Sihtgrupp, kuid mitte ainult

Aina täpsemalt määratleme toodete ning teenuste turundamisel oma sihtgruppi ning seda, kuidas teda mõjutada.
Ainult brandingut tehakse turundusvahendite nappuse tingimustes järjest vähem – see on hetkel rohkem kaubanduskettide, autofirmade jm pärusmaaks.
Kui oleme oma kliendisihtgrupi üksipulgi ära kaardistanud, siis sellest teadmisest ning viibimisest kliendiga samades veebikeskondades tingimata ei piisa, et ka nende südamesse tungides mõjutada ostuotsust. Koos meiega jahivad sedasama sihtgruppi teisedki teenuse-tootepakkujad.

Hõiva

Anonüümset klassikalist sarnase käekirjaga reklaami on meedias tohutult. Seetõttu ei ole keeruline eristuda oma sihtgrupi silme ees, kui suhelda kliendiga kui sõbraga lisades siina kogu emotsiooni.

Klient on läbinisti egoistlik olevus. Me räägime kliendile asjust, mis me arvame, et talle olulised on. Kuidas on võimalik rääkida läbi tema enda?

Klient otsib lahendust, mitte valikuid.

Internetiturundus olgu FUN :)

Lahe, et internetiturundust avastab üha enam ettevõtteid.
Kui 2 aastat tagasi tegelesid kõik eestlased kinnisvara ostu-müügi-vahendamisega, siis praegu on alanud internetiturunduse kuldaeg. :))
Reklaamirahad internetiturundusse tõusevad pöördvõrdeliselt printmeedia osa vähenemisega.
Suure nõudluse juures ei ole halb meeles pidada, et kui kõik teevad ühte ning sama asja on edukas see, kes teeb seda teisiti 🙂
Internetiturundusest räägitakse Eestis tõsiste nägudega; eristub see, kes on ära tabanud, et tarbijas tasub tekitada emotsioon. Internetiturundaja saab tagasi sama peegelduse, mille ta välja annab – tõsise, tuima, emotsioonitu.

Vaata seda lähenemist –Let´s have fun :))

raha pole mõtet raisata

Eestis on ikka veel suur osa veebiportaale, kes müüvad reklaampindu ajalise mahuga – neti, delfi, rate, kõikvõimalikud infokataloogid jpt.
Müüvad, sest on ostjaid, kes ostavad ikka veel põrsast kotis.
Enne reklaamiraha kulutamist oleks tark otsustada, kui palju ning mille eest ollakse valmis tasuma.
Kas reklaamil on lisaks otsesele müügile veel teisi eesmärke, näiteks kliendi e-posti aadresside kogumine infolisti, mida võib nimetada ka ettevõtte põhivaraks.
Kui ettevõtmine on uus, siis enne reklaamiraha kulutamist tasub teha korralik kaardistamine: kus sinu sihtrühm internetis viibib, kus on nende suhtlusvõrgustik, millistes hobilistides nad asuvad.
Pole uudis, et ajalisi mahulepinguid müüvad portaalid teevad väga suuri sooduspakkumisi – esmakordseid “katsetajaid” jääb ju järjest vähemaks, sestap ei tasuks suurest pakutavast allahindlusprotsendist vaimustusse sattuda, mitte kulutada raha lihtsalt “testimise” peale. Sinu infot kuuleb ainult sinu sihtrühm, teisi jätab see külmaks. Sestap mine täpselt sinna, kus sinu sihtrühm asub ning kus nad sinu infot on valmis vastu võtma.

odavbanner delfi

käivitatud väga hea internetiturunduse kampaania

Neil päevil on käimalükatud minuarvates viimaste aegade üks parimaid e-turunduskampaaniaid, mida on ilus vaadata – puhas veatu internetiturundus. Silm puhkab!

Miks?

