Paku tööd ja turunda

Ei ole saladus, et tööpakkumisportaalide külastatavus on järjest märkimisväärsem. Populaarseim online värbamisportaal CV Keskus saab nädalas napilt alla 100 000 külastaja. See teeb portaalist arvestatava turunduskanali.

Bannerda teistmoodi
Kui teil on vaja töötajat, siis tasub tööd pakkudes planeerida ka turundustegevusi. Näiteks on tööpakkujal võimalus end portaalis ka bannerdada. Kui näete, et teie sihtrühm võib käia tööpakkumisportaalis – näiteks teised aktiivsed ettevõtjad (tegevjuhid, personalijuhid), kes töötajaid otsivad, siis tasub end tööd pakkudes ka bannerdada. Banner võiks olla täiesti erinev kõigist teistest, et silma paista ning tähelepanu tõmmata; või lausa erakordse lahendusega, nagu pakub smartAD: rakendage klikkajad tegevusse või äratage muul uudsel moel saidikülastajate tähelepanu. Tavapärane – me oleme lahe firma ja meil saab selliseid ja selliseid asju – promo on puhas ressursside raiskamine, ja pikapeale hakkab see ka imagole halvasti mõjuma.

Tööpakkumine kui turundusmeede
Kui bannerdada laheda sloganiga ning saada arvestatav arv klikke tööpakkumisele ja/või kodulehele, siis oleks kasulik tööpakkumisperioodi planeerida ka mõni ettevõtte teenuse/toote kampaania, kui teil juhtumisi ei ole just mõnd käimasolevat. Kui teil on müüdavaid tooteid või teenuseid, siis toimub teil ilmselt igal kuul mõne teenuse/toote eripakkumine. Seega miks mitte saada lisaks üks turunduskanal tööpakkumisportaali banneri näol juurde.

Teistmoodi tööpakkumine
Märkimisväärne tähelepanu teie tööpakkumisele võiks olla piisav põhjus, et pakkumise koostamisega rohkem vaeva näha. otsime/ettevõte pakub/kandideerimiseks edasta oma CV/ – stiil ei tekita kindlasti WOU efekti. Kui lennuka ning tähelepanuväärse tööpakkumise te suudate oma ettevõtte profiiliga siduda seda enam tõmbab see ligi hakkajaid ning kreatiivse mõttelennuga inimesi…kui te juhtumisi selliseid kandidaate otsite.
Miks mitte kasutada müügimehe otsingul intrigeerivamat väljendit – näiteks Kliendikütt? Kindlasti saaks ka raamatupidajat (arvumaag), sekretäri (kontorihaldjas) jne kutsuda hoopis teisiti. Ja kindlasti tundub ka ametikoht erilisem, atraktiivsem ning – meeldejäävam; ja ka nende vaatajate hulgas, kes tööd ei otsi, pakkumistele ei kandideeri jne – kuid juba olete jäänud meelde oma eripärase ametikohtade käsitlusviisiga ja teie ettevõtet ümbritseb vaataja silmis uudsuse ning eripärasuse fiiling.
Kindlasti peegeldab tööpakkumine ettevõtte enda töökultuuri ning väärtuseid!

pakkumine

Töötaja valik võib olla ka mängulisem ning laiapõhjalisem, kuna kandidaate on rohkelt ning üks parem kui teine. Tööpakkujad rakendavad mitmete testide kui ka praktiliste tööülesannete teostamist.

Ometi on küsitav, kas on eetiline rakendada kandideerijaid tasuta tööle; näiteks nädalaks ajaks, nagu ühe ettevõtte tööpakkumine kuulutab. Arvestades, et ettevõte saab 35 kandidaati, kellest kõik peaksid läbima 5 päevase “testperioodi” ettevõttes, teostades “vastavalt loomulikule intelligentsile” kas müügi- vm tegevusi – see teeb 175 päeva tasuta tööjõudu.
Ühest küljest näitab see aeg, kas kandidaadi CV-s kirjeldatud oskused ning võimed võivad olla tõesed ning ta haakub ülejäänud meeskonnaga, teisalt aga, kui inimene ei saa olla kindel selles töökohas, siis ta võib alateadlikult mitte väga intensiivselt otsida kontakti teiste töötajatega ning teostada tööülesandeid tavapärase järjepidevuseta – näiteks klientidele lubadusi andes, pakkumisi edastades vms.
Valituks mitteosutumisel võib klient seostada kandidaati valelubaduste andmisega või tal võib jääda mulje, et temaga suhelnud töötaja on vallandatud, kuna edasist suhtlust nende vahel enam ei toimu. Kui kandidaat seda ise endale teadvustab, siis võib see 5 päeva testperioodi (loe:tasuta töötamist) olla paras katsumus, mille järel ei pruugi kandidaat olla ise enam motiveeritud.

Minge kandidaadiga retkele
Olenevalt tööpakkumisest saab kandidaatidega mahapidada ajurünnakuid töö efektiivsemaks muutmise või muudel ettevõtte arengut puudutavatel teemadel. Siin on näha, kuidas kandidaadid oma võimalikku tööandjasse suhtuvad ning kas neil on ka huvitavaid ideid.

Tööd pakkudes näitab ettevõtte enda arenguvõimekust majanduslanguse tingimustes, kreatiivsust tegevuste ning kulude optimeerimisel, ettevõtlikkust ning taiplikkust suurendada turuosa nii konkurentide poolt ripakile jäänud klientide kui uute klientide arvel.
Selline imago on hetkel parim ettevõtte imago turundus ning see on ka ausalt välja teenitud.

Kui teil palgalist töökohta pakkuda ei ole, siis miks ei võiks te otsida kaasturundajaid?

Buumi tingimustes turuletulija

Kõige kuumem kaup 2009 aastal on töökoht. Töökoht kui selline – jättes kõrvale karjääriredeli ning töö ja hobi sümbioosi. Online värbamisteenuseid pakkuvad portaalid annavad keskmiselt 60-200 kandideerimist ühele ametikohale, mõnel juhul ka 1000 ringis; see arv oli veel paar aastat tagasi heal juhul 10, teinekord ka vähem, olenevalt ametikohast ning piirkonnast. Ei olnud harvad ka juhud, kus kandideerimisi sobilikelt kandidaatidelt ei laekunudki tavalise online otsinguga. Tööpakkumine ei pea olema enam aktiivne 1 kuu, piisab nädalast, et eelvalik kõvasti tegelemist nõuaks. Valikut raskendab ka asjaolu, et suur osa kandideerijaid on ülekvalifitseeritud, ning need peab kas raske südamega kõrvaldama või nõuab nende seast valiku tegemine mitmeid eelkonkursse.

