Suurpuhastus müügiosakonnas

Osalesin 2011 aasta sügisesel JCI Aastakonverentsil JCI noorkoolitajate sessioonil. Ettekanne kestvus oli määratud 30 minutit, mis andis väljakutse püstitada piisavalt fokusseeritud teema ning püstitada 1 probleemitõstatus.
Suunasin oma esitluse müügijuhtidele, kuivõrd soovisin esitleda oma mõtet müügiosakonna efektiivsemaks muutmisel.
Tõsi, kohapeal selgus, et minu koolitusel ei olnud ühtegi müügijuhti, seega ka kohustuslik grupitöö tegemata.

Ma tean, kuidas väike- ja keskmistes ettevõtetes vaeveldakse ebaefektiisuse rägastikus, mille on loonud müügijuhid (ikka need, kes juhivad müügiosakondi), kes tegelikult ei adu, mida saab nõuda müügimeestelt ja kuidas neid tegelikult on võimalik tööle panna.
Kuna ülaltoodud teemat olin enne konverentsi esinemispakkumist omaette sügavuti juurelnud, olles ise ettevõtjana ning palgatöötajana müügiorganisatsiooni ülesehitaja ja juht, siis otsustasin tuua välja peamise sõnumi:
sinu osakonna müügimees

Müügijuht: ole eelduste looja ning takistuste kõrvaldaja. Hall kardinal, kes tõstab osakonna uuele tasemele, sellisele, millise fiilinguga töötavad suurfirmade osakonnad tippjuhtide käe all. Ära konkureeri. Ära mata end igapäevaste probleemide alla. Ole starteeg, visionäär, värbaja, motiveerija.

Et mu sõnum paremini pärale jõuaks kasutasin sportlase kujundit. Müügijuht kui treener ning müügimees kui sprinter.

Mis rolli kannab sinu müügimees?
Kui vaatad seda kena muskleis sprinterit, siis kas treenerina kujutaksid ette, et sinu treenitav paneb vahel balletisussid jalga ning teeb treeningsaalis mõned piruetid? Või saadaksid ta maadlema, või tasuks tal muuhulgas treeningute vahepeal harrastada sumomaadlust, jäähokit, bobisõitu või tasuks teda rakendada mõnes korvpalli tiimis?

Kui visualiseerid end treeneri kohalt müügidirektoriks, siis mõtle,
*kas sinu müügimees on hoopis klienditeenindaja – võttes vastu tellimusi, luues arveid ning edastades kauba?
*või on ta projektijuht, kes pühendub päevi-nädalaid kestvale rätseptööna valmivale pakkumisele?
*on ta inkasso – tegeledes võlgade sissenõudmisega?
*autojuht – klient ju soovib kaupa, ja ehk on tore ka mõni sõbralik sõna juttu ajada kliendi juures?
*on ta disainer – disainides tunde ja tunde müügipakkumist ilusamaks-värvilisemaks-atraktiivsemaks?

Kas tead, et hea müügimees on ettevõtte suurim vara? Mis maksab sinu müügimehe aeg? Kas head klienditeenindajat on kergem leida kui head müügimeest?
Arvete sissenõudmisega saab tegeleda inkasso – testige ja te näete, et arved hakkavad imetabaselt täpselt laekuma! Ei tasu karta, et inkasso kaasamisega kliendid solvuvad, eemalduvad; ettevõttes valitsevad reeglid sisendavad usaldust ning kindlustunnet.
Pakid ning kauba veavad kohale trantspordifirmad, kelle töötund on väga oluliselt soodsam kui müügimehe oma.

Lisaks rollile osakonnas keskendu müügijuhina takistustele, mis müügimehel head tulemust ei lase toota. Ainult tulemusele keskendumine tekitab stressi, sest võib piisata ühest suhteliselt väikesest muudatusest, et müügimehele anda juurde aega ning võimaldada tal oma tööd oluliselt paremini ja tõhusamalt teostada.

Mis need takistused siis on:

* liiga palju tooted-teenuseid-pakette. raske orienteeruda kliendid ja müügimehele. Siin on oht, et müügimees läheb kergema vastupanu teed ning müüb seda, mida on kerge müüa. Kuid mitte seda, mis on ettevõttele kasumlikum. Mõtle, kas piisab 3 küsimusest kliendile selleks, et oskad valida talle sobivaima lahenduse ning müügis keskenduda ainult sellele (jah, üks soodsam ja teine hinnalisem täispakett, kuid mitte mitut samaväärset valikut!)
Testi – eemalda aktiivsest pakkumisest teenused/tooted, mida pole 3-6 kuu jooksul müüdud nng keskendu kasumlikemale.

* Pakkumised: standardiseeri pakkumised. Kui tegu ei ole just luksusjahtide müügiga, siis kasuta PDF esitlust. Kliendi personaalne pöördumine – kokkulepe, räägitu lühikokkuvõte, personaalsed argumendid ja loomulikult kontakti ja ettevõtte nimi too välja e-mailis. Manusega aga lisa valmispakkumine, mille loomise jaoks ressursse kokku hoitud ei ole. See lihtsalt avaldab muljet.

