Sihtgrupp, kuid mitte ainult

Aina täpsemalt määratleme toodete ning teenuste turundamisel oma sihtgruppi ning seda, kuidas teda mõjutada.
Ainult brandingut tehakse turundusvahendite nappuse tingimustes järjest vähem – see on hetkel rohkem kaubanduskettide, autofirmade jm pärusmaaks.
Kui oleme oma kliendisihtgrupi üksipulgi ära kaardistanud, siis sellest teadmisest ning viibimisest kliendiga samades veebikeskondades tingimata ei piisa, et ka nende südamesse tungides mõjutada ostuotsust. Koos meiega jahivad sedasama sihtgruppi teisedki teenuse-tootepakkujad.

Hõiva

Anonüümset klassikalist sarnase käekirjaga reklaami on meedias tohutult. Seetõttu ei ole keeruline eristuda oma sihtgrupi silme ees, kui suhelda kliendiga kui sõbraga lisades siina kogu emotsiooni.

Klient on läbinisti egoistlik olevus. Me räägime kliendile asjust, mis me arvame, et talle olulised on. Kuidas on võimalik rääkida läbi tema enda?

Klient otsib lahendust, mitte valikuid.

Internetiturundus olgu FUN :)

Lahe, et internetiturundust avastab üha enam ettevõtteid.
Kui 2 aastat tagasi tegelesid kõik eestlased kinnisvara ostu-müügi-vahendamisega, siis praegu on alanud internetiturunduse kuldaeg. :))
Reklaamirahad internetiturundusse tõusevad pöördvõrdeliselt printmeedia osa vähenemisega.
Suure nõudluse juures ei ole halb meeles pidada, et kui kõik teevad ühte ning sama asja on edukas see, kes teeb seda teisiti 🙂
Internetiturundusest räägitakse Eestis tõsiste nägudega; eristub see, kes on ära tabanud, et tarbijas tasub tekitada emotsioon. Internetiturundaja saab tagasi sama peegelduse, mille ta välja annab – tõsise, tuima, emotsioonitu.

Vaata seda lähenemist –Let´s have fun :))

raha pole mõtet raisata

Eestis on ikka veel suur osa veebiportaale, kes müüvad reklaampindu ajalise mahuga – neti, delfi, rate, kõikvõimalikud infokataloogid jpt.
Müüvad, sest on ostjaid, kes ostavad ikka veel põrsast kotis.
Enne reklaamiraha kulutamist oleks tark otsustada, kui palju ning mille eest ollakse valmis tasuma.
Kas reklaamil on lisaks otsesele müügile veel teisi eesmärke, näiteks kliendi e-posti aadresside kogumine infolisti, mida võib nimetada ka ettevõtte põhivaraks.
Kui ettevõtmine on uus, siis enne reklaamiraha kulutamist tasub teha korralik kaardistamine: kus sinu sihtrühm internetis viibib, kus on nende suhtlusvõrgustik, millistes hobilistides nad asuvad.
Pole uudis, et ajalisi mahulepinguid müüvad portaalid teevad väga suuri sooduspakkumisi – esmakordseid “katsetajaid” jääb ju järjest vähemaks, sestap ei tasuks suurest pakutavast allahindlusprotsendist vaimustusse sattuda, mitte kulutada raha lihtsalt “testimise” peale. Sinu infot kuuleb ainult sinu sihtrühm, teisi jätab see külmaks. Sestap mine täpselt sinna, kus sinu sihtrühm asub ning kus nad sinu infot on valmis vastu võtma.

odavbanner delfi

käivitatud väga hea internetiturunduse kampaania

Neil päevil on käimalükatud minuarvates viimaste aegade üks parimaid e-turunduskampaaniaid, mida on ilus vaadata – puhas veatu internetiturundus. Silm puhkab!

Miks?

* külastaja satub kampaanisaidile “juhuslikult” järgides oma tänase päeva kõige aktuaalsemat küsimust:
seb1

* on loodud pretsedent, kus külastajad saavad ise luua sisu selle sektori avalikul veebisaidil
* sisu loomise eesmärgi täidab keskendumine ühele ja ainsale külastaja jaoks olulisele küsimusele – kulude kokkuhoid
* kasutatud on juba väga intensiivset turundamist leidnud mõttetalgudele sarnast ideede kogumist – (külastajad on juba eelhäälestatud)
* külastaja saab lugeda teiste ideid ning on motiveeritud oma idee tekkides selle lisama
* külastajad saavad hääletada juba ülesseatud ideede poolt (mis on külastaja esimene tegevus saidil ning mis 80%-l ärgitab ka enda ideed lisama)
* kampaania korraldaja saab kõikide ideede genereerijate e-posti aadressid, mis on ilmselt selle kampaania peamine eesmärk (selle andmine ei tundu üldse komplitseeritud – esiteks tahaks ju oma ideed teistega jagada ja tuleb välja, et ka nänni võib saada (mis ei tundu prioriteetne)
* kokkuvõttes annab kampaania plusspunkte korporatsiooni usaldusväärsusele – mis on oluliseim, mida kliendid praegu otsivad
* kampaanialehele jõudes leiab külastaja ka virtuaalse sõbra – isiklik e-assistent, kellele oleks võinud ka nime anda, et seda asjalikku tegelast kliendi jaoks isikustada ning ka edaspidistes reklaamides äratundmist tekitada.