Kui aasta tagasi oli töötuna arvelevõtnuid üle 15 000 inimese, siis jaanuari lõpu seisuga on see arv enam kui 38 000, neist 23000 vanuses 25-49, neist 22000 mehi; vabu töökohti aga kõigest 1987.
Selline turuolukord näitab, et tööotsijate mass on niivõrd suur, et CV de kogumine on pigem vastuvõtmise küsimus.
Buumi on ära tabanud portaali http://www.too24.ee tegijad; kui kauaks ning kas selline portaal, mis minuarvates värvigammalt ning mõnedelt teistelt veebielementidelt plagieerib juhtivat portaali CV Keskust ellu jääb näitab aeg.
Portaali domeen ei ole minuarvates just kõige paremini valitud ning portaalist ei leidu kompetentset infot, soovitusi ega nõuandeid. Veidi koomiline on hinnakiri, mis nii 19 kui 39 krooni tingimustes lubavad valida “rasvase” ning “punase” kirja vahel jms. Kuid kindlasti on mingil hetkel selle portaali külastatavus eesrindlik ning kindlasti lisandub iga päev uusi CV-d. Kuid ilmselt ongi selline portaal lühiajaliselt käivitatud ning konkurents kui selline ei ole kellegile kahjuks, vastupidi. Poleks halb mõte, kui suured portaalid oma CV-de baasid registreerunud ettevõtetele tasuta kättesaadavaks teeksid. Erinevus CVK-CVO ning Töö24 vahel ongi hetkel see, et viimane hoiab CV -de andmebaasi tasuta kättesaadavana, raha kasseeritakse ainult tööpakkumise ülesseadmise eest.
Tavatingimustes on CV-de arv üks oluliseimaid kriteeriume tööandja jaoks, kes teeb portaalide seas valiku selle külastatavuse (loe: CV de arvu järgi) ning Maksab;
Praeguses olukorras on tööpakkujale oluline eelkõige see, kui mugav ning ergonoomiline on kandidaatide haldamine valikulauas ning kui turvaline ning töökindel on teenusepakkuja tehniline platvorm.

Seega on siin kaks pointi: tööotsijate seas on väga suur nõudlus; tööandja jaoks on aga praegu olulisem kasutajasõbralik ning efektiivne valiku keskkond. Seda viimast on kiiruga luua raske kui mitte võimatu, saati siis veel neil, kes valdkonda äsja sisenenud.

Buumi (nõudluse) tingimustes suureneb alati pakkujate arv (nt-ks kinnisvarabuum); kannatada võib teenuse kvaliteedi tase. Konkurents iseenesest aga tõmbab alla teenusehindu ning võib aktiviseerida arendustööd ning luua kasutajaile/ostjaile uusi paremaid võimalusi.

Kas senine 2+1 tööotsinguportaali on Eesti jaoks piisav? Arvan, et ruumi võib veel olla ühele suurele tegijale, kui too suudab kas ühendada praegused CV-de andmebaasid või võimaldab need importida ühtseks andmebaasiks ning tagada väga heal tasemel tehniline keskkond mõlemale rühmale.

ps. tööjõuvahenduse online-portaale on aastate jooksul tekkinud pidevalt ning sama intensiivselt ka hingusele läinud; täpselt samuti nagu kinnisvarabuumi ajal kv.ee ning city24 sarnase loogikaga kinnisvaraportaale tuli ning kadus; buumi tingimustes on tõenäolisem kauem vastu pidada, eriti, kui pöörata suurim tähelepanu tehnilisele arendusele (kuidas kõige mugavam on portaali ning kõikvõimalike tööprotsesside kasutajamugavust tõsta) siis võib asjast enam kui paariaastane projekt saada; parimal juhul saaks korraliku külastatavuse ning/või mõningate uudsete võimaluste korral portaali konkurendile (välisinvestorile?) maha müüa.

Internetiturundus: kes käib kus

Eelkõige banner- ning foorumisturundust planeerides tasub sinu sihtrühma käitumistavasid tähelepanelikumalt vaadelda. Paljud ettevõtjad, kes ei kasuta PR firma abi ning planeerivad turundustegevusi firmasiseselt võivad sügavalt ämbrisse astuda ning palju raha kaotada – internetis on võimalik müügikäivet kõvasti suurendada ilma ressursse kulutamata kuid sama laia joonega rahaliselt kõvasti kaotada.

Veebisaite valides toetutakse eelkõige veebistatistikaile – eestipõhist reklaami kavandades eelkõige TNS Metrix Emori statistikale. Siin näeme, et tõenäoliselt oleks kasulik end bannerdada ning muul moel nähtavaks teha postimees.ee, rate.ee või hot.ee keskkonnas. Kas kindla peale minek?

Kui teate, kes on teie planeeritava kampaania sihtrühm, siis tasuks analüüsida, kas sihtrühm sisaldub selles statistikas ja kui, siis kus? Siin saate võrrelda erinevate saitide külastatavust: Alexa.com

Kes kasutavad Eestis peamiselt internetti?
Viimati noorte seas läbiviidud koolitusel selgus, et keskkooli õpilased käivad valdavalt ühtedes-samades keskkondades ning nendeks on 99% erinevad suhtluskeskkonnad: rate.ee, orkut.com, twitter.com jne. eeltoodud infost võib järeldada, et noorte sihtrühmale tasub keskenduda eelkõige suhtluskeskkondades.
Noored neelavad meelsamini ka flashreklaami ning erinevaid mänge ja võistluseid, kindlasti haakuvad nad kõikvõimalike hindamiste ning järjekorrastamistega ning on kahesuunalisele arutelule altimad. Kuigi noorte internetikülastajate % on väga suur internetti kasutavate üldarvust, siis on nende poolt külastatavaid erinevaid saite kokku suhteliselt vähene arv ning seega on sihtrühma tabada kergem. Offline kontakti tasub otsida erinevatest noorte arendamisele ning õppimisvõimalustele keskendunud MTÜ -de (Junior Achievement, SENT jms) ning ürituste (Võti Tulevikku, Ajujaht jms) raames, pakkudes koostööd vastavalt oma ettevõtte eripärale – meediapartneri või muul moel toetajana. Vaata kindlasti ka minu blogikannet internetipõlvkonnast!

Suurima internetikasutajate protsendi ning aktiivsusega on inimesed 22-45 vanuses – sellise arvu visioon on tekkinud minus nii lugedes erinevaid arvamusi kui ka muidu tähelepanekuid tehes – seega ära võta seda lõpliku tõena. Kuid ma arvan, et selles vanuses on internetikasutamine kõige laiapõhjalisem ning intensiivsem. Iga aastaga ülemine piir tõuseb; praegu pealekasvav internetipõlvkond ilmselt imbub oma 50-60 – 70-80 tel eluaastatel suures osas virtuaalmaailma – kus nad on noored, tegused ja sellise välimusegam nagu nad virtuaalmaailmas ja enda kujutluses on. 🙂 Ilus vanaduspõlv või mis?

photo_1838_200811082

20-te vanusegrupp kannab endas ülikoolilõpetanuid -kas asuvad end tutvustama globaalsetes networkkeskkondades (LinkedIn jms), otsivad ning loovad laiapõhjalist infot, mis seotud nende endi erialaga kui ka uute valdkondadega. Sel ajal asutakse aktiivselt otsima väljundit endale, oma professioonile; liigutakse aktiivsemalt ringi maailmas. 20-e keskel v teises pooles asutakse ajama oma äri või ollakse äriliselt aktiivne ning otsiv – kõikvõimalikud globaalsed infokanalid saavad määrava tähtsusega ning kohati tundub, et võidab see, kel on kõige enam infot.