*CRM – mida varem ettevõte võtab kliendihalduses kasutusele CRM tarkvara seda rohkem hoiab ta kokku ressursse. CRM olgu müügimehe parim sõber ning siin peaks olema kaardistatud kliendid, talletatama kliendisuhtluse ja müükide ajalugu ning välja võetatav müügitulemuste kokkuvõte.

jah, veel paar aastat tagasi andis üks alustav ettevõte oma müügimeestele ette kollased Kontakt kataloogid, mida lehitsedes viimased siis kliente otsima hakkasid. Millisel päeval sai klient kaks identset müügikõnet samalt ettevõttelt, seda ei oska hetkel öelda 🙂

* müügikõne – mis on need peamised küsimused, mille abil saab teada, mida kiendil vaja on; mis on müügiargumendid, mida kasutavad kõik müügimehed; üllatavlt palju olen avastanud, et ettevõttesse võetakse müügimehi, antakse neile ette nimekiri klientidega, telefon, tootekataloog ja GO.
Tore muidugi, et inimestel lastakse arendada endas loomulikku loovust, aga need pruugi olla ju A-taseme mängijad.
Ja sinu kontoriruum, elekter, põhivara ja sinu enda aeg on väärt rohkem, kui müügimehed käivet suudavad teha.

* nii nagu sprinter ei saa tuua head tulemust ilma arenguta, nii vajab arendamist ka müügimees. Selleks ei pea olema vaid koolitused müügiteemadel. Investeering võib olla kolleegidevaheline arendus, ajurünnakud aga ka investeerimine raamatutesse, sportlike tegevuste soodustamisesse.

Loodan väga, et sa siit vähemalt ühe idee või otsuse välja korjasid?

Rollidest veel: tasub mõelda müügi ja teenindusosakonna loomisele, et müük saaks keskenduda oma professioonile ja meeldivad klienditeenindajad saaksid lahendada klientide tekkinud probleeme.

Oletame, et oled suure töö tulemusel timminud osakonda maksimaalselt. Paigas on kliendihaldus, müügimehed keskenduvad oma professioonile, klienditeenindus teenindab kliente, ajakasutus on pedantlik. Kas kõik?

Ilmselt siiski mitte – müügiosakond ei ole eraldiasetsev manner või planeet, mis funktsioneerib eraldi. Piisab ühest lülist kogu ettevõtte tegevuste ahelas, mis kogu osakonna pingutused lammutab. Näiteks müügitöö on kvaliteetne, kuid teostus – on see siis mõni ehituslik, paigaldusega aga ka teenindusega seotud ebakvaliteetne töö ning kogu müügiprotsess on mõttetu: ei teki püsikliente ning klientide negatiivne tagasiside demotiveerib parimadki töötajad.

Kõige lõpuks tahan veelkord panna sind mõtlema sellele, mida tõin välja selle postituse alguses:

Millist rolli kannad sina, müügijuht?

Uus buum: videoturundus

80% kiiremini müüd oma toodet tutvustavate videoklippide abil. Sellega hoiad kokku oma kliendi aega ning info toote kohta on selgem ja ühesõnalisem.Tootetutvustuse saad tellida reklaamiagentuurilt, teha selle ise, kui valdad perfektselt keelt või agiteerid seda tegema toote fännklubi e. kliente.

Agentuuriga paned paika video ülesehitusetapid, tegevuste järjekorra, protseduurid, kuvatavad vaated ning teksti.
Ametlik video peaks vastuse andma ühele kindlale küsimusele, püstitatud ühele eesmärgile. Ametliku videoga koos võivad olla kättesaadavad ka erinevate rakenduste või võimaluste promovideod, kuid üldine toote peamist konkurentsieelist ja väärtus promov video on A ja O.
Fännklubi loodud paremaid pärleid motiveerid võistlusega. Auhinnaks näiteks tasuta tootekasutus või mõni sinu koostööpartneri poolt väljapandud ahvatlus. Tõelised fännid järgivad üleskutset ka ilma auhinnata.
Fännkluble on kasulik ette anda video peaküsimus või teema: a la Milline on Sinu lemmikprotseduur v rakendus?; Kuidas lihtsustab see rakendus sinu tööd? jms

Ilma tutvustava kasutajavideota on müügiprotsess pikaajalisem ja kulukam selliste toodete puhul:
* igasugune tarkvara või rakendus spetsiifilises valdkonnas
* ekstranet, intranet
* kasutaja-, kliendikeskkonnad
* ja väljaspool IT-d muidugi veel igasugused toodete kasutamist ja eelseid esitlevad promovideod.
On ammu teada, et keegi ei viitsi kulutada aega tootetutvustuste lugemisele.Sinu toote väärtuste mõistmine ei ole kliendi huvi – see on sinu huvi, et klient argumente lihtsalt ja kiirelt haaraks.