Ideepanka võiks rikastada viitega sõbrale (kasutada ka viirusturundust).

turundus on surnud – elagu turundus

Klikkan GoDaddy järjekordsel värvikirevasse graafikasse uppunud protsentide ja muude eeldatavalt tähelepanu äratavate atraktsioonidega ülekullatud saadetisel unsubscribe linki. Tänutäheks selle eest, et austasin saadetist niivõrd, et sellel klikkasin saan peagi taas oma postkasti vähemalt sama infomüraküllase e-kirja.
Kas see on turundus või ahistamine?
godaddy2

Kui Eesti ettevõtja spämmreklaami tahan katkestada palutakse mul anda kõik oma e-posti aadressid, et nad saaksid kontrollida, milline minu aadressidest nende listis on. Arutelu katkeb siinkohal.

Milliste piirideni liigub e-posti turundus
E-posti turunduses on saadetisel klikkamine niivõrd harukordne, et ükskõik, millel sa klikkad oled näidanud, et saatja äratas sinu tähelepanu niivõrd, et vaevusid tõstma kätt hiire juurde ning linkima mõnel lingil.

Tarbija tähelepanu on hinnaliseim olenemata, kas see on tõrjuv või aktsepteeriv.

Arvestades, et ettevõtja hinnaliseim põhivara on tema fännklubi, ehk kliendid, ehk uudiskirjade saajad on küsimus, millise infoga ning kui tihti neid koormata.
Kas võiks väita, et valimatut spämmimist saab lubada mammutportaal, kus inimene sõltub mingitest teenustest. Näiteks domeenide majutamine või kliendikeskkonna omamine?

Kas võib väita, et mida intensiivsemalt turundus tarbijaga manipuleerib seda suurem tõenäosus on seaduslike meetmete rakendamisele ning tarkvarade täiustumisele.
Kas tuleviku internetiturunduses ei eksisteeri enam bannereid saitidel oma arvuti seadistuste tõttu ning igal arvuti rentijal v ostjal on vaikimisi reklaam e-kirjad blokeeritud; reklaamtekstid ei jõua internetis tarbijani, kui ta neid ise ei telli; kas siis internetiturundus toodab uusi kanaleid v meetmeid, kuidas oma sõnumit kliendini viia.

Või muundub turundus järjest personaalsemalt intensiivsemaks, turundajad pöörduvad otse meie laste ja lemmikloomade poole?
Kas infoküllus on sedvõrd suur, et turundus senises tähenduses muundub millekski teistsuguseks? Ja mis peagi ei tundugi enam ebaeetiline ja laseme end rahus ahistada, sest enam me ei suuda inforünnakuid tõrjuda?

Kas turundajad maksavad (coocie arvutile) tulevikus tarbijatele, et nad nende promo vaataksid (loe: tähelepanu eraldaksid)?

Eestis ainulaadne start-up: võimalus ka internetiturundajatele

Neil päevil on turule tulnud innovatiivsete lahendustega ettevõtmine, mis lähemalt uurides on minuarvates täiesti ainulaadse ärikontseptsiooniga Eestis.

Ettevõtte teenuste ja ärilahenduste sihtrühmaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kuid koostööpartnerite skaala, kes saavad erinevate teenuste kaasturundusest kasu lõigata on väga lai – alates koolitajatest, IT ettevõtetest, hostingu – ja raamatupidamisteenuse pakkujatest kuni Sharepointi spetsialistide ning ASP.NET arendajateni välja.

Olenevalt partneri tegevusalast ning ambitsioonist saab tarkvara rendi teenuseid (maailmas tuntud kui SaaS, Software as a Service) aff. link: pakkuda kas lingiviitega, või kuld-ja hõbepartnerina, kus iga kliendi pealt laekub igakuine summa. Arvan, et kui tegijatel saab valmis ka inglise ja teised võõrkeelsed saidid tasub partnerlus kindlasti kuhjaga ära ning annab tõsised võimalused internetiturundajaile.

folderburg1

Üllatav oli, et partnerid saavad täiesti tasuta tutvustava saidi, mida ise oma maitse järgi kujundada (kus tarkvara renditeenust ning teisi teenuseid oma nime all pakkuda) ning juhtpaneeli, kus tema enda kliendid toimetavad.
Tehniliselt toimub kõik folderburg.com serverites ning partnerile ei kaasne muid kohustusi, kui vaid motivatsioon oma klienti vajadusel nõustada ja uusi kliente juurde hankida.

Ma ei ole varem kohanud ka sellist võimalust, kus vabavaralised rakendused on niimoodi ühe hiireklikiga installitavad (Joomla, WordPress jpt), kus kliendihaldus rakendus on niivõrd ülevaatlik ning tõsiselt mugav ja lihtne.
Mina kolisin oma domeenid sinna, oma isiklikku keskkonda (mille saab, kui kasutajaks registreerida), domeenide haldamine ja muud tegevused on uskumatult mugavad ja kõik tegevused on hästi ülevaatlikud.

Lisaks saab pakutavaid lahendusi oma (affiliates link:) isikliku lingiga viidata, millel klikates märgistatakse kliendi arvuti ning kui tulevikus see klient mõne toote/teenuse ostab v rendib, siis tekib sealt ka sinu affiliates tulu.

Ettevõtjana on igal juhul kasulikum tarkvara rentida, mitte selle ja serverite peale ressursse kulutada ning haldamise, uuendamise ning hooldamisega vaeva näha. Folderburg.com pakub rentimiseks Microsofti uusimaid äritooteid, lisaks siis ka majutusteenust ning meiliserverit.

Usun, et ka Eesti ettevõtjad sarnaselt muu maailma ettevõtjatega hakkavad järjest enam usaldama tarkvara renditeenust selle paindlikkuse, mugavuse ning soodsa hinna tõttu.