30-l laiendatakse äri, liigutakse uutele tegutsemisaladele või tehakse järske pöördeid äris, vbl ka isiklikus elus. Reisitakse rohkem ning ollakse maailma uusimate võimaluste järgi näljasem. Alates 30-st otsitakse süsteemsemalt mingit konkreetset infot, ollakse piisavalt intelligentne, et mitte alluda provokatiivsetele tähelepanuvõtjatele, õpitakse internetis liikumist ning tööriistade kasutamist efektiivsemalt kasutama ja süsteemsemalt infot haldama ja rakendama. 20-30-s aastates on inimesed kõige aktiivsemad fännid, ehk siis uudiskirjade saajad ning foorumikülastajad. 30-s on aktiivne ajakirjanduse ning infotarbija.

40-tel on tekkinud arvestatav konkurents Uute Tulijate näol, kes uut infot, uusi võtteid ja teadmisi koolist ning praktikast saanuna asuvad maailmavallutuslikele retketele. 40-l on motivatsioon enesearengul mitte peatuda ning kasutada konkurentsieelisena elukogemust, sidemeid, networkingut ning makrotasandil vaatlemise oskust konkurentsieelisena.

50-l on suurem rõhk talletatud infoga tutvumisel, kogutud ja loodud sisesaitidel – kuhu on kogunenud inimese nii isiklikud kui töised saavutused ja ülevaated. Kindlasti reisitakse rohkem kui eales ning jätkatakse elu jooksul harjumuspäraseid traditsioone. Internetis tehakse konkreetsemaid valikud info- ning spetsiifilisematelt saitidelt (teadus-jm); kindlasti jälgitakse uudishimuga, kui meeletult kõik muutub ja millised võimalused on noil 20-s noortel!! Või – ollakse virtuaalmaailmas endiselt parimais aastais ja elujõus.

Miks blogitakse?

See on POP? Et ajaga (internetiseerumisega) kaasas käia? Et sarnaneda oma sõprade ning äripartneritega?
Mis on bloginduse nii populaarseks teinud; lausa niivõrd, et isegi ettevõtte veebisaidi varem kohustuslike lehtede nagu Avaleht, Tagasiside jms on asendunud Blogiga?

Selline küsimus tekkis mulle pähe, kui sain järgmise e-mõtiskluse ühelt tuttavalt:

Blogimine on väga inimese põhine, ehk kui oled lapsepõlves päevikut pidanud siis ehk pead täna ka blogi. Uus põlvkond kasvab peale ja nemad suhtuvad arvutisse ja virtuaalmaailma hoopis teisiti. Nii et võib-olla on see peaaegu et kohustuslik, et vähegi ajaga kaasas käia.

Kas kõik need kümned miljonid blogijad võivad olla endised lillekeste ning autopiltidega kladede täitjad, sekka kuivatatud rohukõrsi? Hmm, ma kaldun arvama, et ilmselt siiski mitte…
Mis see siis on?

Arvan, et esimene põhjus on Networking, eesmärgiga iseend, oma vaateid, arvamust, professiooni tutvustada, teadvustada ning MÜÜA.
Võib olla on blogimine üks eneseturundamise vahend, kus “sundimatus õhkkonnas”, virtuaalset sigarit suitsutades või bangalovarjus ookeanibriisi nuhutades mõtleme kirjutades näiliselt, turundame ennast aga tegelikkuses.

Nii nagu foorumiturunduses on parimaks reklaamijaks “inimene tänavalt”, st sinu sõber teiselt IP aadressilt, siis võib blogimine olla kaval turundustrikk nii partneri, tööandja kui ka, miks mitte elukaaslase, tuttavate ning muude avalike ning salajaste austajate ees.

Sest blogides võetakse sind nii nagu kirjutad – sest “Oma Päevikule” ju ei valetata….

Ärilises mõttes on Blogi interaktiivne turunduskanal, mõne allika väitel isegi 90% USA ettevõtetest omab korporatsiooni blogi ning Blogi külastatavust on drastiliselt suurem ettevõtte traditsioonilisest veebisaidist. Eesti ettevõtjaist blogib eelmise aasta seisuga u 55%(kui leian tagantjärgi selle viite, kust ma sellist arvu lugesin, siis panen selle ka siia juurde. Kui tead ise, kust selline viide leidub anna aga teada). Arvestades, kui “vana” on Blogimine on selle populaarsus pööraselt kasvav. Blogi eelis traditsioonilise veebisaidi ees on rõhutatult kahesuunaline infovahetus, mis teeb organisatsiooni interaktiivselt muutuvaks, soodustades arengut vastavalt tarbijate, ostjate, organisatsiooni liikmete soovidest huvidest lähtuvalt. Vaid kahesuunalise kommunikatsiooni teel saab ettevõtte kasutada ära maksimaalselt interneti tasuta või väga soodsat turundusvõimalust muutudes vastavalt oma sihtrühma vajadustele ning eelistustele.
Aga mis teha siis, kui sul pole seda “soolikat” ning huvitavate mõtiskluste edasiandmine on rohkem piin kui nauding? neil põhjustel kaasatakse “tasulisi blogijaid”, kellest paremad võivad kameeleonina blogida mitmete erinevate ärisaitide blogisid. Nemad teavad allikaid (on selle ettevõtja eesmärkidest tulenevalt temaga koos need välja selgitanud), mille toel blogida, ning teevad seda paikapandud intervalli v mahu järgi – nt-ks on taks neljal korral nädalas a 20 rida. Otsingumootorite jaoks on see piisav tihedus, et uueneva sisu tõttu saiti otsimootorites olulisena ülespoole tõsta, külastajaile aga optimaalne, et alati on midagi uut-huvitavat toimumas.

Teine, üllam eesmärk on rääkida oma Elu Lugu, et meil oleks vanaduspäevil tore veebilehitseda oma elu ning fotosid, miks mitte (virtuaalses)vannis lebades ning jahedat mojitotaolist ollust limpsates.

mauritius-07_small
Kolmas eesmärk võib olla arendada omi innovatiivsemaid ja vähem innovatiivsemaid mõtteid koos sinu fännklubiga; tõstatada hüpoteese või lükata neid ümber; arendada iseenda mõttekäike ning filosofeerida natuke kuuldavamalt kui ainult omaette öösiti tähti vaadates.