uus kvaliteet turunduses: allahindlus versus turvatunne

Eduka ettevõtmise tunneb ära selle järgi, kui tarbijakeskselt paindlikud oma turundus- ja müügitegevustes suudetakse olla. Amserv Auto pakkumine on näide sellest, kuidas ettevõtte kampaania on suunatud konkreetselt põhjuse, miks potensiaalne ostja ostuotsust praegusel hetkel ei tee ja mis teda kõige enam selles mõjutab lahendamisele:

Ebakindlus
mõjutab ostuotsust praegu rohkem kui vajadus. Mitte allahindlusprotsent üksi ei mõjuta ostuotsust vaid see, mis saab pärast ostu.
Kui ettevõte püstitab küsimuse, miks tema kliendid ostuotsust ei tee või edasi lükkavad, siis kindlasti on olemas väljund, kuidas kliendi ebakindlust vähendada ning teda ettevõttega siduda. Nii, et mõlemad pooled rahul on.

toyota

Info – kas, miks ja mida laekub ettevõtjale kõige kiiremini läbi polli või küsimustiku saidil, e-postiga edastatud küsimustik (3 küsimust) kliendibaasile, olemasolevate ning potensiaalsete klientidega läbi müügiosakonna suheldes. Kui võtta eesmärgiks 1 nädala jooksul koguda infot, siis peaks kõiki neid kanaleid kasutades mingi selgema pildi saama.

Autofirma tegevus on tunnustustväärt, kindlasti meelitab ta turul ostuvajadusega erakliendid enda juurde. Usun, et turvatunde tagamisele keskendunud kampaaniaid tuleb turule enne suve veel palju, loodaks, et lubadusi suudetakse ka täita.

Eestis ainulaadne start-up: võimalus ka internetiturundajatele

Neil päevil on turule tulnud innovatiivsete lahendustega ettevõtmine, mis lähemalt uurides on minuarvates täiesti ainulaadse ärikontseptsiooniga Eestis.

Ettevõtte teenuste ja ärilahenduste sihtrühmaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kuid koostööpartnerite skaala, kes saavad erinevate teenuste kaasturundusest kasu lõigata on väga lai – alates koolitajatest, IT ettevõtetest, hostingu – ja raamatupidamisteenuse pakkujatest kuni Sharepointi spetsialistide ning ASP.NET arendajateni välja.

Olenevalt partneri tegevusalast ning ambitsioonist saab tarkvara rendi teenuseid (maailmas tuntud kui SaaS, Software as a Service) aff. link: pakkuda kas lingiviitega, või kuld-ja hõbepartnerina, kus iga kliendi pealt laekub igakuine summa. Arvan, et kui tegijatel saab valmis ka inglise ja teised võõrkeelsed saidid tasub partnerlus kindlasti kuhjaga ära ning annab tõsised võimalused internetiturundajaile.

folderburg1

Üllatav oli, et partnerid saavad täiesti tasuta tutvustava saidi, mida ise oma maitse järgi kujundada (kus tarkvara renditeenust ning teisi teenuseid oma nime all pakkuda) ning juhtpaneeli, kus tema enda kliendid toimetavad.
Tehniliselt toimub kõik folderburg.com serverites ning partnerile ei kaasne muid kohustusi, kui vaid motivatsioon oma klienti vajadusel nõustada ja uusi kliente juurde hankida.

Ma ei ole varem kohanud ka sellist võimalust, kus vabavaralised rakendused on niimoodi ühe hiireklikiga installitavad (Joomla, WordPress jpt), kus kliendihaldus rakendus on niivõrd ülevaatlik ning tõsiselt mugav ja lihtne.
Mina kolisin oma domeenid sinna, oma isiklikku keskkonda (mille saab, kui kasutajaks registreerida), domeenide haldamine ja muud tegevused on uskumatult mugavad ja kõik tegevused on hästi ülevaatlikud.

Lisaks saab pakutavaid lahendusi oma (affiliates link:) isikliku lingiga viidata, millel klikates märgistatakse kliendi arvuti ning kui tulevikus see klient mõne toote/teenuse ostab v rendib, siis tekib sealt ka sinu affiliates tulu.

Ettevõtjana on igal juhul kasulikum tarkvara rentida, mitte selle ja serverite peale ressursse kulutada ning haldamise, uuendamise ning hooldamisega vaeva näha. Folderburg.com pakub rentimiseks Microsofti uusimaid äritooteid, lisaks siis ka majutusteenust ning meiliserverit.

Usun, et ka Eesti ettevõtjad sarnaselt muu maailma ettevõtjatega hakkavad järjest enam usaldama tarkvara renditeenust selle paindlikkuse, mugavuse ning soodsa hinna tõttu.

Teeninduse uus tase

Paar näidet:
1) Eritellimusmööbel valmib 3 päevaga – tuuakse teisest Eesti otsast kohale ning kvaliteet on filigraanne. Soovitan:
2) Heliseb telefon: kas te oma autot ei sooviks remontida
3) Omavastutus: autofirmad pakuvad 1500 krooniga (3000 asemel); aega oleks pakkuda järgmiseks päevaks.

Nüüd on küll klient kuningas… kui tal sääste on.