Internetiturundus: kes käib kus

Eelkõige banner- ning foorumisturundust planeerides tasub sinu sihtrühma käitumistavasid tähelepanelikumalt vaadelda. Paljud ettevõtjad, kes ei kasuta PR firma abi ning planeerivad turundustegevusi firmasiseselt võivad sügavalt ämbrisse astuda ning palju raha kaotada – internetis on võimalik müügikäivet kõvasti suurendada ilma ressursse kulutamata kuid sama laia joonega rahaliselt kõvasti kaotada.

Veebisaite valides toetutakse eelkõige veebistatistikaile – eestipõhist reklaami kavandades eelkõige TNS Metrix Emori statistikale. Siin näeme, et tõenäoliselt oleks kasulik end bannerdada ning muul moel nähtavaks teha postimees.ee, rate.ee või hot.ee keskkonnas. Kas kindla peale minek?

Kui teate, kes on teie planeeritava kampaania sihtrühm, siis tasuks analüüsida, kas sihtrühm sisaldub selles statistikas ja kui, siis kus? Siin saate võrrelda erinevate saitide külastatavust: Alexa.com

Kes kasutavad Eestis peamiselt internetti?
Viimati noorte seas läbiviidud koolitusel selgus, et keskkooli õpilased käivad valdavalt ühtedes-samades keskkondades ning nendeks on 99% erinevad suhtluskeskkonnad: rate.ee, orkut.com, twitter.com jne. eeltoodud infost võib järeldada, et noorte sihtrühmale tasub keskenduda eelkõige suhtluskeskkondades.
Noored neelavad meelsamini ka flashreklaami ning erinevaid mänge ja võistluseid, kindlasti haakuvad nad kõikvõimalike hindamiste ning järjekorrastamistega ning on kahesuunalisele arutelule altimad. Kuigi noorte internetikülastajate % on väga suur internetti kasutavate üldarvust, siis on nende poolt külastatavaid erinevaid saite kokku suhteliselt vähene arv ning seega on sihtrühma tabada kergem. Offline kontakti tasub otsida erinevatest noorte arendamisele ning õppimisvõimalustele keskendunud MTÜ -de (Junior Achievement, SENT jms) ning ürituste (Võti Tulevikku, Ajujaht jms) raames, pakkudes koostööd vastavalt oma ettevõtte eripärale – meediapartneri või muul moel toetajana. Vaata kindlasti ka minu blogikannet internetipõlvkonnast!

Suurima internetikasutajate protsendi ning aktiivsusega on inimesed 22-45 vanuses – sellise arvu visioon on tekkinud minus nii lugedes erinevaid arvamusi kui ka muidu tähelepanekuid tehes – seega ära võta seda lõpliku tõena. Kuid ma arvan, et selles vanuses on internetikasutamine kõige laiapõhjalisem ning intensiivsem. Iga aastaga ülemine piir tõuseb; praegu pealekasvav internetipõlvkond ilmselt imbub oma 50-60 – 70-80 tel eluaastatel suures osas virtuaalmaailma – kus nad on noored, tegused ja sellise välimusegam nagu nad virtuaalmaailmas ja enda kujutluses on. 🙂 Ilus vanaduspõlv või mis?

photo_1838_200811082

20-te vanusegrupp kannab endas ülikoolilõpetanuid -kas asuvad end tutvustama globaalsetes networkkeskkondades (LinkedIn jms), otsivad ning loovad laiapõhjalist infot, mis seotud nende endi erialaga kui ka uute valdkondadega. Sel ajal asutakse aktiivselt otsima väljundit endale, oma professioonile; liigutakse aktiivsemalt ringi maailmas. 20-e keskel v teises pooles asutakse ajama oma äri või ollakse äriliselt aktiivne ning otsiv – kõikvõimalikud globaalsed infokanalid saavad määrava tähtsusega ning kohati tundub, et võidab see, kel on kõige enam infot.

30-l laiendatakse äri, liigutakse uutele tegutsemisaladele või tehakse järske pöördeid äris, vbl ka isiklikus elus. Reisitakse rohkem ning ollakse maailma uusimate võimaluste järgi näljasem. Alates 30-st otsitakse süsteemsemalt mingit konkreetset infot, ollakse piisavalt intelligentne, et mitte alluda provokatiivsetele tähelepanuvõtjatele, õpitakse internetis liikumist ning tööriistade kasutamist efektiivsemalt kasutama ja süsteemsemalt infot haldama ja rakendama. 20-30-s aastates on inimesed kõige aktiivsemad fännid, ehk siis uudiskirjade saajad ning foorumikülastajad. 30-s on aktiivne ajakirjanduse ning infotarbija.

40-tel on tekkinud arvestatav konkurents Uute Tulijate näol, kes uut infot, uusi võtteid ja teadmisi koolist ning praktikast saanuna asuvad maailmavallutuslikele retketele. 40-l on motivatsioon enesearengul mitte peatuda ning kasutada konkurentsieelisena elukogemust, sidemeid, networkingut ning makrotasandil vaatlemise oskust konkurentsieelisena.

50-l on suurem rõhk talletatud infoga tutvumisel, kogutud ja loodud sisesaitidel – kuhu on kogunenud inimese nii isiklikud kui töised saavutused ja ülevaated. Kindlasti reisitakse rohkem kui eales ning jätkatakse elu jooksul harjumuspäraseid traditsioone. Internetis tehakse konkreetsemaid valikud info- ning spetsiifilisematelt saitidelt (teadus-jm); kindlasti jälgitakse uudishimuga, kui meeletult kõik muutub ja millised võimalused on noil 20-s noortel!! Või – ollakse virtuaalmaailmas endiselt parimais aastais ja elujõus.

Miks blogitakse?