Internetiseerunud põlvkond peab aga blogimist sama loomulikuks, kui sõpradega suhtlemist. Blogi võimaldab personaalset väljendust; oleme harjunud end kirjalikult väljendama chattides sõprade-tuttavatega; kõik lahendad ideed, ütlused ning olukorrad jäävad aga kuhugi jutukatesse või chatiakende ajalukku. on mõistlik oma head ideed ning mõttearendused kokku koguda; ja nagu praegu IN, siis ka teistega jagada. Loe kindlasti ka minu blogikannet internetiseerunud uuest põlvkonnast.

Miks sina blogid?

Enne SEO -d jälgi, et sa linkides end üle ei optimeeriks

Paljud turunduskonsultandid soovitavad veebi sisu luues usalduse ning otsingumootoritele optimeerimise tarvis kõvasti lingivahetust tekitada. Lingiviide sinu saidile näitab ekspertide arvates, et sinu veebileht on oluline ning tõstab selle tasuta otsingunimekirjades kõrgemale. Ometi võib lugeda SEO eetikakoodeksist, et liigne lingivahetus on kurjast ning ilmselt tabab selle ära ka otsingumootori algoritm ning efekti asemel võid kannatada hoopis kahju. Otsingumootori jaoks musta nimekirja sattumine võib rängalt sinu veebilehe külastatavusele mõjuda. Üldiselt loetakse optimaalseks lingivahetuse arvuks 20-25 ning soovitatakse linkide juurde lisada teksti v kirjeldust, et otsimootoreile näidata sisu ning viite asjakohasust. Arvesta, et iga link võtab sinu saidi külastajalt aega ning viib tähelepanu kõrvale. Ühest küljest on hea koguda sulle olulisi linke, kuid neid saab kollektsioneerida ka mitteavalikult või liigendada nad täpsemalt kategooriate järgi.
Paljud ettevõtjad optimeerivad oma äri, blogides isikliku kui ka ettevõtte blogi ning teostades ristlinkimist nii ettevõtte kui ka teemade lõikes. See võib anda ühekordset efekti, kuid samas tekitab külastajas, kes on saidil mingi konkreetse info otsinguil segadust ning lõpuks selles rägastikus seigeldes hakatakse seda ristlingitud saiti/blogi teadlikult vältima, isegi kui otsimootori algoritm sellist sihiteadlikku ristlinkimist läbi ei hammusta.

konkurent pakub tasuta – kuidas siiski müüa?

Jätkan varemalt blogitud teemal – kuidas müüa, kui eksisteerib ka tasuta pakkujaid. Kasutan kõikide teenuste, lahenduste ning toodete nimetamiseks sõna TOODE.

Kui ettevõte, keda pead konkurendiks müüb või teeb eripakkumisena hinnadumpingut ning võimaldab osta toodet tasuta.

Kas sellel tootel on kõrvaltooteid, ilma milleta ei saa klient toodet kasutada? Kui, siis kas kõrvaltoodetele on määratud hind? On see hind kõrgem kui tavaliselt, või ei saa klient osta toodet ilma kõrvaltooteta?

Kui, siis on tegu tavalise kübaratrikiga, mis üleküllastunud turul mõjub. Sõna TASUTA mõjub inimkonnale sissekodeeritud saamahimu tõttu. Kui teie toote müük ei eelda konsulteerivat müüki, siis ilmselt lõikab konkurent selliste kampaaniatega kasu, kuna enamjaolt on tarbijad mitte väga teadlikud.

Seega tasub toodet vaadelda põhitootena ning millised on need lisad, mis kindlasti toote juurde kuuluvad, ilma milleta ei saa toodet kasutada (nt manual jms) ning millised on lisatooted, mida saab tootega kaasa müüa, mis annavad mingeid lisaväärtusi nagu kasutajamugavus, ergonoomika ning võimalike muude ressursside kokkuhoid.

Kui sul on konkurendiga sarnane toode, kuid ta on otsustanud hinnadumpinguga turgu võita, siis on kaks võimalust:
1)Dumpinguga kaasa minna, kui olete kindel, et konkurent ei oma soodsamaid võimalusi nagu oluliselt pikemad maksetähtajad, paremad sisseostu hinnatingimused vms
2)Keskenduda teistele väärtustele, mida tasuta toote pakkujalt ei saa:

Mis paneb kliendi ostma ka siis, kui sinu konkurent pakub tasuta, kuid sina küsid raha?

1) Keskendumine kvaliteedile, toote lisaväärtustele
lisaks
2) personaalne suhtlemine. Internet on anonüümne. Tundeid, hoolimist ning back-up olemasolu on keeruline leida – nii nagu pakkujad muutuvad leidlikumaks, agressiivsemaks ning manipuleerivamaks nii muutub internetikeskkonna kasutaja intelligentsemaks tundes ära kübaratrikid, kerge kasusaamise ning ilma toeta teenuse.
lisaks
3) keskendu emotsioonile, turvatundele, ilumeelele, kvaliteedile, seaduslikkusele.
lisaks
4) sinu firma ja toote brändi väärtustele, fännide kommuunitile. Internetikasutajad otsivad hoolivat turvalist keskkonda; kui sul on püsitellijad, -kliendid -nö fännklubi liidab see ka uued ostjad tugevamalt sinu ja sinu toote külge.
Ka siis, kui sinu toode maksab rohkem, kui nii mõnegi konkurendi oma.

Konkurendi hinnadumpingut võib ka enda kasuks pöörata, kui on piisavalt adekvaatset infot pakkumise tegelike tagamaade kohta ( a la meie toode ei ole tasuta, kuid hinnas sisaldab manual ning kasutajatugi jms)

interneti turunduse põhialustega tutvu enne ettevõtte loomist

Oma äri alustades on mustmiljon suuremat ning väiksemat nüanssi, millega tegeleda: toote-teenuse turuanalüüs, sihtrühma ning selle harjumuste ning katmata vajaduste kaardistamine, tarkvarateenuste lahenduste pakkuja valimine, domeeni valik, eelarve planeerimine jnjne. Mis on veel oluliseimad?

Kui tähtsustatakse internetiturunduse kanalite osatähtsust ettevõtte müügiedukuse näitajates tasub tegevusi ning valikuid planeerides võtta arvesse:

domeeni nimi
– kas seda võib seostada ettevõtte tegevusalaga, pakutava teenuse-tootega? Kas domeeni nimi on sinu ettevõtte jaoks internetis ka otsingute võtmesõna?

veebilehe pealkiri – kui lood veebilehe, siis saab sellele lisada ka pealkirja; erinevatel andmetel võib see olla 40 – 60 tähemärki pikk. Hea, kui ka pealkirjas esimese sõnana on just sinu toote-teenuse otsingute võtmesõna.

