekusse. Ja inimene püüdleb täiuse poole. Me oelme õppinud väärtustama ideaale ning teadvustama, et unistused võivad täituda.

Internet on võimalus oma unistuste täitmiseks.

Mida tähendab internetiseerumine perekonnale ning perekondlikele sidemetele – usaldusele, turvatundele, mis seni on olnud lapsele eluliselt vajalik?
Kas arvuti ja internet ning sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud saavad ja suudavad asendada perekondlikke sidemeid, järjepidevust sellega, kust me oleme tulnud?

Mis on hoogustanud laste intrenetiseerumist?

Kas meie töösse süvenenud ning rahanumbreid kummardavad vanemad on oma kalendrites näinud ette kvaliteetaega oma võsukestele? Või saavad seda aega töökaaslased, äripartnerid ainult või oluliselt rohkem?

Mis asendab lapse tähelepanu- ja mõistmisvajadust, kui tal ei ole usaldusisikuid oma ema ja/või isa näol?

Kus ta leiab mõttekaaslasi ja teisi, kes kuulavad, vajavad, otsivad, tunnevad….;

……………………………………

Minu senine arvamus, et praegused põhikooli ning keskkoolide õpilased peavad internetis surfamist sama loomulikuks nagu on söömine ning magamine ning nad on kõikvõimalike uute rakenduste katsetajad ei ole päris tõene. See selgus ühes viimati läbiviidud internetiturundusteemalisel koolitusel.

Väga suur vahe on, kas tegu on Tallinna ja selle lähiümbruse või teiste piirkondade noortega. Maapiirkondades elavad noored kasutavad internetti oluliselt vähem. Ilmselt mängib oluliseimat rolli internetiühenduse kättesaadavus ning arvuti olemasolu – kas kodus või koolis. Aga mitte ainult. Ehk on maapiirkondades asuvates peredes lapse jaoks rohkem aega – aega kuulata, tegeleda, ette võtta perekondlikke üritusi. Lapsel ei ole progresseeruvat kroonilist tähelepanu nälga…

Ma ei väida üldse, et väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust asuvad peredes, kus laps saab piisavalt vanemate tähelepanu ja kuulamist ei kasutata üldse sotsiaalseid võrgustikke. Mis saaks olla teismelisele lahedam kui suhelda interaktiivselt omaealistega, ja mitte ainult ümbruskonna ja Eesti piirkonnast vaid erinevatest maailma paigust. See on väga lahe ja see avardab tohutult lapse maailmavaadet – ja tunnetust; kuid ta ei sõltu sotsiaalsetest võrgustikest ja see ei ole tema peamine keskkond, kus end avada ja suhelda.

Kus nad käivad?
Koolinoored surfavad ning veedavad aega peamiselt ühtedes-samades suhtluskeskkondades – rate.ee, orkut.com, twitter,, pea üldse mitte aga populaarseimas keskkonnas MySpace.
Keskkonna oluliseimaks väärtuseks on selle külastamine tuttavate, sõprate, kogukondade poolt. Arvan, et suhtluskeskkonnad on üks vähestest veebikeskkondadest,k kus ei kehti tunnustatud-arvestatud disaini, funktsionaalsuse, navigatsiooni jm väärtused. loeb, et sõbrad oleksid keskkonnas ning saaks interaktiivselt chattida.

Koolinoorte kasutatavad kanalid on samas vanuses sarnased – õpilase vanemaks saades asendab rate.ee natuke täiskasvanulikum ning paremat inglise keelt eeldav orkut.com. Järgmine suhtluskeskkond, kui õpilane on jõudnud ülikooliikka on Facebook.com, mis võimaldab lisaks tuttavate haldamisele ning suhtlusele ka rahvusvahelist networkingut, mitmeid erinevaid lisamooduleid ning enda tööoskuste ning erialaspetsialiteedi reklaamimist. Tööikka jõudes luuakse konto LinkedIn-is, mis on eelkõige business opportunities kategooria networkingu pakkuja.
Viimast kahte keskkonda võiks kasutada ka enda, oma ettevõtte, brändi jms turundamiseks. Suhtluskeskkondade positiivseim mõju on online info isiku professioonist, vanast töökohast lahkumine, uuele asumine, uute väljakutsete vastuvõtmine, äripartneri otsingud või oma valdkonna business community tekitamine.jne
Globaalsetest veebisaitidest on pea pooled kasutanud Wikipeediat, paljud ei oska täpsustada, millistel veebisaitidel nad enim aega veedavad. Ilmselt mõjutab noore interneti kasutamist ning internetiteadlikkust sellele juurdepääsu omamine – just väljaspool Tallinna on leibkondi, kus on pere peale 1 arvuti või pole seda üldse, või puudub internetiühendus; paljudes koolides pole aga endiselt arvutiklassi, kus saaks internetiga tutvust teha õpetaja käe all. Lisaks ka kaaslaste eeskuju – kui palju huvitutakse uutest rakendustest või piirdutakse kindla suhtluskeskkonna külastamisega.