Müügikoolitused – rõhutatult praktilisel eesmärgil

Ma ei ole kunagi käinud ühelgi tasulisel müügikoolitusel. Sellepärast, et saadaolevate materjalidega tutvudes järeldan, et pakutavad müügikoolitused on kõik suhteliselt sarnased: need baseeruvad kuivadel praktilistel näidetel: kliendiga kohtudes seisa nii…, kui klient ütleb “ei”, siis käitu nii.., kui ta ikka ütleb “ei”, siis ütle nii või nii.. või kui klient ütleb sulle ikkagi “ei”, siis helista uuesti selle aja pärast ja ütle nii või nii… ja kui asud helistama, siis järgi sellist lausete ning tegevuste hierariat jnejne.

Iga “kiiksuga” inimene teab, et sellised koolitused on suunatud klienditeenindajatele või sekretäridele.
Kuna kiiksuga inimesi ei ole palju, siis ilmselt on sellistel koolitustel oma tarbijaskond ja eks nad mingit kasutegurit siiski annavad.
Ma usun, et kiiksuga inimene mõjub oma kliendile ennekõike ise- tema olemus, hoiak, suhtumine – klienti, ettevõttesse ja tootesse mida ta esindab. Kuid ennekõike müüb inimene iseennast – “kiiksuga” inimene erineb neil koolitustel käivatest selles poolest, et ta “klikib” kameeleonina IGA kliendiga.

Tea konkurendi töökorraldusest vaid teatud piirini.

Konkreetseid nimesid nimetamata (kes soovib lähemat infot, võib mulle kirjutada) kirjutan sellest, kuidas usk kõvasse konkurentsi võib lennutada ettevõtte kõrgustesse.

See, et konkurents on edasiviiv jõud on üldteada; siiski suhtutakse konkurentsi kui ohtu ning ei ole just tavapärane, et konkurent omab heatahtlikke …nojah.. omavahel võib ju ka positiivselt irooniline olla – hellitusnimesid ning teda oma klientidele ei sarjata, olen alati imestanud, kuidas ometi ei saa paljud müügimehed aru, et oma konkurenti kliendi ees sarjates ja halvustades rikud iseenda mainet. Isegi kui räägitu on tõde kandub müügimehe edastatud negatiivne energia ikkagi temale endale ja tootele/teenusele mida ta müüb. On olnud kiente, kes on märkinud, et kuna konkurent on meie ettevõtet taga rääkinud, siis valivad nad just nimelt meid ja avaldanud tunnustust, kuidas meie müügitöötaja positiivne suhtumine konkurenti tekitab usaldust.

Seega minu lugu: minu müügiosakond alustas seisust, kus ettevõte, omas suhteliselt kehva mainet. Paremal juhul ei teatud meie ettevõtet üldse või kasutati mõne teise konkurendi teenuseid.

Mulle pakkus väga huvi, kuidas on korraldatud “meie hea konkurendi” – nii nimetasime meie suurimat konkurenti, tol ajal turuliidrit nii klientide ees kui ka omavahel suheldes- müügitöö ning millistest kanalitest nad uusi kliente hangivad.

Kuna tol ajal eelistasid 99,9% klientidest meie head konkurenti (tuntus, hea, innovatiivne maine, seni monopol) või said ise hakkama oli selge, et edu saavutamiseks peame meie nägema mitu korda rohkem vaeva kui konkurent.
Sai loodud pea minutilise täpsusega müügimeeste päevaplaan:
1. Punkt kell 9.00 tormasime uute klientide hankimise kanalite kallale, 9.15 – algas juba intensiivne helistamine;
2. Kindlaksmääratud töödejaotus – kes mis hetkel millisest kanalist uue kliendikontakti saab.
3. Mugav väga asjalik CRM süsteem, mis võimaldab igal müügimehel igal hommikul saada vajalikud helistamised ning kliendikontaktid oma kontole ette. – Helistamine algab NÜÜD:
2. Välja oli töötatud uute klientide helistamiste eesmärgid tunni lõikes, jättes aega 10 minutilisele puhkepausile
3. Päeva lõpul edastasin kogu osakonnale nende helistamiste statistika – keegi ei tahtnud olla kehvem, kuid igaüks tahtis olla parim!

Kui ma aastaid hiljem kuulsin ühe hea tuttava käest, kes meie hea konkurendi juurde tööle läks – milline TEGELIKULT oli sealne müügiosakonna töökultuur ja kuidas, millise intensiivsusega seal tööd tehti – olin suhteliselt shoki seisundis (nagu tema oli shokis sealsest töösse suhtumisest ning töökorraldusest).
See, et meie firma teenis peagi Äripäeva gaselliauhinna ning saavutas turuliidri koha oli tegelikult ka tänu meie heale konkurendile – vaadates “Suurele Tegijale” alt üles ja tundes võistlusvaimu ei pannud me tähele, kuidas loorberitele puhkama jäänud konkurent polnudki nii filigraanne ning esmaklassiline.
Kui ma oleks teadnud tegelikku olukorda – kas me siis oleks igapäev teinud sellise pingutuse ja hasardiga ettevõtte maine ja selle teenuste müügitööd? Ilmselt mitte- seega võitlusmoment on ainult kasuks ja konkurendi tegevusi ei tohi väga täpselt välja uurida.
Siis pole enam nii põnev 🙂