Avaleht -sisaldagu samuti otsingute võtmesõna, miks mitte ei võiks dubleerida ka veebisaidi enda pealkirja.

Kuidas tuvastada väljendeid, mida kasutades jõuab sihtrühjm sinu veebisaidile?

Oluline on välja selgitada toote-teenuse kõige iseloomulikum väljend, mille järgi sinu sihtrühm sinu toodet otsib. Soovitan küsitlust tuttavate seas, kes sinu alustatavast ärist palju ei tea – millised otsisõnu nad välja pakuvad?

Lisaks oma tutvusringkonnale uuri ka foorumites ning erinevates suhtluskeskkondades levivat infot ning arvamusi. See osa peaks kuuluma traditsiooniliselt tehtava turu -uuringu juurde. Kui tellite turu-uuringu vastavat teenust pakkuvalt firmat paluge eraldi uurida interneti suhtlusringkondade kanaleid, kus teie sihtrühm koos käib ning kui tihti on teie tuttavate poolt väljapakutud otsingute võtmesõnad ka tegelikkuses otsitavad. Otsimootorite keysearch töövahendeid kasutades saate aga kõige täpsema ülevaate, kas see otsisõna, mis teie arvates viitab kõige paremini teie tootele oma päringuid? viited neile linkidele leiad siit saidilt lingikogust.

Kas teete eesti-sisest äri või globaalset? Kui globaalset, siis sel juhul valige rahvusvaheliselt mõistetav domeen. Parem, kui leiate .com – lõpulise aadressi. Kui ei, siis ka .eu ning .net lõpulistel aadressidel ei ole viga midagi.

Veebisaidi loomine võtab omajagu aega. Et saaksite juba varem klientidega suhelda tasub oma domeenile viidata mikrosaidiga, kus teavitate ettevõtte veebisaidi peatsest loomisest, kus püstitate küsitluse mõnel olulisel teemal, mille abil saate veebisaiti või muid tegevusi planeerides arvestada. Mikrosait annab võimaluse koguda enne reaalse tegevuse alustamist kliendiinfot, luua uudiskirja soovijate liste ning testida, milliste otsisõnadele tasuks sait optimeerida, et just õige sihtrühm teid üles leiab.

Kõik eeltoodud soovitused võivad teie ettevõttele internetis kasuks tulla. Ka sel juhul, kui teie peamine tuluallikas ei ole planeeritud online-müügile on iga tõhusalt optimeeritud veebisait ainult kasuks.

anna tasuta et müüa

Internet – demokraatia ning tasuta info, teenuste, knowhow ning loomingu kants. Internetis levivate seaduslike ning illegaalsete koopiate maht on täiesti pöörane. See on nii suur, et internetis raha teenimine ei ole 1,5 miljardi kasutaja tingimustes kõige lihtsam.
Kui seisate leiva leti ees – üks müüjatest pakub teile leiba tasuta, siis ilmselt ei leidu ainsatki kienti, kes oleks teise müüja leiva eest valmis tasuma.

Ilmselt teeks teine leivamüüja siiski mõningat käivet, kui tema leib on näiteks värskem (mõjudes haistmismeelele), rõhutatult tervislikum, tema naeratus tekitab usaldusväärsust, sellel leival on Lugu, Legend, ajalugu – rõhudes ostjate emotsioonidele. Ning hind, mis ei ületa meelelistest haisitingutest sõltuvalt teostatud ostuotsuse materiaalset kulutaset.

Mõtlemapanev kommentaar väärtustest, mille abil on internetis võimalik raha teenida: Better than Free

internetiseerunud uus põlvkond

Internetiseerunud põlvkond – mis see on?

Milliste aastatega mõõta põlvkonda, kes on internetipõlvkond? Internetistumine toimub maailma eripiirkondade paigus erinevalt. Internetiseerunud uut põlvkonda tähistavad lapsed, kes alustavad internetis suhtlust, mängimist, chattimist eelkoolieas või algklassides. Nende arusaam info hankimisest ning vahetamisest, sotsiaalsusest on erinev nendest, kes asusid internetti avastama seoses oma esimese, teise või kolmanda töökohaga.
internetiseerunud uue põlvkonna laste aja tajumine ning väärtustamine on teistsugune; nende suhtlemise sügavus internetis ning tavaelus võib olla väga erinev, nende sotsiaalne tunnetus, eneseväärtustamine, uute tutvuste sõlmimine asuvad teistel tasanditel.

Internetti ei saa suunata – selle areng ning suunad kujundatakse inimeste endi poolt; samuti see, kui halva v hea mõjuga see lapsele on; kas laps teab internetis peituvate ohtude ja võimaluste kohta ning milliseid väärtusi ta interneti kasutamises ise enda jaoks leiab.

Kindlasti arendab internet lapse maailmapilti ning õpetab last infot otsima ning kasutama. Infohulk, kui seda otsida õigesti on väga laiapõhjaline ning see annab lapsele laiaspektrilise asjade tajumise, mida ei suudaks anda õpik või ka paljunäinud helge pilguga õpetaja.

Laps õpib infot kiiresti hindama – mis on oluline, mis mitte, mida oleks vaja juurde otsida jne.
Mida enam on koduste tööde jaoks vaja kasutada internetti, näiteks ohutut paika Wikipeediat, seda parem. Internet võib kergelt suunata last loomingulisusele ning enese proovilepanemisele – sarnaste huvi-ka loomegruppidega suhtlemine julgustab teda arendama oma huvialasid.

Kõige selle positiivsuse juures tuleb vaadata medali teist külge ning teadvustada, et sotsiaalne suhtlemine, silmast-silma arendab lapse empaataivõimet nign sotsiaalse suhtlemise oskust paremini, kui internet seda praegu teha suudaks. Ei ole ebatavaline olukord, kus suhtluskeskkonnas on laps populaarne ning ta leiab palju vestluskaaslaseid, kuid reaalses elus on ta klassikaaslaste pilke all või võimetu looma sõprussidemeid reaalses maailmas.

Internetis kipub hägustuma oma tegude ning sõnade eest vastutamine – vastutus, mida reaalses elus kanname samaaegselt meie tegude ja sõnadega omandab internetis teise tähenduse. Sõna jõud on aga interentis võimsam kui tavaelus.
Internetis me loeme sõna – sõna nii nagu see oma puhtas tähenduses on; tavaelus aga omab sõna enda ümber veel palju tegureid, mis kõik koos annavad meist signaali teistele.