Internetist jutlustamisel ei tohi unustada internetiga kaasnevaid ohte. Ma ei tea, kas on olemas liidest, mida õpilase poolt kasutatavale arvutile saaks lisada – mis aitaks välistada täiskasvanutele suunatud saitide kuvamise, identifitseerimatutelt IP aadressidelt kontakteerumise MSN-s.

Kindlasti on arvutiõppe algul vaja võimalikest ohtudest õpilast teavitada ning võimalikele ohtudele viidata. Internet on manipuleerimise suurim hoob – millised eesmärgid on head ja millised halvad – seda otsustab aeg. Vastavalt, kuidas internet ja selle kasutamine ajas muutub.

Ebatraditsiooniliste ideede aeg

Paljud inimesed keelduvad praeguse majandusolukorra iseloomustamsel kasutamast väljendit “kriis”. Selle sõna peale võpatatakse ning parandatakse vestluspartnerit: ei, hetkel toimuv on majandussurutis, finantssurutis.
Ma nimetaks seda Igor Rõtoviga sarnaselt jaanalinnu efektiks. 80% inimesi kannavad meelsasti silmaklappe ning eitavad viimnse hetkeni kõikvõimalikku uut, eriti, kui see uus on negatiivne või tekitab nende elus mingeid pingeid või ebamugavust.
Mina ütlen KRIIS, sest kui praegu toimuv ei ole KRIIS, siis mis üldse kriis on – vaid tuumasõjas või hiigelmeteoriiditabamuse saanud hävinud planeet Maa?
Nende väikseste kriiside kui sõdade, katkude jms, mis varem maailma tabanud, lõppedes on maailm oluliselt parem koht olnud – inimkond on ülesnäidanud suurt teadustöö võimekust ning kõik ressurssid suunanud uute lahenduste väljatöötamisele ning elukvaliteedi tõstmisele. Nii ka praegu majanduses. Kuid sel korral on märksõnadeks efektiivsus. Efektiivsus ressurssides nagu aeg, tööjõud, tehnika, ergonoomika. Käesolev kriis ajab ettevõtjad ning teised inimesed internetti, kus eelnimetatud ressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks on kõige suuremad võimalused.
Ja peagi seisame silmitsi internetikriisiga – domeene, võrku ja muid ressursse on vaja juurde. Siis on aeg internetirevolutsiooniks – ootan seda põnevusega.

internet muutumises

Internetiturunduses on avastatud hulgaliselt nippe, kuidas tekitada rohkem trafficut, eelkõige manipuleerides otsingumootoritega. Suur osa trafficu tegemisest langeb ka blogindusele ning oma veebisaidi sisu uuendamisele. Teame, et mida enam sinu veebisaidil sisu on ja uueneb, seda tõenäolisemalt peavad otsingumootorid seda oluliseks saidiks. Kes ise ei viitsi iga päev blogida palkab selleks tasulise kirjutaja, kes punkt kl 10.00 lisab veebisaidile uut sisu.
Kes nüüd ütleb, milline blogimis- ja veebisaidi sisu uuendamise meede on lugejate suhtes aus – kas sisu tekitamine sisu pärast või võib sellest tekitatud sisust ka midagi tarka teada saada; fakt on, et internetis on nii meeletul hulgal sisuteksti ning seda infot töödelda on väga ajamahukas – moonutatud infot on väga palju. Otsingumootorite tulemustes säravad paarkümmend esimest külastatavamat saiti, kes jagavad internetiturunduse nippe ning on ka külastatavaimad. Mõned saidid on Google poolt ka eelistatud seisus; nt-ks Wikipeedia ning teatudlõpulised (.edu jms) saidid, kuid suurem osa saite võitlevad esiotsingutesse pääsemise eest.
Peamised interneti kitsaskohad infotarbija jaoks on anonüümsus, info ning identiteedi manipuleeritavus.
Teadjad ennustavad, et peagi sünnib internet internetis, kus usaldusväärne info eristatakse mahutekitajatest identifitseerimise läbi. Kui selline otsingumootor on loodud, siis ilmselt ei tule kaua oodata, mil tarkpead on avastanud mooduseid, kuidas ka nö teise internetti end sisse saada; seejärel on aeg küps uuteks arenguteks. keegi on öelnud, et praegune internet on lapsekingades, oma arengu kõige madalamas algjärgus. millegipärast tundub see jutt tõene, eriti arvestades, kui tühine protsent inimkonnast internetti kasutab – kõigest 1,5 miljardit.
Aeg nõuab intelligentseid otsimootoreid, kes ei vaata ainult märksõnu, lingitrafficut ja muid manipuleeritavaid vahendeid, vaid kes on piisavalt intelligentsed, et saidi sisule, linkide ning viidetele vastavalt suudaks saidi tähtsust ning kasulikkust määratelda.