Kinnikiilunud müügiosakondade probleem

Sul on toode või teenus.
Sul on selle turustamiseks ellu kutsustud müügiosakond.
Sinu müügiosakond koosneb koolitatud müügispetsialistidest.
Ühel hetkel näed, et käibekasv kasvab senisest aeglasemalt või veel hullem, püsib kuudelõikes eelmiste perioodidega enam-vähem samal tasemel.
Sel hetkel vaatad sa kriitiliselt üle oma koolitatud müüspetsialistide ajagraafiku – ja selgub, et kõigest 20% ajast tegelevad nad uute klientide hankimisega; 80% aga klienditeenindusega: klienditeeninduse alla kuulub aeg, mil müügispetsialist tegeleb kliendiga muudel eesmärkidel kui teenuse/toote müümine. See meeldib paljudele müügiinimestele.

Kui selgusid selline stsenaarium ka sinu müügiosakonnas, siis on sul kaks valikut:1) suurendada stabiilselt müügiosakonda mahus, mis võimaldab saavutada müügieesmärke 2) lüüa osakond lahku müügi ja teenindusosakonnaks. (Kas sa tead veel variante?)
Soovitan soojalt pakutud teist varianti, kuna:
1) müügiSpetsialiste on oluliselt keerulisem leida, kui klienditeenindajaid,
2) müügiSpetsialisti koolitamine on kulukam ja ajamahukam ning pole olemas hinnalisemat aaret, kui “kiiksuga” müügiinimene, kes teab, mida ta teeb.
3) Müügi- ja teenindustegevus on erineva intensiivsuse ja suunaga tegevused ning see killustab töötaja aega – lõpptulemusena lähevad nad kergema vastupanu teed. Ja see pole uue kliendi hankimine.
Müügiosakonnas on neid, kes on “kiiksuga” müügimehed, kui neid, kes tunnevad suuremat rõõmu ja rahuldust klientidega suhtlemisest, nende abistamisest ning vajavad isiklikku kontakti enam. Nad ei otsi suuremat väljakutset uue kliendi “ärarääkimisest” ning ei reageeri kameeleonina nii meelsasti kui nende “kiiksuga” kolleegid.
Seega ei tohiks müügiosakond, millest lood müügi- ja teenindusosakonna kaotada, kuna “kiiksuga” saavad pühenduda müügile, klienditeenindajad aga järelteenindusele ja toele.
Tundub lihtne? Tegelikult komistad siin probleemile, mida oleks saanud vältida, kui ettevõtte müügiosakonna ellukutsumisel oleksid osanud tekkivat probleemi ja vatsuolu ette näha.
Tekkivad probleemid:
1) tasustamine – reeglina koosneb müügimeeste palk laekunud müügikäibest. Lisaks boonustest, millest räägiksin ka siin blogis mingil hetkel. 100%, et klienditeenindusse suunatud inimeste palk alaneb.
2) tööaja planeerimise uued reeglid
3) teisenenud suhtestumine müügiosakonnaga
4) võimalikud lisa-, müügiosakonda administreerivad tööülesanded
5) müügimeestel kaob ära järelteenindusest saadav rahuloleva ja tuttava klindi positiivne suhtlus, mis on neile emotsionaalselt oluline. See on spetsialiseerumise hind.

Kõikvõimalikud muutused müügiosakonna töös, reeglites (eelkõige tasustamisega seotud) toob kaasa rahulolematust ning vastakaid arvamusi. Seepärast on oluline, et oma hõivatuse % ütleksid sinu müügiosakonna inimesed sulle ise, ning parimad lahendused, lähtudes ettevõtte jätkusuutlikkusest ning seeläbi ka osakonna heaolust sünniksid dialoogis ning ühtses arutelus. Kui otsus ning uued reeglid paigas tasub need koos üle vaadata, selgitada ning kinnitada – oluliseim on, et oskad uuendused müügimeestele maha müüa näidates suuremaid teenimisvõimalusi kokkuhoitud aja abil.
On võimalik, et uuendusi ei suuda mitte kõik positiivselt vastu võtta ning senisest mugavamast töökorraldusest või isiklikest kliendisuhetest loobuda ning mõned müügiosakonna liikmed lahkuvad. Ei lahku “kiiksuga”, kuna õige müügiinimene võtab väljakutseid vastu hasardiga, nii nagu “raske klient” ning konkurendiga võistlemine on õigele kameeleonile maiuspala.