See on POP? Et ajaga (internetiseerumisega) kaasas käia? Et sarnaneda oma sõprade ning äripartneritega?
Mis on bloginduse nii populaarseks teinud; lausa niivõrd, et isegi ettevõtte veebisaidi varem kohustuslike lehtede nagu Avaleht, Tagasiside jms on asendunud Blogiga?

Selline küsimus tekkis mulle pähe, kui sain järgmise e-mõtiskluse ühelt tuttavalt:

Blogimine on väga inimese põhine, ehk kui oled lapsepõlves päevikut pidanud siis ehk pead täna ka blogi. Uus põlvkond kasvab peale ja nemad suhtuvad arvutisse ja virtuaalmaailma hoopis teisiti. Nii et võib-olla on see peaaegu et kohustuslik, et vähegi ajaga kaasas käia.

Kas kõik need kümned miljonid blogijad võivad olla endised lillekeste ning autopiltidega kladede täitjad, sekka kuivatatud rohukõrsi? Hmm, ma kaldun arvama, et ilmselt siiski mitte…
Mis see siis on?

Arvan, et esimene põhjus on Networking, eesmärgiga iseend, oma vaateid, arvamust, professiooni tutvustada, teadvustada ning MÜÜA.
Võib olla on blogimine üks eneseturundamise vahend, kus “sundimatus õhkkonnas”, virtuaalset sigarit suitsutades või bangalovarjus ookeanibriisi nuhutades mõtleme kirjutades näiliselt, turundame ennast aga tegelikkuses.

Nii nagu foorumiturunduses on parimaks reklaamijaks “inimene tänavalt”, st sinu sõber teiselt IP aadressilt, siis võib blogimine olla kaval turundustrikk nii partneri, tööandja kui ka, miks mitte elukaaslase, tuttavate ning muude avalike ning salajaste austajate ees.

Sest blogides võetakse sind nii nagu kirjutad – sest “Oma Päevikule” ju ei valetata….

Ärilises mõttes on Blogi interaktiivne turunduskanal, mõne allika väitel isegi 90% USA ettevõtetest omab korporatsiooni blogi ning Blogi külastatavust on drastiliselt suurem ettevõtte traditsioonilisest veebisaidist. Eesti ettevõtjaist blogib eelmise aasta seisuga u 55%(kui leian tagantjärgi selle viite, kust ma sellist arvu lugesin, siis panen selle ka siia juurde. Kui tead ise, kust selline viide leidub anna aga teada). Arvestades, kui “vana” on Blogimine on selle populaarsus pööraselt kasvav. Blogi eelis traditsioonilise veebisaidi ees on rõhutatult kahesuunaline infovahetus, mis teeb organisatsiooni interaktiivselt muutuvaks, soodustades arengut vastavalt tarbijate, ostjate, organisatsiooni liikmete soovidest huvidest lähtuvalt. Vaid kahesuunalise kommunikatsiooni teel saab ettevõtte kasutada ära maksimaalselt interneti tasuta või väga soodsat turundusvõimalust muutudes vastavalt oma sihtrühma vajadustele ning eelistustele.
Aga mis teha siis, kui sul pole seda “soolikat” ning huvitavate mõtiskluste edasiandmine on rohkem piin kui nauding? neil põhjustel kaasatakse “tasulisi blogijaid”, kellest paremad võivad kameeleonina blogida mitmete erinevate ärisaitide blogisid. Nemad teavad allikaid (on selle ettevõtja eesmärkidest tulenevalt temaga koos need välja selgitanud), mille toel blogida, ning teevad seda paikapandud intervalli v mahu järgi – nt-ks on taks neljal korral nädalas a 20 rida. Otsingumootorite jaoks on see piisav tihedus, et uueneva sisu tõttu saiti otsimootorites olulisena ülespoole tõsta, külastajaile aga optimaalne, et alati on midagi uut-huvitavat toimumas.

Teine, üllam eesmärk on rääkida oma Elu Lugu, et meil oleks vanaduspäevil tore veebilehitseda oma elu ning fotosid, miks mitte (virtuaalses)vannis lebades ning jahedat mojitotaolist ollust limpsates.

mauritius-07_small
Kolmas eesmärk võib olla arendada omi innovatiivsemaid ja vähem innovatiivsemaid mõtteid koos sinu fännklubiga; tõstatada hüpoteese või lükata neid ümber; arendada iseenda mõttekäike ning filosofeerida natuke kuuldavamalt kui ainult omaette öösiti tähti vaadates.

Internetiseerunud põlvkond peab aga blogimist sama loomulikuks, kui sõpradega suhtlemist. Blogi võimaldab personaalset väljendust; oleme harjunud end kirjalikult väljendama chattides sõprade-tuttavatega; kõik lahendad ideed, ütlused ning olukorrad jäävad aga kuhugi jutukatesse või chatiakende ajalukku. on mõistlik oma head ideed ning mõttearendused kokku koguda; ja nagu praegu IN, siis ka teistega jagada. Loe kindlasti ka minu blogikannet internetiseerunud uuest põlvkonnast.

Miks sina blogid?