Olen mõelnud,et online chattimisel avab inimene end rohkem, kui ta reaalelus tihkaks – no kes meist kuulutaks avatud auditooriumile, et kannatame kõhuvalu käes, igatseme taga vana kallimat või meil on sõbrannadega plaan minna linnapeale shoppama. Või et me oleme elust tüdinud, et meil on tulnukatest vanemad. Me ei tee seda; kui internetis teeme. Internnetis me elame elu nii, nagu me tahame, et tuttavad meid näeksid seda elavat;

Internetis elatav elu ning reaalne elu võivad kulgeda täiesti eraldi – ühes toimuv ei mõjuta teises toimuvat; samas võib inimene saada virtuaalses maailmas kogetud positiivsest laengust oluliselt tõsta oma eneseväärikust ning tunda end ka reaalses elus väärtuslikumana ning enesekindlamana.

Meie sõprade arv suhtluskeskkondades võib olla üle 100, 500, 1000. Ilmselt ei ole me paljudega kohtunudki ning suurt osa ei tunneks me reaalelus tänavalgi ära.

Mida selline sõprade kogumine ning näiline sotsiaalne laiahaardelisus annab? Kas see on inimese alateadlik püüa sotsiaalse populaarsuse poole, mida toetab ka second life´i tulek ja tulevik? Kes meist ei tahaks olla üks päev piitspeenike iludus või sangarlik kangelane kõhulihaste mängides?
Inimesed unistavad – see ei ole võõras kellegile ning tegevus, kus saad end oma unistustes mõelda kõige õnnelikumasse rahuldustpakkuvasse situatsiooni, tegevusse, olekusse. Ja inimene püüdleb täiuse poole. Me oelme õppinud väärtustama ideaale ning teadvustama, et unistused võivad täituda.

Internet on võimalus oma unistuste täitmiseks.

Mida tähendab internetiseerumine perekonnale ning perekondlikele sidemetele – usaldusele, turvatundele, mis seni on olnud lapsele eluliselt vajalik?
Kas arvuti ja internet ning sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud saavad ja suudavad asendada perekondlikke sidemeid, järjepidevust sellega, kust me oleme tulnud?

Mis on hoogustanud laste intrenetiseerumist?

Kas meie töösse süvenenud ning rahanumbreid kummardavad vanemad on oma kalendrites näinud ette kvaliteetaega oma võsukestele? Või saavad seda aega töökaaslased, äripartnerid ainult või oluliselt rohkem?

Mis asendab lapse tähelepanu- ja mõistmisvajadust, kui tal ei ole usaldusisikuid oma ema ja/või isa näol?

Kus ta leiab mõttekaaslasi ja teisi, kes kuulavad, vajavad, otsivad, tunnevad….;

……………………………………

Minu senine arvamus, et praegused põhikooli ning keskkoolide õpilased peavad internetis surfamist sama loomulikuks nagu on söömine ning magamine ning nad on kõikvõimalike uute rakenduste katsetajad ei ole päris tõene. See selgus ühes viimati läbiviidud internetiturundusteemalisel koolitusel.

Väga suur vahe on, kas tegu on Tallinna ja selle lähiümbruse või teiste piirkondade noortega. Maapiirkondades elavad noored kasutavad internetti oluliselt vähem. Ilmselt mängib oluliseimat rolli internetiühenduse kättesaadavus ning arvuti olemasolu – kas kodus või koolis. Aga mitte ainult. Ehk on maapiirkondades asuvates peredes lapse jaoks rohkem aega – aega kuulata, tegeleda, ette võtta perekondlikke üritusi. Lapsel ei ole progresseeruvat kroonilist tähelepanu nälga…

Ma ei väida üldse, et väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust asuvad peredes, kus laps saab piisavalt vanemate tähelepanu ja kuulamist ei kasutata üldse sotsiaalseid võrgustikke. Mis saaks olla teismelisele lahedam kui suhelda interaktiivselt omaealistega, ja mitte ainult ümbruskonna ja Eesti piirkonnast vaid erinevatest maailma paigust. See on väga lahe ja see avardab tohutult lapse maailmavaadet – ja tunnetust; kuid ta ei sõltu sotsiaalsetest võrgustikest ja see ei ole tema peamine keskkond, kus end avada ja suhelda.

Kus nad käivad?
Koolinoored surfavad ning veedavad aega peamiselt ühtedes-samades suhtluskeskkondades – rate.ee, orkut.com, twitter,, pea üldse mitte aga populaarseimas keskkonnas MySpace.
Keskkonna oluliseimaks väärtuseks on selle külastamine tuttavate, sõprate, kogukondade poolt. Arvan, et suhtluskeskkonnad on üks vähestest veebikeskkondadest,k kus ei kehti tunnustatud-arvestatud disaini, funktsionaalsuse, navigatsiooni jm väärtused. loeb, et sõbrad oleksid keskkonnas ning saaks interaktiivselt chattida.

Koolinoorte kasutatavad kanalid on samas vanuses sarnased – õpilase vanemaks saades asendab rate.ee natuke täiskasvanulikum ning paremat inglise keelt eeldav orkut.com. Järgmine suhtluskeskkond, kui õpilane on jõudnud ülikooliikka on Facebook.com, mis võimaldab lisaks tuttavate haldamisele ning suhtlusele ka rahvusvahelist networkingut, mitmeid erinevaid lisamooduleid ning enda tööoskuste ning erialaspetsialiteedi reklaamimist. Tööikka jõudes luuakse konto LinkedIn-is, mis on eelkõige business opportunities kategooria networkingu pakkuja.
Viimast kahte keskkonda võiks kasutada ka enda, oma ettevõtte, brändi jms turundamiseks. Suhtluskeskkondade positiivseim mõju on online info isiku professioonist, vanast töökohast lahkumine, uuele asumine, uute väljakutsete vastuvõtmine, äripartneri otsingud või oma valdkonna business community tekitamine.jne
Globaalsetest veebisaitidest on pea pooled kasutanud Wikipeediat, paljud ei oska täpsustada, millistel veebisaitidel nad enim aega veedavad. Ilmselt mõjutab noore interneti kasutamist ning internetiteadlikkust sellele juurdepääsu omamine – just väljaspool Tallinna on leibkondi, kus on pere peale 1 arvuti või pole seda üldse, või puudub internetiühendus; paljudes koolides pole aga endiselt arvutiklassi, kus saaks internetiga tutvust teha õpetaja käe all. Lisaks ka kaaslaste eeskuju – kui palju huvitutakse uutest rakendustest või piirdutakse kindla suhtluskeskkonna külastamisega.

Internetist jutlustamisel ei tohi unustada internetiga kaasnevaid ohte. Ma ei tea, kas on olemas liidest, mida õpilase poolt kasutatavale arvutile saaks lisada – mis aitaks välistada täiskasvanutele suunatud saitide kuvamise, identifitseerimatutelt IP aadressidelt kontakteerumise MSN-s.

Kindlasti on arvutiõppe algul vaja võimalikest ohtudest õpilast teavitada ning võimalikele ohtudele viidata. Internet on manipuleerimise suurim hoob – millised eesmärgid on head ja millised halvad – seda otsustab aeg. Vastavalt, kuidas internet ja selle kasutamine ajas muutub.