Internetiturunduse uus tähendus

Kui veel aasta tagasi oli internetiturundus üks paljudest ettevõtte turunduskanalitest, siis praeguseks hetkeks on kõigi turunduskanalite kasutamise eesmärk tuua tarbijad/ostjad – oma sihtrühm ettevõtte veebilehele. Televisioon, printmeedia ning muud kanalid on tähelepanu äratajad – tule vaata, võta osa, siin toimub, suunates inimesed oma veebilehele.
Mäletad, et veel aasta tagasi võis sattuda kampaanialehele, mis loodud vaid ühe toote üheks kampaaniaks (nimetatakse ka nn miksosaitideks) ning kui see läbi sai, siis sellest firmast, tema teistest toodetest ei teadnud keegi midagi. Puhas raha, aja ja võimaluse raiskamine.
Iga kampaania v tarbijamänguga äratad sa tähelepanu – iga kampaania tõstab külastajaid ning hea veebileht kutsub klikkama ka teistel teenustel ning kodulehel ringi surfama. Sünergia on investeeringute garantii.
Kui seniste tavapäraste turundusmeetmete reeglid on püsinud suhteliselt sarnased ning turunduskoolituste sisu on suhteliselt muutumatu, siis interetiturunduse reegel on, et reegleid ei ole. Suurimad muutused toimuvad pidevalt bannerreklaami “reeglites” – mis toimis eile ei toimi täna ja tänatoimiv ei anna sama efekti enam homme.
Testige iseenda peal, kui kaua teie reklaam teile mõjub – kui vaatate oma reklaami näiteks 8 tundi järjest – mitu päeva te vastu peate?
Hiljemalt teisel testpäeval ei märka te enam sealkujutatavaid märksõnu ega viitsi ajada taga notsusid ekraanil.
Järelikult tuleb välja mõelda midagi uut, et ostja tähelepanu köita.

Teeninduse uus tase

Paar näidet:
1) Eritellimusmööbel valmib 3 päevaga – tuuakse teisest Eesti otsast kohale ning kvaliteet on filigraanne. Soovitan:
2) Heliseb telefon: kas te oma autot ei sooviks remontida
3) Omavastutus: autofirmad pakuvad 1500 krooniga (3000 asemel); aega oleks pakkuda järgmiseks päevaks.

Nüüd on küll klient kuningas… kui tal sääste on.

Müügikoolitused – rõhutatult praktilisel eesmärgil

Ma ei ole kunagi käinud ühelgi tasulisel müügikoolitusel. Sellepärast, et saadaolevate materjalidega tutvudes järeldan, et pakutavad müügikoolitused on kõik suhteliselt sarnased: need baseeruvad kuivadel praktilistel näidetel: kliendiga kohtudes seisa nii…, kui klient ütleb “ei”, siis käitu nii.., kui ta ikka ütleb “ei”, siis ütle nii või nii.. või kui klient ütleb sulle ikkagi “ei”, siis helista uuesti selle aja pärast ja ütle nii või nii… ja kui asud helistama, siis järgi sellist lausete ning tegevuste hierariat jnejne.