Enne SEO -d jälgi, et sa linkides end üle ei optimeeriks

Paljud turunduskonsultandid soovitavad veebi sisu luues usalduse ning otsingumootoritele optimeerimise tarvis kõvasti lingivahetust tekitada. Lingiviide sinu saidile näitab ekspertide arvates, et sinu veebileht on oluline ning tõstab selle tasuta otsingunimekirjades kõrgemale. Ometi võib lugeda SEO eetikakoodeksist, et liigne lingivahetus on kurjast ning ilmselt tabab selle ära ka otsingumootori algoritm ning efekti asemel võid kannatada hoopis kahju. Otsingumootori jaoks musta nimekirja sattumine võib rängalt sinu veebilehe külastatavusele mõjuda. Üldiselt loetakse optimaalseks lingivahetuse arvuks 20-25 ning soovitatakse linkide juurde lisada teksti v kirjeldust, et otsimootoreile näidata sisu ning viite asjakohasust. Arvesta, et iga link võtab sinu saidi külastajalt aega ning viib tähelepanu kõrvale. Ühest küljest on hea koguda sulle olulisi linke, kuid neid saab kollektsioneerida ka mitteavalikult või liigendada nad täpsemalt kategooriate järgi.
Paljud ettevõtjad optimeerivad oma äri, blogides isikliku kui ka ettevõtte blogi ning teostades ristlinkimist nii ettevõtte kui ka teemade lõikes. See võib anda ühekordset efekti, kuid samas tekitab külastajas, kes on saidil mingi konkreetse info otsinguil segadust ning lõpuks selles rägastikus seigeldes hakatakse seda ristlingitud saiti/blogi teadlikult vältima, isegi kui otsimootori algoritm sellist sihiteadlikku ristlinkimist läbi ei hammusta.

konkurent pakub tasuta – kuidas siiski müüa?

Jätkan varemalt blogitud teemal – kuidas müüa, kui eksisteerib ka tasuta pakkujaid. Kasutan kõikide teenuste, lahenduste ning toodete nimetamiseks sõna TOODE.

Kui ettevõte, keda pead konkurendiks müüb või teeb eripakkumisena hinnadumpingut ning võimaldab osta toodet tasuta.

Kas sellel tootel on kõrvaltooteid, ilma milleta ei saa klient toodet kasutada? Kui, siis kas kõrvaltoodetele on määratud hind? On see hind kõrgem kui tavaliselt, või ei saa klient osta toodet ilma kõrvaltooteta?

Kui, siis on tegu tavalise kübaratrikiga, mis üleküllastunud turul mõjub. Sõna TASUTA mõjub inimkonnale sissekodeeritud saamahimu tõttu. Kui teie toote müük ei eelda konsulteerivat müüki, siis ilmselt lõikab konkurent selliste kampaaniatega kasu, kuna enamjaolt on tarbijad mitte väga teadlikud.

Seega tasub toodet vaadelda põhitootena ning millised on need lisad, mis kindlasti toote juurde kuuluvad, ilma milleta ei saa toodet kasutada (nt manual jms) ning millised on lisatooted, mida saab tootega kaasa müüa, mis annavad mingeid lisaväärtusi nagu kasutajamugavus, ergonoomika ning võimalike muude ressursside kokkuhoid.

Kui sul on konkurendiga sarnane toode, kuid ta on otsustanud hinnadumpinguga turgu võita, siis on kaks võimalust:
1)Dumpinguga kaasa minna, kui olete kindel, et konkurent ei oma soodsamaid võimalusi nagu oluliselt pikemad maksetähtajad, paremad sisseostu hinnatingimused vms
2)Keskenduda teistele väärtustele, mida tasuta toote pakkujalt ei saa:

Mis paneb kliendi ostma ka siis, kui sinu konkurent pakub tasuta, kuid sina küsid raha?

1) Keskendumine kvaliteedile, toote lisaväärtustele
lisaks
2) personaalne suhtlemine. Internet on anonüümne. Tundeid, hoolimist ning back-up olemasolu on keeruline leida – nii nagu pakkujad muutuvad leidlikumaks, agressiivsemaks ning manipuleerivamaks nii muutub internetikeskkonna kasutaja intelligentsemaks tundes ära kübaratrikid, kerge kasusaamise ning ilma toeta teenuse.
lisaks
3) keskendu emotsioonile, turvatundele, ilumeelele, kvaliteedile, seaduslikkusele.
lisaks
4) sinu firma ja toote brändi väärtustele, fännide kommuunitile. Internetikasutajad otsivad hoolivat turvalist keskkonda; kui sul on püsitellijad, -kliendid -nö fännklubi liidab see ka uued ostjad tugevamalt sinu ja sinu toote külge.
Ka siis, kui sinu toode maksab rohkem, kui nii mõnegi konkurendi oma.

Konkurendi hinnadumpingut võib ka enda kasuks pöörata, kui on piisavalt adekvaatset infot pakkumise tegelike tagamaade kohta ( a la meie toode ei ole tasuta, kuid hinnas sisaldab manual ning kasutajatugi jms)

interneti turunduse põhialustega tutvu enne ettevõtte loomist

Oma äri alustades on mustmiljon suuremat ning väiksemat nüanssi, millega tegeleda: toote-teenuse turuanalüüs, sihtrühma ning selle harjumuste ning katmata vajaduste kaardistamine, tarkvarateenuste lahenduste pakkuja valimine, domeeni valik, eelarve planeerimine jnjne. Mis on veel oluliseimad?

Kui tähtsustatakse internetiturunduse kanalite osatähtsust ettevõtte müügiedukuse näitajates tasub tegevusi ning valikuid planeerides võtta arvesse:

domeeni nimi
– kas seda võib seostada ettevõtte tegevusalaga, pakutava teenuse-tootega? Kas domeeni nimi on sinu ettevõtte jaoks internetis ka otsingute võtmesõna?

veebilehe pealkiri – kui lood veebilehe, siis saab sellele lisada ka pealkirja; erinevatel andmetel võib see olla 40 – 60 tähemärki pikk. Hea, kui ka pealkirjas esimese sõnana on just sinu toote-teenuse otsingute võtmesõna.

Avaleht -sisaldagu samuti otsingute võtmesõna, miks mitte ei võiks dubleerida ka veebisaidi enda pealkirja.