Ebatraditsiooniliste ideede aeg

Paljud inimesed keelduvad praeguse majandusolukorra iseloomustamsel kasutamast väljendit “kriis”. Selle sõna peale võpatatakse ning parandatakse vestluspartnerit: ei, hetkel toimuv on majandussurutis, finantssurutis.
Ma nimetaks seda Igor Rõtoviga sarnaselt jaanalinnu efektiks. 80% inimesi kannavad meelsasti silmaklappe ning eitavad viimnse hetkeni kõikvõimalikku uut, eriti, kui see uus on negatiivne või tekitab nende elus mingeid pingeid või ebamugavust.
Mina ütlen KRIIS, sest kui praegu toimuv ei ole KRIIS, siis mis üldse kriis on – vaid tuumasõjas või hiigelmeteoriiditabamuse saanud hävinud planeet Maa?
Nende väikseste kriiside kui sõdade, katkude jms, mis varem maailma tabanud, lõppedes on maailm oluliselt parem koht olnud – inimkond on ülesnäidanud suurt teadustöö võimekust ning kõik ressurssid suunanud uute lahenduste väljatöötamisele ning elukvaliteedi tõstmisele. Nii ka praegu majanduses. Kuid sel korral on märksõnadeks efektiivsus. Efektiivsus ressurssides nagu aeg, tööjõud, tehnika, ergonoomika. Käesolev kriis ajab ettevõtjad ning teised inimesed internetti, kus eelnimetatud ressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks on kõige suuremad võimalused.
Ja peagi seisame silmitsi internetikriisiga – domeene, võrku ja muid ressursse on vaja juurde. Siis on aeg internetirevolutsiooniks – ootan seda põnevusega.

internet muutumises

Internetiturunduses on avastatud hulgaliselt nippe, kuidas tekitada rohkem trafficut, eelkõige manipuleerides otsingumootoritega. Suur osa trafficu tegemisest langeb ka blogindusele ning oma veebisaidi sisu uuendamisele. Teame, et mida enam sinu veebisaidil sisu on ja uueneb, seda tõenäolisemalt peavad otsingumootorid seda oluliseks saidiks. Kes ise ei viitsi iga päev blogida palkab selleks tasulise kirjutaja, kes punkt kl 10.00 lisab veebisaidile uut sisu.
Kes nüüd ütleb, milline blogimis- ja veebisaidi sisu uuendamise meede on lugejate suhtes aus – kas sisu tekitamine sisu pärast või võib sellest tekitatud sisust ka midagi tarka teada saada; fakt on, et internetis on nii meeletul hulgal sisuteksti ning seda infot töödelda on väga ajamahukas – moonutatud infot on väga palju. Otsingumootorite tulemustes säravad paarkümmend esimest külastatavamat saiti, kes jagavad internetiturunduse nippe ning on ka külastatavaimad. Mõned saidid on Google poolt ka eelistatud seisus; nt-ks Wikipeedia ning teatudlõpulised (.edu jms) saidid, kuid suurem osa saite võitlevad esiotsingutesse pääsemise eest.
Peamised interneti kitsaskohad infotarbija jaoks on anonüümsus, info ning identiteedi manipuleeritavus.
Teadjad ennustavad, et peagi sünnib internet internetis, kus usaldusväärne info eristatakse mahutekitajatest identifitseerimise läbi. Kui selline otsingumootor on loodud, siis ilmselt ei tule kaua oodata, mil tarkpead on avastanud mooduseid, kuidas ka nö teise internetti end sisse saada; seejärel on aeg küps uuteks arenguteks. keegi on öelnud, et praegune internet on lapsekingades, oma arengu kõige madalamas algjärgus. millegipärast tundub see jutt tõene, eriti arvestades, kui tühine protsent inimkonnast internetti kasutab – kõigest 1,5 miljardit.
Aeg nõuab intelligentseid otsimootoreid, kes ei vaata ainult märksõnu, lingitrafficut ja muid manipuleeritavaid vahendeid, vaid kes on piisavalt intelligentsed, et saidi sisule, linkide ning viidetele vastavalt suudaks saidi tähtsust ning kasulikkust määratelda.

Kinnikiilunud müügiosakondade probleem

Sul on toode või teenus.
Sul on selle turustamiseks ellu kutsustud müügiosakond.
Sinu müügiosakond koosneb koolitatud müügispetsialistidest.
Ühel hetkel näed, et käibekasv kasvab senisest aeglasemalt või veel hullem, püsib kuudelõikes eelmiste perioodidega enam-vähem samal tasemel.
Sel hetkel vaatad sa kriitiliselt üle oma koolitatud müüspetsialistide ajagraafiku – ja selgub, et kõigest 20% ajast tegelevad nad uute klientide hankimisega; 80% aga klienditeenindusega: klienditeeninduse alla kuulub aeg, mil müügispetsialist tegeleb kliendiga muudel eesmärkidel kui teenuse/toote müümine. See meeldib paljudele müügiinimestele.

Kui selgusid selline stsenaarium ka sinu müügiosakonnas, siis on sul kaks valikut:1) suurendada stabiilselt müügiosakonda mahus, mis võimaldab saavutada müügieesmärke 2) lüüa osakond lahku müügi ja teenindusosakonnaks. (Kas sa tead veel variante?)
Soovitan soojalt pakutud teist varianti, kuna:
1) müügiSpetsialiste on oluliselt keerulisem leida, kui klienditeenindajaid,
2) müügiSpetsialisti koolitamine on kulukam ja ajamahukam ning pole olemas hinnalisemat aaret, kui “kiiksuga” müügiinimene, kes teab, mida ta teeb.
3) Müügi- ja teenindustegevus on erineva intensiivsuse ja suunaga tegevused ning see killustab töötaja aega – lõpptulemusena lähevad nad kergema vastupanu teed. Ja see pole uue kliendi hankimine.
Müügiosakonnas on neid, kes on “kiiksuga” müügimehed, kui neid, kes tunnevad suuremat rõõmu ja rahuldust klientidega suhtlemisest, nende abistamisest ning vajavad isiklikku kontakti enam. Nad ei otsi suuremat väljakutset uue kliendi “ärarääkimisest” ning ei reageeri kameeleonina nii meelsasti kui nende “kiiksuga” kolleegid.
Seega ei tohiks müügiosakond, millest lood müügi- ja teenindusosakonna kaotada, kuna “kiiksuga” saavad pühenduda müügile, klienditeenindajad aga järelteenindusele ja toele.
Tundub lihtne? Tegelikult komistad siin probleemile, mida oleks saanud vältida, kui ettevõtte müügiosakonna ellukutsumisel oleksid osanud tekkivat probleemi ja vatsuolu ette näha.
Tekkivad probleemid:
1) tasustamine – reeglina koosneb müügimeeste palk laekunud müügikäibest. Lisaks boonustest, millest räägiksin ka siin blogis mingil hetkel. 100%, et klienditeenindusse suunatud inimeste palk alaneb.
2) tööaja planeerimise uued reeglid
3) teisenenud suhtestumine müügiosakonnaga
4) võimalikud lisa-, müügiosakonda administreerivad tööülesanded
5) müügimeestel kaob ära järelteenindusest saadav rahuloleva ja tuttava klindi positiivne suhtlus, mis on neile emotsionaalselt oluline. See on spetsialiseerumise hind.