Konsultandist müügimeheks

2008 aasta oli kui üks huvitav seiklusfilm majandusest, ärist, poliitikast – inimestest. Juba 2007 aastal oli mulle selge, et müügis ning teeninduses on toimunud kapitaalne lupjumine. Huvitav, et erinevates valdkondades käitusid “müügiinimesed” sarnaselt – minetades müügiinimese kui spetsialisti tunnused ning taandudes kas lihtsalt konsultandiks või vahendajaks. Müüki selle kõige intrigeerivamas ning puhtamas tähenduses ei leidunud enam. Siis sai mõeldud, et kui ajad peaksid muutuma (igale suurele tõusule järgneb ju langus) või konkurents veelgi tihenema on just need pealiskaudsed konsultandid need, kes kõige kõvema löögi saavad. Nii on läinud – keskmise suurusega IT ettevõtjast lahkuv (koondatav) müügimees nendib veel viimast korda tegevjuhiga käteldes: nojah, mis ma teha sain, et kliendid enam ei helista. Nii on! Tere tulemast konsultantide koondamine ning Müügimehed – andke tuld!
Kuidas sa tead, et sinu värvatud müügimees ei saa saavutada müügimehe tulemusi vaid piirdub klientide konsulteerimisega?

Väga lihtne: tal ei ole uute müügikontaktide saamise plaani – nädalate ja kuude lõikes.
Enamus müügimehi ei kipu seda plaani enda jaoks tegema ning loodavad sissetulevatele kõnedele ning tellimustele.
Müük ning selle juhtimine on ettevõtte arengu ning kasvu oluliseimaid tegureid. Seda ei saa alahinnata. Keegi on öelnud: ettevõtte juht peab kuuluma müügiosakonda. Sellises ettevõttes müügimees müüb, mitte ei konsulteeri või/ega ei ole klienditoe seisuses.

Kuidas telemarketingist kõige enam kasu saada?

Kui mõtlete kasutada telemarketingi (TM)Eesti sihtrühma jaoks, siis tm-i pakkuvaid firmasid on Eestis mitmeid ja kõigi puhul on võimalik kokku leppida erinevaid tasustamise parameetreid. Kõige kasulikum sõlmida tasustamine mingite konkreetsete tulemuste eest. Lihtsalt andmebaasi läbihelistamine on TM firmale magusaim ja ihaldusväärseim töö, kuid sinu jaoks ei anna see suurt väärtust. Kokku leppida saab mingites konkreetsetes tulemustes nagu nt:
1) kasuliku kontakti leidmine (ettevõtte tegevjuhi, raamatupidaja nimi, tlf, e-posti aadress)
2) sihtrühma kontakti leidmine ning konkreetse tegevuse kokkuleppimine (kliendivisiidi kokkuleppimine, nõusolek teenuse v toote proovikasutamiseks, suunamine sinu kodulehe külastamisele ning kampaania vm vormi täitmiseks, nõusoleks kampaania vm pakkumise saamiseks e-postile ning järgmise kontakti kokkuleppimine)
Sina maksad tasu vaid selle konkreetse tulemuse eest ning kuigi kokkuvõttes võib kontaktikulu olla suurem kui lihtsalt andmebaasi loomise v korrastamise eest on selle tulemuslikkus oluliselt tõenäolisem.
See, kes sinu firmat esindab, kuidas on tema müügikoolitustase selgub siis kui saad esimesel päeval (telli raport tulemustest igapäevaselt oma e-postile – Telemarketingi firmad vähemalt Eestis kasutavad meelsamini veel faksiteenuseid).
Reeglina jõuavad müügiinimesed teha tunnis 20 kõnet, siis tunnis 2 positiivset vastust on hea tulemus.
Soovitan sõlmida leping testajaga – nt-ks 2 päeva – nii saad kasulike kontaktide tagasisidest järeldada, kas edastatud kontaktid olid ikka kasulikud ning sellest johtuvalt kas lõpetada leping, teha mõningaid muudatusi müügilähenemises või jätkata koostööd.
Küsi ka tasu, mida TM firma sinu firma esindajale maksab – kas see motiveerib sinu esindajat?
Kui kaalud TM kasutamiset välisturule sisenemiseks, siis soovitan võtta ühendust TM firmaga, kes on esindatud enamas kui ühes riigis ning koos arutada, kas ja millise turu jaoks sinu toote v teenuse turu-uuringut, sihtrühma andmebaasi v esmakontakti loomist või veebisaidile suunamist TM teel on kasulik teha. TM firmad positsioneerivad end hea tava kohaselt kui konsultatsioonifirmad, kelle teadmisi ning arvamjust tasub ära kuulata. Kui konsultasioonijärgselt nendite, et TM-i sinu teenuse puhul kasutada ei ole efektiivne, siis on see sinu jaoks suur samm edasi ja raha jääb asjatult kulutamata. Kuigi mina soovitan kahtluse korral – kas tm võiks töötada siiski testperioodi – kasvõi paar päeva.

Millal on sul kasulik kasutada Telemarketingi sisseostmist?

Telemarketingi on sul kasulik sisse osta, kui:
1) oma toote v teenuse müügiks vajad sihtrühma andmebaasi loomist (kasuliku kontakti ja selle andmete leidmine)
2) toote v teenuse sihtrühmani jõudmine on telemarketingi teel kõige tõenäolisem (koduperenaised (sh lastega pered), vanemaealised jt maapiirkondades asuvad inimesed) – ehk siis need, kelleni ei pruugi jõuda interneti kaudu.
3) vajadus toote v teenuse järgi on väljaselgitatav konkreetsete parameetrite järgi (kas peres on lapsi, kas eletakse oma majas, millist sarnast toodet v teenust on senini kasutatud jms)
4) turule sisenemiseks vajad valitud sihtrühma käest mingit konkreetset infot
5) turule sisenemise eel testid potensiaalse sihtrühma arvamust, vajadust v hoiakuid.