Kuidas tuvastada väljendeid, mida kasutades jõuab sihtrühjm sinu veebisaidile?

Oluline on välja selgitada toote-teenuse kõige iseloomulikum väljend, mille järgi sinu sihtrühm sinu toodet otsib. Soovitan küsitlust tuttavate seas, kes sinu alustatavast ärist palju ei tea – millised otsisõnu nad välja pakuvad?

Lisaks oma tutvusringkonnale uuri ka foorumites ning erinevates suhtluskeskkondades levivat infot ning arvamusi. See osa peaks kuuluma traditsiooniliselt tehtava turu -uuringu juurde. Kui tellite turu-uuringu vastavat teenust pakkuvalt firmat paluge eraldi uurida interneti suhtlusringkondade kanaleid, kus teie sihtrühm koos käib ning kui tihti on teie tuttavate poolt väljapakutud otsingute võtmesõnad ka tegelikkuses otsitavad. Otsimootorite keysearch töövahendeid kasutades saate aga kõige täpsema ülevaate, kas see otsisõna, mis teie arvates viitab kõige paremini teie tootele oma päringuid? viited neile linkidele leiad siit saidilt lingikogust.

Kas teete eesti-sisest äri või globaalset? Kui globaalset, siis sel juhul valige rahvusvaheliselt mõistetav domeen. Parem, kui leiate .com – lõpulise aadressi. Kui ei, siis ka .eu ning .net lõpulistel aadressidel ei ole viga midagi.

Veebisaidi loomine võtab omajagu aega. Et saaksite juba varem klientidega suhelda tasub oma domeenile viidata mikrosaidiga, kus teavitate ettevõtte veebisaidi peatsest loomisest, kus püstitate küsitluse mõnel olulisel teemal, mille abil saate veebisaiti või muid tegevusi planeerides arvestada. Mikrosait annab võimaluse koguda enne reaalse tegevuse alustamist kliendiinfot, luua uudiskirja soovijate liste ning testida, milliste otsisõnadele tasuks sait optimeerida, et just õige sihtrühm teid üles leiab.

Kõik eeltoodud soovitused võivad teie ettevõttele internetis kasuks tulla. Ka sel juhul, kui teie peamine tuluallikas ei ole planeeritud online-müügile on iga tõhusalt optimeeritud veebisait ainult kasuks.

internetiseerunud uus põlvkond

Internetiseerunud põlvkond – mis see on?

Milliste aastatega mõõta põlvkonda, kes on internetipõlvkond? Internetistumine toimub maailma eripiirkondade paigus erinevalt. Internetiseerunud uut põlvkonda tähistavad lapsed, kes alustavad internetis suhtlust, mängimist, chattimist eelkoolieas või algklassides. Nende arusaam info hankimisest ning vahetamisest, sotsiaalsusest on erinev nendest, kes asusid internetti avastama seoses oma esimese, teise või kolmanda töökohaga.
internetiseerunud uue põlvkonna laste aja tajumine ning väärtustamine on teistsugune; nende suhtlemise sügavus internetis ning tavaelus võib olla väga erinev, nende sotsiaalne tunnetus, eneseväärtustamine, uute tutvuste sõlmimine asuvad teistel tasanditel.

Internetti ei saa suunata – selle areng ning suunad kujundatakse inimeste endi poolt; samuti see, kui halva v hea mõjuga see lapsele on; kas laps teab internetis peituvate ohtude ja võimaluste kohta ning milliseid väärtusi ta interneti kasutamises ise enda jaoks leiab.

Kindlasti arendab internet lapse maailmapilti ning õpetab last infot otsima ning kasutama. Infohulk, kui seda otsida õigesti on väga laiapõhjaline ning see annab lapsele laiaspektrilise asjade tajumise, mida ei suudaks anda õpik või ka paljunäinud helge pilguga õpetaja.

Laps õpib infot kiiresti hindama – mis on oluline, mis mitte, mida oleks vaja juurde otsida jne.
Mida enam on koduste tööde jaoks vaja kasutada internetti, näiteks ohutut paika Wikipeediat, seda parem. Internet võib kergelt suunata last loomingulisusele ning enese proovilepanemisele – sarnaste huvi-ka loomegruppidega suhtlemine julgustab teda arendama oma huvialasid.

Kõige selle positiivsuse juures tuleb vaadata medali teist külge ning teadvustada, et sotsiaalne suhtlemine, silmast-silma arendab lapse empaataivõimet nign sotsiaalse suhtlemise oskust paremini, kui internet seda praegu teha suudaks. Ei ole ebatavaline olukord, kus suhtluskeskkonnas on laps populaarne ning ta leiab palju vestluskaaslaseid, kuid reaalses elus on ta klassikaaslaste pilke all või võimetu looma sõprussidemeid reaalses maailmas.

Internetis kipub hägustuma oma tegude ning sõnade eest vastutamine – vastutus, mida reaalses elus kanname samaaegselt meie tegude ja sõnadega omandab internetis teise tähenduse. Sõna jõud on aga interentis võimsam kui tavaelus.
Internetis me loeme sõna – sõna nii nagu see oma puhtas tähenduses on; tavaelus aga omab sõna enda ümber veel palju tegureid, mis kõik koos annavad meist signaali teistele.

Olen mõelnud,et online chattimisel avab inimene end rohkem, kui ta reaalelus tihkaks – no kes meist kuulutaks avatud auditooriumile, et kannatame kõhuvalu käes, igatseme taga vana kallimat või meil on sõbrannadega plaan minna linnapeale shoppama. Või et me oleme elust tüdinud, et meil on tulnukatest vanemad. Me ei tee seda; kui internetis teeme. Internnetis me elame elu nii, nagu me tahame, et tuttavad meid näeksid seda elavat;

Internetis elatav elu ning reaalne elu võivad kulgeda täiesti eraldi – ühes toimuv ei mõjuta teises toimuvat; samas võib inimene saada virtuaalses maailmas kogetud positiivsest laengust oluliselt tõsta oma eneseväärikust ning tunda end ka reaalses elus väärtuslikumana ning enesekindlamana.