Iga “kiiksuga” inimene teab, et sellised koolitused on suunatud klienditeenindajatele või sekretäridele.
Kuna kiiksuga inimesi ei ole palju, siis ilmselt on sellistel koolitustel oma tarbijaskond ja eks nad mingit kasutegurit siiski annavad.
Ma usun, et kiiksuga inimene mõjub oma kliendile ennekõike ise- tema olemus, hoiak, suhtumine – klienti, ettevõttesse ja tootesse mida ta esindab. Kuid ennekõike müüb inimene iseennast – “kiiksuga” inimene erineb neil koolitustel käivatest selles poolest, et ta “klikib” kameeleonina IGA kliendiga.

Tea konkurendi töökorraldusest vaid teatud piirini.

Konkreetseid nimesid nimetamata (kes soovib lähemat infot, võib mulle kirjutada) kirjutan sellest, kuidas usk kõvasse konkurentsi võib lennutada ettevõtte kõrgustesse.

See, et konkurents on edasiviiv jõud on üldteada; siiski suhtutakse konkurentsi kui ohtu ning ei ole just tavapärane, et konkurent omab heatahtlikke …nojah.. omavahel võib ju ka positiivselt irooniline olla – hellitusnimesid ning teda oma klientidele ei sarjata, olen alati imestanud, kuidas ometi ei saa paljud müügimehed aru, et oma konkurenti kliendi ees sarjates ja halvustades rikud iseenda mainet. Isegi kui räägitu on tõde kandub müügimehe edastatud negatiivne energia ikkagi temale endale ja tootele/teenusele mida ta müüb. On olnud kiente, kes on märkinud, et kuna konkurent on meie ettevõtet taga rääkinud, siis valivad nad just nimelt meid ja avaldanud tunnustust, kuidas meie müügitöötaja positiivne suhtumine konkurenti tekitab usaldust.

Seega minu lugu: minu müügiosakond alustas seisust, kus ettevõte, omas suhteliselt kehva mainet. Paremal juhul ei teatud meie ettevõtet üldse või kasutati mõne teise konkurendi teenuseid.

Mulle pakkus väga huvi, kuidas on korraldatud “meie hea konkurendi” – nii nimetasime meie suurimat konkurenti, tol ajal turuliidrit nii klientide ees kui ka omavahel suheldes- müügitöö ning millistest kanalitest nad uusi kliente hangivad.

Kuna tol ajal eelistasid 99,9% klientidest meie head konkurenti (tuntus, hea, innovatiivne maine, seni monopol) või said ise hakkama oli selge, et edu saavutamiseks peame meie nägema mitu korda rohkem vaeva kui konkurent.
Sai loodud pea minutilise täpsusega müügimeeste päevaplaan:
1. Punkt kell 9.00 tormasime uute klientide hankimise kanalite kallale, 9.15 – algas juba intensiivne helistamine;
2. Kindlaksmääratud töödejaotus – kes mis hetkel millisest kanalist uue kliendikontakti saab.
3. Mugav väga asjalik CRM süsteem, mis võimaldab igal müügimehel igal hommikul saada vajalikud helistamised ning kliendikontaktid oma kontole ette. – Helistamine algab NÜÜD:
2. Välja oli töötatud uute klientide helistamiste eesmärgid tunni lõikes, jättes aega 10 minutilisele puhkepausile
3. Päeva lõpul edastasin kogu osakonnale nende helistamiste statistika – keegi ei tahtnud olla kehvem, kuid igaüks tahtis olla parim!

Kui ma aastaid hiljem kuulsin ühe hea tuttava käest, kes meie hea konkurendi juurde tööle läks – milline TEGELIKULT oli sealne müügiosakonna töökultuur ja kuidas, millise intensiivsusega seal tööd tehti – olin suhteliselt shoki seisundis (nagu tema oli shokis sealsest töösse suhtumisest ning töökorraldusest).
See, et meie firma teenis peagi Äripäeva gaselliauhinna ning saavutas turuliidri koha oli tegelikult ka tänu meie heale konkurendile – vaadates “Suurele Tegijale” alt üles ja tundes võistlusvaimu ei pannud me tähele, kuidas loorberitele puhkama jäänud konkurent polnudki nii filigraanne ning esmaklassiline.
Kui ma oleks teadnud tegelikku olukorda – kas me siis oleks igapäev teinud sellise pingutuse ja hasardiga ettevõtte maine ja selle teenuste müügitööd? Ilmselt mitte- seega võitlusmoment on ainult kasuks ja konkurendi tegevusi ei tohi väga täpselt välja uurida.
Siis pole enam nii põnev 🙂