* külastaja satub kampaanisaidile “juhuslikult” järgides oma tänase päeva kõige aktuaalsemat küsimust:
seb1

* on loodud pretsedent, kus külastajad saavad ise luua sisu selle sektori avalikul veebisaidil
* sisu loomise eesmärgi täidab keskendumine ühele ja ainsale külastaja jaoks olulisele küsimusele – kulude kokkuhoid
* kasutatud on juba väga intensiivset turundamist leidnud mõttetalgudele sarnast ideede kogumist – (külastajad on juba eelhäälestatud)
* külastaja saab lugeda teiste ideid ning on motiveeritud oma idee tekkides selle lisama
* külastajad saavad hääletada juba ülesseatud ideede poolt (mis on külastaja esimene tegevus saidil ning mis 80%-l ärgitab ka enda ideed lisama)
* kampaania korraldaja saab kõikide ideede genereerijate e-posti aadressid, mis on ilmselt selle kampaania peamine eesmärk (selle andmine ei tundu üldse komplitseeritud – esiteks tahaks ju oma ideed teistega jagada ja tuleb välja, et ka nänni võib saada (mis ei tundu prioriteetne)
* kokkuvõttes annab kampaania plusspunkte korporatsiooni usaldusväärsusele – mis on oluliseim, mida kliendid praegu otsivad
* kampaanialehele jõudes leiab külastaja ka virtuaalse sõbra – isiklik e-assistent, kellele oleks võinud ka nime anda, et seda asjalikku tegelast kliendi jaoks isikustada ning ka edaspidistes reklaamides äratundmist tekitada.

Ideepanka võiks rikastada viitega sõbrale (kasutada ka viirusturundust).

turundus on surnud – elagu turundus

Klikkan GoDaddy järjekordsel värvikirevasse graafikasse uppunud protsentide ja muude eeldatavalt tähelepanu äratavate atraktsioonidega ülekullatud saadetisel unsubscribe linki. Tänutäheks selle eest, et austasin saadetist niivõrd, et sellel klikkasin saan peagi taas oma postkasti vähemalt sama infomüraküllase e-kirja.
Kas see on turundus või ahistamine?
godaddy2

Kui Eesti ettevõtja spämmreklaami tahan katkestada palutakse mul anda kõik oma e-posti aadressid, et nad saaksid kontrollida, milline minu aadressidest nende listis on. Arutelu katkeb siinkohal.

Milliste piirideni liigub e-posti turundus
E-posti turunduses on saadetisel klikkamine niivõrd harukordne, et ükskõik, millel sa klikkad oled näidanud, et saatja äratas sinu tähelepanu niivõrd, et vaevusid tõstma kätt hiire juurde ning linkima mõnel lingil.

Tarbija tähelepanu on hinnaliseim olenemata, kas see on tõrjuv või aktsepteeriv.

Arvestades, et ettevõtja hinnaliseim põhivara on tema fännklubi, ehk kliendid, ehk uudiskirjade saajad on küsimus, millise infoga ning kui tihti neid koormata.
Kas võiks väita, et valimatut spämmimist saab lubada mammutportaal, kus inimene sõltub mingitest teenustest. Näiteks domeenide majutamine või kliendikeskkonna omamine?

Kas võib väita, et mida intensiivsemalt turundus tarbijaga manipuleerib seda suurem tõenäosus on seaduslike meetmete rakendamisele ning tarkvarade täiustumisele.
Kas tuleviku internetiturunduses ei eksisteeri enam bannereid saitidel oma arvuti seadistuste tõttu ning igal arvuti rentijal v ostjal on vaikimisi reklaam e-kirjad blokeeritud; reklaamtekstid ei jõua internetis tarbijani, kui ta neid ise ei telli; kas siis internetiturundus toodab uusi kanaleid v meetmeid, kuidas oma sõnumit kliendini viia.

Või muundub turundus järjest personaalsemalt intensiivsemaks, turundajad pöörduvad otse meie laste ja lemmikloomade poole?
Kas infoküllus on sedvõrd suur, et turundus senises tähenduses muundub millekski teistsuguseks? Ja mis peagi ei tundugi enam ebaeetiline ja laseme end rahus ahistada, sest enam me ei suuda inforünnakuid tõrjuda?

Kas turundajad maksavad (coocie arvutile) tulevikus tarbijatele, et nad nende promo vaataksid (loe: tähelepanu eraldaksid)?