Meie sõprade arv suhtluskeskkondades võib olla üle 100, 500, 1000. Ilmselt ei ole me paljudega kohtunudki ning suurt osa ei tunneks me reaalelus tänavalgi ära.

Mida selline sõprade kogumine ning näiline sotsiaalne laiahaardelisus annab? Kas see on inimese alateadlik püüa sotsiaalse populaarsuse poole, mida toetab ka second life´i tulek ja tulevik? Kes meist ei tahaks olla üks päev piitspeenike iludus või sangarlik kangelane kõhulihaste mängides?
Inimesed unistavad – see ei ole võõras kellegile ning tegevus, kus saad end oma unistustes mõelda kõige õnnelikumasse rahuldustpakkuvasse situatsiooni, tegevusse, olekusse. Ja inimene püüdleb täiuse poole. Me oelme õppinud väärtustama ideaale ning teadvustama, et unistused võivad täituda.

Internet on võimalus oma unistuste täitmiseks.

Mida tähendab internetiseerumine perekonnale ning perekondlikele sidemetele – usaldusele, turvatundele, mis seni on olnud lapsele eluliselt vajalik?
Kas arvuti ja internet ning sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud saavad ja suudavad asendada perekondlikke sidemeid, järjepidevust sellega, kust me oleme tulnud?

Mis on hoogustanud laste intrenetiseerumist?

Kas meie töösse süvenenud ning rahanumbreid kummardavad vanemad on oma kalendrites näinud ette kvaliteetaega oma võsukestele? Või saavad seda aega töökaaslased, äripartnerid ainult või oluliselt rohkem?

Mis asendab lapse tähelepanu- ja mõistmisvajadust, kui tal ei ole usaldusisikuid oma ema ja/või isa näol?

Kus ta leiab mõttekaaslasi ja teisi, kes kuulavad, vajavad, otsivad, tunnevad….;

……………………………………

Minu senine arvamus, et praegused põhikooli ning keskkoolide õpilased peavad internetis surfamist sama loomulikuks nagu on söömine ning magamine ning nad on kõikvõimalike uute rakenduste katsetajad ei ole päris tõene. See selgus ühes viimati läbiviidud internetiturundusteemalisel koolitusel.

Väga suur vahe on, kas tegu on Tallinna ja selle lähiümbruse või teiste piirkondade noortega. Maapiirkondades elavad noored kasutavad internetti oluliselt vähem. Ilmselt mängib oluliseimat rolli internetiühenduse kättesaadavus ning arvuti olemasolu – kas kodus või koolis. Aga mitte ainult. Ehk on maapiirkondades asuvates peredes lapse jaoks rohkem aega – aega kuulata, tegeleda, ette võtta perekondlikke üritusi. Lapsel ei ole progresseeruvat kroonilist tähelepanu nälga…

Ma ei väida üldse, et väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust asuvad peredes, kus laps saab piisavalt vanemate tähelepanu ja kuulamist ei kasutata üldse sotsiaalseid võrgustikke. Mis saaks olla teismelisele lahedam kui suhelda interaktiivselt omaealistega, ja mitte ainult ümbruskonna ja Eesti piirkonnast vaid erinevatest maailma paigust. See on väga lahe ja see avardab tohutult lapse maailmavaadet – ja tunnetust; kuid ta ei sõltu sotsiaalsetest võrgustikest ja see ei ole tema peamine keskkond, kus end avada ja suhelda.

Kus nad käivad?
Koolinoored surfavad ning veedavad aega peamiselt ühtedes-samades suhtluskeskkondades – rate.ee, orkut.com, twitter,, pea üldse mitte aga populaarseimas keskkonnas MySpace.
Keskkonna oluliseimaks väärtuseks on selle külastamine tuttavate, sõprate, kogukondade poolt. Arvan, et suhtluskeskkonnad on üks vähestest veebikeskkondadest,k kus ei kehti tunnustatud-arvestatud disaini, funktsionaalsuse, navigatsiooni jm väärtused. loeb, et sõbrad oleksid keskkonnas ning saaks interaktiivselt chattida.

Koolinoorte kasutatavad kanalid on samas vanuses sarnased – õpilase vanemaks saades asendab rate.ee natuke täiskasvanulikum ning paremat inglise keelt eeldav orkut.com. Järgmine suhtluskeskkond, kui õpilane on jõudnud ülikooliikka on Facebook.com, mis võimaldab lisaks tuttavate haldamisele ning suhtlusele ka rahvusvahelist networkingut, mitmeid erinevaid lisamooduleid ning enda tööoskuste ning erialaspetsialiteedi reklaamimist. Tööikka jõudes luuakse konto LinkedIn-is, mis on eelkõige business opportunities kategooria networkingu pakkuja.
Viimast kahte keskkonda võiks kasutada ka enda, oma ettevõtte, brändi jms turundamiseks. Suhtluskeskkondade positiivseim mõju on online info isiku professioonist, vanast töökohast lahkumine, uuele asumine, uute väljakutsete vastuvõtmine, äripartneri otsingud või oma valdkonna business community tekitamine.jne
Globaalsetest veebisaitidest on pea pooled kasutanud Wikipeediat, paljud ei oska täpsustada, millistel veebisaitidel nad enim aega veedavad. Ilmselt mõjutab noore interneti kasutamist ning internetiteadlikkust sellele juurdepääsu omamine – just väljaspool Tallinna on leibkondi, kus on pere peale 1 arvuti või pole seda üldse, või puudub internetiühendus; paljudes koolides pole aga endiselt arvutiklassi, kus saaks internetiga tutvust teha õpetaja käe all. Lisaks ka kaaslaste eeskuju – kui palju huvitutakse uutest rakendustest või piirdutakse kindla suhtluskeskkonna külastamisega.