Müük – kas telemarketingi sisse osta v teostada ise?

Tooteid või teenuseid müüva ettevõtte suurim kuluartikkel on müügiosakond. Milline on parim müügiosakonna tasustamismudel on üks küsimus, teine ja oluliseim on, milline on müügiosakonna töökorraldus ja kuidas ja milliste kanalite kaudu ettevõte oma teenuseid – tooteid müüb. Kuid kolmas, mille peale alati ehk ei tulda on, kas oma müügiosakonda on ettevõttel üldse otstarbekas pidada?
Olenevalt ettevõtte tegevuse spetsiifikast kasutatakse järgnevaid müügikanaleid:
Otsemüük
1) telefonimüük
2) telefonimüük + kliendivisiit
Hulgimüük (teenuste-toodete turustamine edasimüüjate võrgustiku kaudu)
1) telefonimüük + kliendivisiit
Oluline müügikanal, mille osakaal vähemalt Eestis Euroopa mastaabis järsult tõuseb on e-müük, ehk toodete-teenuste müük interneti kaudu.
Kriisi tingimustest rõhub tark ettevõtja e-müügile järjest enam.
Müük koosneb reeglina kahest olulisest etapist:
1) esmakontakt
2) järelkontakt

Põhjendamatult vähe tähtsustatakse esmakontakti kulu. Kui vaadelda müügiprotsessi tegevuste kaupa, siis just esmakontakt neelab müügimehelt enim aega – siia alla kuulub 1)sihtkontakti leidmine ja sihtkontakti andmete hankimine 2) sihtkontaktiga ühenduse saamine, sihtkontakti huvi äratamine 3) nõusoleku saamine järgnevateks tegevusteks.
Ühest küljest on see keeruliseim protsess, teisest küljest aga lihtsaim.
Kui ettevõttel on sihtkliente palju, (eriti tuleks seda vaadelda Eesti vm väiksema riigi osas) siis oleks tark kasutada esmase kontakti võtjaks sisseostetavat telemarketingi.
Kui kliendi sihtrühm on väike, tasub kogu müügiprotsess üles ehitada kontakti algusest saadik personaalse lähenemise kaudu.

Hea võimalus haarata turgu

On tõsiasi, et ettevõtete reklaamimahud on 2008 aasta teisest poolest vähenenud enam kui 50%. Ajakirjad on õhukeseks kokku kuivanud ning igalt lehelt ei vilgu vastu kõikvõimalikku reklaami. Loogika ütleb, et müügimahtude vähenedes peaks suurendama panuseid turundusse ning müüki. Hetkel saavad tähelepanu reklaamiostjad, kes kasutavad turusituatsiooni osavalt ära:
1) reklaamihinnad on kõigi aegade madalaimad – kui pole reklaamiostjaid on pakutavad reklaamipinnad odavad.
2) väljamüüdud reklaampind hakkab silma ning tõmbab turul olevad ostjad endale. Vt Saksa Auto
3) Reklaami- ja PR firmad keskenduvad neile vähestele klientidele, ning ostjaskond saab hästiplaneeritud ja -teostatud reklaamikampaania osaliseks. See aga tähendab suuremat tagasisidet ning ostjaskonda.

Praegu on magus aeg haarata konkurentide kliente ning tõmmata uute tähelepanu. Paljud ettevõtjad ning nende müügi- ja turundusjuhid on afekti seisundis – tundub, nagu nad eitaksid olukorda j aloodavad, et homme on juba kõik vanaviisi – et kliendid ise helistavad ning palgapäev toob positiivseid emotsioone.