Kõikvõimalikud muutused müügiosakonna töös, reeglites (eelkõige tasustamisega seotud) toob kaasa rahulolematust ning vastakaid arvamusi. Seepärast on oluline, et oma hõivatuse % ütleksid sinu müügiosakonna inimesed sulle ise, ning parimad lahendused, lähtudes ettevõtte jätkusuutlikkusest ning seeläbi ka osakonna heaolust sünniksid dialoogis ning ühtses arutelus. Kui otsus ning uued reeglid paigas tasub need koos üle vaadata, selgitada ning kinnitada – oluliseim on, et oskad uuendused müügimeestele maha müüa näidates suuremaid teenimisvõimalusi kokkuhoitud aja abil.
On võimalik, et uuendusi ei suuda mitte kõik positiivselt vastu võtta ning senisest mugavamast töökorraldusest või isiklikest kliendisuhetest loobuda ning mõned müügiosakonna liikmed lahkuvad. Ei lahku “kiiksuga”, kuna õige müügiinimene võtab väljakutseid vastu hasardiga, nii nagu “raske klient” ning konkurendiga võistlemine on õigele kameeleonile maiuspala.

Hea võimalus haarata turgu

On tõsiasi, et ettevõtete reklaamimahud on 2008 aasta teisest poolest vähenenud enam kui 50%. Ajakirjad on õhukeseks kokku kuivanud ning igalt lehelt ei vilgu vastu kõikvõimalikku reklaami. Loogika ütleb, et müügimahtude vähenedes peaks suurendama panuseid turundusse ning müüki. Hetkel saavad tähelepanu reklaamiostjad, kes kasutavad turusituatsiooni osavalt ära:
1) reklaamihinnad on kõigi aegade madalaimad – kui pole reklaamiostjaid on pakutavad reklaamipinnad odavad.
2) väljamüüdud reklaampind hakkab silma ning tõmbab turul olevad ostjad endale. Vt Saksa Auto
3) Reklaami- ja PR firmad keskenduvad neile vähestele klientidele, ning ostjaskond saab hästiplaneeritud ja -teostatud reklaamikampaania osaliseks. See aga tähendab suuremat tagasisidet ning ostjaskonda.

Praegu on magus aeg haarata konkurentide kliente ning tõmmata uute tähelepanu. Paljud ettevõtjad ning nende müügi- ja turundusjuhid on afekti seisundis – tundub, nagu nad eitaksid olukorda j aloodavad, et homme on juba kõik vanaviisi – et kliendid ise helistavad ning palgapäev toob positiivseid emotsioone.

Kuidas me õpetasime ettevõtjaid arvutit avama ning kasutama

2000-te algul asusin CV Keskuses müügitegevusi korraldama ning tööprotsesse välja töötama. Töö pakkus tõsist väljakutset, sest:
1) suur osa tööpakkujaid, müügiosakonna sihtrühm kasutasid töötajate leidmiseks printmeediat, tutvusi, kuulutuste stendi pinda või head konkurenti CVO-d
2) portaali ei teatud üldse või oli sel kliendi meelest halb maine
3) mingit rahasummat online värbamiseks eraldada ei planeeritud. Kui veel 2004, 2005 aastal oli paljude meelest suhteliselt tobe tasuda parkimise eest, nii ei oldud harjutud maksma millegi mitte käegakatsutava, immateriaalse, mitte midagi garanteeriva “õhu” eest.
See oli tööpõld, millesse näljasena ja rahulolevana sukeldusin.
Kõige aeganõudvam tegevus müügiinimestel oli ettevõtjate, sh ka personalitöötajate arvutikoolitus. Ei olnud harvad juhud, kus mu müügimehed palusid kliendil lülitada sisse arvuti; aktiveerida browser, otsida üles aadressiriba, tippida sinna www.cvkeskus.ee , ning sealt liikuda vastavale lingile. Tagntjärgi võib öelda, et nii CVK kui ka teiste portaalide müügiosakonnad tegid ära suure töö ettevõtjate koolitamisel ning arutiseerumisele kaasaaitamisel. Kui Eestis oli vähemasti pealinnas olukord suhteliselt hea, siis näiteks Läti ning Leedu sõsarad puutusid ettevõtjate arvutikaugusega veel kaua ja palju sügavamalt kokku.

Öeldakse, et innovatiivsed ettevõtjad on oma ajast ees ning seetõttu kõrbevad tihti.
Nagu oli 3G arendus jms – asjad toimusid inimeste jaoks liialt vara. Kuid kui keeruline algusperiood üle elada võib hiljem lõigata uuenduslikest arendustest tohutult kasu.

Tänasel päeval on CVK suurim, edukaim – külastatavaim online-värbamise portaal Eestis, edukalt mahamüüdud ning efektiivse müügi ja klienditeeninduskorraldusega toimiv portaal – iga IT ettevõtja unistus!
Olen alati imestanud selle üle, kuidas ometi on suutnud HL hoida niivõrd madalat profiili – omades selliseid hoobasid nagu printmeedia kanalid koos oma suurte turundusmahtude ja võimalustega. Reeglina on just sünergia see, mis tekitab mahtu, traffkut, näitab ettevõtet ja pakutava teenuse kaalu ja kvaliteeti suuremana kui tegelikkus seda ehk alati on; HL ei ole korporatsioonivõimalusi kõige kiuste suutnud ära kasutada ja see on olnud minujaoks üks suur mõistatus.
Arvan, et EE omanikud, ka juhid, kes asju organiseerisid oli pärit printmeedia kommuunist niivõrd, et ei suutnud aduda internetiportaali võimalusi ning perspektiivi. See on sama mis kommitöösturi sukeldumine meediaärisse või vastupidi – kehtivad teised reeglid, ohumärgid, võimalused ning karid. Neid ei saa tähtsustada, kui neist ei te4a. Ja ilmselt polnud omanikel niipalju tarkust, et olekid kaasanud mõne vastava kogemusega juhi.
Kui CVK – s oli suur rõhk kvaliteetse planeeritud, lausa detailideni ärakirjeldatud müügitöö kõrval ka arendusel – mida, kuidas klientide tööriistad funktsioneerivad siis mul on tunne, nagu head konkurendid on uinunud 100 aastasesse unne, unustades elementaarsemadki reeglid portaali näo, disaini uuendamistest ning tähtsusest, vastavast müügitöö korraldusest rääkimata.