Internetist jutlustamisel ei tohi unustada internetiga kaasnevaid ohte. Ma ei tea, kas on olemas liidest, mida õpilase poolt kasutatavale arvutile saaks lisada – mis aitaks välistada täiskasvanutele suunatud saitide kuvamise, identifitseerimatutelt IP aadressidelt kontakteerumise MSN-s.

Kindlasti on arvutiõppe algul vaja võimalikest ohtudest õpilast teavitada ning võimalikele ohtudele viidata. Internet on manipuleerimise suurim hoob – millised eesmärgid on head ja millised halvad – seda otsustab aeg. Vastavalt, kuidas internet ja selle kasutamine ajas muutub.

Internetiturunduse uus tähendus

Kui veel aasta tagasi oli internetiturundus üks paljudest ettevõtte turunduskanalitest, siis praeguseks hetkeks on kõigi turunduskanalite kasutamise eesmärk tuua tarbijad/ostjad – oma sihtrühm ettevõtte veebilehele. Televisioon, printmeedia ning muud kanalid on tähelepanu äratajad – tule vaata, võta osa, siin toimub, suunates inimesed oma veebilehele.
Mäletad, et veel aasta tagasi võis sattuda kampaanialehele, mis loodud vaid ühe toote üheks kampaaniaks (nimetatakse ka nn miksosaitideks) ning kui see läbi sai, siis sellest firmast, tema teistest toodetest ei teadnud keegi midagi. Puhas raha, aja ja võimaluse raiskamine.
Iga kampaania v tarbijamänguga äratad sa tähelepanu – iga kampaania tõstab külastajaid ning hea veebileht kutsub klikkama ka teistel teenustel ning kodulehel ringi surfama. Sünergia on investeeringute garantii.
Kui seniste tavapäraste turundusmeetmete reeglid on püsinud suhteliselt sarnased ning turunduskoolituste sisu on suhteliselt muutumatu, siis interetiturunduse reegel on, et reegleid ei ole. Suurimad muutused toimuvad pidevalt bannerreklaami “reeglites” – mis toimis eile ei toimi täna ja tänatoimiv ei anna sama efekti enam homme.
Testige iseenda peal, kui kaua teie reklaam teile mõjub – kui vaatate oma reklaami näiteks 8 tundi järjest – mitu päeva te vastu peate?
Hiljemalt teisel testpäeval ei märka te enam sealkujutatavaid märksõnu ega viitsi ajada taga notsusid ekraanil.
Järelikult tuleb välja mõelda midagi uut, et ostja tähelepanu köita.

Turunduses ei ole püsivaid reegleid

Nii nagu arvutuid turundusteemalisi väljaandeid ilmub poelettidele nagu värseid saiakesi niisama kiirelt muutuvad neis püstitatud hüpoteesid ja “tõed”.
Turundus peab võidukäiku hirmkiirelt muutuvate tarbijate eelistuste ning reaktsioonidega. Kes neid ette näha ning märgata õigel ajal ei jõua see kannatab rahalist kahju.
Enamus veebisaitide banner- jm reklaamihinnad põhinevad ajalisel arvestusel; ikka veel vorbitakse värvilisi flaiereid ja plakateid – tõsi, kriisiajal küll vähem, ent ometi.
Hüppeliselt on kasvanud e-posti teel saadetava spämmi osakaal – ikka vilkuv-värviline traditsioonilises mürarikkas reklaamtekstis.

Samas on ka neid reklaamitegijaid, kes on ära tabanud, et inimaju reageerib, v õigemini vastureageerib kohe, kui sarnane lähenemisviis on teatava piiri ületanud.
Millisel kujul ja tasandil on tarbija aju valmis uut reklaami vabatahtlikult haarama – see peaks olema iga reklaamitegija/turundusinimese igapäevane küsimus.

Hea võimalus haarata turgu

On tõsiasi, et ettevõtete reklaamimahud on 2008 aasta teisest poolest vähenenud enam kui 50%. Ajakirjad on õhukeseks kokku kuivanud ning igalt lehelt ei vilgu vastu kõikvõimalikku reklaami. Loogika ütleb, et müügimahtude vähenedes peaks suurendama panuseid turundusse ning müüki. Hetkel saavad tähelepanu reklaamiostjad, kes kasutavad turusituatsiooni osavalt ära:
1) reklaamihinnad on kõigi aegade madalaimad – kui pole reklaamiostjaid on pakutavad reklaamipinnad odavad.
2) väljamüüdud reklaampind hakkab silma ning tõmbab turul olevad ostjad endale. Vt Saksa Auto
3) Reklaami- ja PR firmad keskenduvad neile vähestele klientidele, ning ostjaskond saab hästiplaneeritud ja -teostatud reklaamikampaania osaliseks. See aga tähendab suuremat tagasisidet ning ostjaskonda.

Praegu on magus aeg haarata konkurentide kliente ning tõmmata uute tähelepanu. Paljud ettevõtjad ning nende müügi- ja turundusjuhid on afekti seisundis – tundub, nagu nad eitaksid olukorda j aloodavad, et homme on juba kõik vanaviisi – et kliendid ise helistavad ning palgapäev toob positiivseid emotsioone.