Võimalus oma äri töös hoida

Üks juhtivaid Eesti IT ettevõtteid reageeris 2008 aastal järjest süvenevale majandus- ja finantskriisile kiirelt ja targalt, ning ma arvan, et selle sammuga sai ta turul olulise konkurentsieelise.
Ühel hommikul, kui kogu äri- ning kontoriinimeste arvutiekraanidelt tulvas aina järgnevaid mustema stsenaariumiga tulevikuennustusi kutsuti kogu ettevõtte töötajaskond kokku: ettevõtte juhtidest osakondade juhtide, raamatupidajate, müügiinimeste, sekretäride, laotöötajate ja koristajateni välja. Ettevõtte juht rääkis lühidalt keerulistest aegadest, mis ettevõtet juba oluliselt puudutavad ning lähi- ja veidi kaugemas tulevikus veelgi rohkem mõjutavad ning märkis, et ettevõttel on ellujäämiseks kaks valikut: 1)koondada suurem osa inimesi ning efektiivistada tööd olemasolevatega või 2) jätkata sama suure töötajaskonnaga, kuid KÕIKIDEL – tegevjuhist puhastusteenindajateni alaneb töötasu 20%.
Sündis kollektiivne kokkulepe – mille võtsid vastu tippjuht ning koristaja koos ning ettevõte jätkas tegevust järgmisest päevast oluliselt suurema konkurentsieelisega. Palgatulude vähenemise kõrval sai kogu ettevõtte töötajaskond juurde meeskonnatunnet ühisest suurest otsusest, lojaalsust oma juhtide vastu ning motivatsiooni töötada ühtehoidvas meeskonnas. Kindlasti leidus kollektiivis ka selliseid, kes tundsid end nurkasurutuna, kuid üldises atmosfääris ei pääse nende hoiak mõjule. Pealegi ei ole virisejatel valikut – konkurendi juurde viiv uks on suletud – sest sealgi on aktuaalne kulude kokkuhoid, vähendamine ning töö efektiivistamine.
Lisaks palgakulude vähendamisele rõhutakse ettevõttes ka efektiivsele tööjaotusele – nii avatakse uusi esindusi, kuid ilma lisatööjõudu – kaupluse personali juurde värbamata. Kuidas see võimalik on? Küsi julgelt! Kui sul on oma näide praeguse keerulise aja ebapopulaarsetest otsustest või kuidas sina oma ettevõttes keerulistele aegadele vastu astud, siis palun lisa siia oma kommentaar!

Kuidas me õpetasime ettevõtjaid arvutit avama ning kasutama

2000-te algul asusin CV Keskuses müügitegevusi korraldama ning tööprotsesse välja töötama. Töö pakkus tõsist väljakutset, sest:
1) suur osa tööpakkujaid, müügiosakonna sihtrühm kasutasid töötajate leidmiseks printmeediat, tutvusi, kuulutuste stendi pinda või head konkurenti CVO-d
2) portaali ei teatud üldse või oli sel kliendi meelest halb maine
3) mingit rahasummat online värbamiseks eraldada ei planeeritud. Kui veel 2004, 2005 aastal oli paljude meelest suhteliselt tobe tasuda parkimise eest, nii ei oldud harjutud maksma millegi mitte käegakatsutava, immateriaalse, mitte midagi garanteeriva “õhu” eest.
See oli tööpõld, millesse näljasena ja rahulolevana sukeldusin.
Kõige aeganõudvam tegevus müügiinimestel oli ettevõtjate, sh ka personalitöötajate arvutikoolitus. Ei olnud harvad juhud, kus mu müügimehed palusid kliendil lülitada sisse arvuti; aktiveerida browser, otsida üles aadressiriba, tippida sinna www.cvkeskus.ee , ning sealt liikuda vastavale lingile. Tagntjärgi võib öelda, et nii CVK kui ka teiste portaalide müügiosakonnad tegid ära suure töö ettevõtjate koolitamisel ning arutiseerumisele kaasaaitamisel. Kui Eestis oli vähemasti pealinnas olukord suhteliselt hea, siis näiteks Läti ning Leedu sõsarad puutusid ettevõtjate arvutikaugusega veel kaua ja palju sügavamalt kokku.

Öeldakse, et innovatiivsed ettevõtjad on oma ajast ees ning seetõttu kõrbevad tihti.
Nagu oli 3G arendus jms – asjad toimusid inimeste jaoks liialt vara. Kuid kui keeruline algusperiood üle elada võib hiljem lõigata uuenduslikest arendustest tohutult kasu.

Tänasel päeval on CVK suurim, edukaim – külastatavaim online-värbamise portaal Eestis, edukalt mahamüüdud ning efektiivse müügi ja klienditeeninduskorraldusega toimiv portaal – iga IT ettevõtja unistus!
Olen alati imestanud selle üle, kuidas ometi on suutnud HL hoida niivõrd madalat profiili – omades selliseid hoobasid nagu printmeedia kanalid koos oma suurte turundusmahtude ja võimalustega. Reeglina on just sünergia see, mis tekitab mahtu, traffkut, näitab ettevõtet ja pakutava teenuse kaalu ja kvaliteeti suuremana kui tegelikkus seda ehk alati on; HL ei ole korporatsioonivõimalusi kõige kiuste suutnud ära kasutada ja see on olnud minujaoks üks suur mõistatus.
Arvan, et EE omanikud, ka juhid, kes asju organiseerisid oli pärit printmeedia kommuunist niivõrd, et ei suutnud aduda internetiportaali võimalusi ning perspektiivi. See on sama mis kommitöösturi sukeldumine meediaärisse või vastupidi – kehtivad teised reeglid, ohumärgid, võimalused ning karid. Neid ei saa tähtsustada, kui neist ei te4a. Ja ilmselt polnud omanikel niipalju tarkust, et olekid kaasanud mõne vastava kogemusega juhi.
Kui CVK – s oli suur rõhk kvaliteetse planeeritud, lausa detailideni ärakirjeldatud müügitöö kõrval ka arendusel – mida, kuidas klientide tööriistad funktsioneerivad siis mul on tunne, nagu head konkurendid on uinunud 100 aastasesse unne, unustades elementaarsemadki reeglid portaali näo, disaini uuendamistest ning tähtsusest, vastavast müügitöö korraldusest rääkimata.