Miks ideid ei realiseerita?

Novembri viimastel päevadel andsin EBS-i juhiprogrammi magistriõppe kursuslastele loengu ettevõtte alustamisest hetke kiirelt muutuva ärikeskkonna tingimustes. Olen BeWise programmi lektor – minu teemadeks on ettevõtte müügistruktuuri ülesehitus ning müügi juhtimine, internetiturundus, turu-uuringud ning ettevõtlus.

Viimases loengus käsitlesin peamiselt IT valdkonna ettevõtlusvõimalusi ning praktilisi edunäiteid. Siinkohal tahan tuua välja grupitöö tulemi, mis otsis vastust küsimusele: miks ma ei realiseeri oma ideid?

peamine, milleni jõuti olid HIRMUD:
– hirm kaotada olemasolevat positsiooni/karjääri
– hirm, et pole piisavalt know-howd
– hirm kaotada rahalisi ressursse
– pole rahalisi vahendeid
– pole piisavalt aega
– ei viitsi (pole motivatsiooni)
– pole head ideed

Laias laastus siis peamised. Nagu näha, siis seostub juhiprogrammi tudengeile ettevõtlus millegiga, milles on pigem võimalus kaotada kui võita. Ka ebaõnnestumist (loe: kogemuse saamist) loetakse kaotamiseks.

Mind üllatas, et ei mainitud kompetentsete kaasosanike leidmise keerukust. Samuti ei mainitud otseselt ebaõnnestumisega kaasnevaid ebameeldivusi (maine, mis siin regioonis on kerge kahjustuma pärast ebaõnnestunud äritegevust)

Loengu tagasisidest põhjal üllatas kursuslasi enim see, kui kiirelt on võimalik pääseda rahvusvahelisele turule ning kui lihtsate vahenditega on võimalik alustada rahvusvahelise äriga.
qminder

Üllatas, et äritegevust on võimalik alustada ka ilma rahalise kapitalita, et oluliseimad näitajad on mittemateriaalsed. Hakati mõtlema sellele, mis tekitab kirge, milles ollakse hea ning milles võiks seisneda sinu äritegevus.

Ja mis peamine – usun, et nüüdsest hinnatakse enim kaastudengeid ning kogu oma suhtlusvõrgustikku selle pilguga, kellega võiks luurele minna.

Advertisements

Suurpuhastus müügiosakonnas

Osalesin 2011 aasta sügisesel JCI Aastakonverentsil JCI noorkoolitajate sessioonil. Ettekanne kestvus oli määratud 30 minutit, mis andis väljakutse püstitada piisavalt fokusseeritud teema ning püstitada 1 probleemitõstatus.
Suunasin oma esitluse müügijuhtidele, kuivõrd soovisin esitleda oma mõtet müügiosakonna efektiivsemaks muutmisel.
Tõsi, kohapeal selgus, et minu koolitusel ei olnud ühtegi müügijuhti, seega ka kohustuslik grupitöö tegemata.

Ma tean, kuidas väike- ja keskmistes ettevõtetes vaeveldakse ebaefektiisuse rägastikus, mille on loonud müügijuhid (ikka need, kes juhivad müügiosakondi), kes tegelikult ei adu, mida saab nõuda müügimeestelt ja kuidas neid tegelikult on võimalik tööle panna.
Kuna ülaltoodud teemat olin enne konverentsi esinemispakkumist omaette sügavuti juurelnud, olles ise ettevõtjana ning palgatöötajana müügiorganisatsiooni ülesehitaja ja juht, siis otsustasin tuua välja peamise sõnumi:
sinu osakonna müügimees

Müügijuht: ole eelduste looja ning takistuste kõrvaldaja. Hall kardinal, kes tõstab osakonna uuele tasemele, sellisele, millise fiilinguga töötavad suurfirmade osakonnad tippjuhtide käe all. Ära konkureeri. Ära mata end igapäevaste probleemide alla. Ole starteeg, visionäär, värbaja, motiveerija.

Et mu sõnum paremini pärale jõuaks kasutasin sportlase kujundit. Müügijuht kui treener ning müügimees kui sprinter.

Mis rolli kannab sinu müügimees?
Kui vaatad seda kena muskleis sprinterit, siis kas treenerina kujutaksid ette, et sinu treenitav paneb vahel balletisussid jalga ning teeb treeningsaalis mõned piruetid? Või saadaksid ta maadlema, või tasuks tal muuhulgas treeningute vahepeal harrastada sumomaadlust, jäähokit, bobisõitu või tasuks teda rakendada mõnes korvpalli tiimis?

Kui visualiseerid end treeneri kohalt müügidirektoriks, siis mõtle,
*kas sinu müügimees on hoopis klienditeenindaja – võttes vastu tellimusi, luues arveid ning edastades kauba?
*või on ta projektijuht, kes pühendub päevi-nädalaid kestvale rätseptööna valmivale pakkumisele?
*on ta inkasso – tegeledes võlgade sissenõudmisega?
*autojuht – klient ju soovib kaupa, ja ehk on tore ka mõni sõbralik sõna juttu ajada kliendi juures?
*on ta disainer – disainides tunde ja tunde müügipakkumist ilusamaks-värvilisemaks-atraktiivsemaks?

Kas tead, et hea müügimees on ettevõtte suurim vara? Mis maksab sinu müügimehe aeg? Kas head klienditeenindajat on kergem leida kui head müügimeest?
Arvete sissenõudmisega saab tegeleda inkasso – testige ja te näete, et arved hakkavad imetabaselt täpselt laekuma! Ei tasu karta, et inkasso kaasamisega kliendid solvuvad, eemalduvad; ettevõttes valitsevad reeglid sisendavad usaldust ning kindlustunnet.
Pakid ning kauba veavad kohale trantspordifirmad, kelle töötund on väga oluliselt soodsam kui müügimehe oma.

Lisaks rollile osakonnas keskendu müügijuhina takistustele, mis müügimehel head tulemust ei lase toota. Ainult tulemusele keskendumine tekitab stressi, sest võib piisata ühest suhteliselt väikesest muudatusest, et müügimehele anda juurde aega ning võimaldada tal oma tööd oluliselt paremini ja tõhusamalt teostada.

Mis need takistused siis on:

* liiga palju tooted-teenuseid-pakette. raske orienteeruda kliendid ja müügimehele. Siin on oht, et müügimees läheb kergema vastupanu teed ning müüb seda, mida on kerge müüa. Kuid mitte seda, mis on ettevõttele kasumlikum. Mõtle, kas piisab 3 küsimusest kliendile selleks, et oskad valida talle sobivaima lahenduse ning müügis keskenduda ainult sellele (jah, üks soodsam ja teine hinnalisem täispakett, kuid mitte mitut samaväärset valikut!)
Testi – eemalda aktiivsest pakkumisest teenused/tooted, mida pole 3-6 kuu jooksul müüdud nng keskendu kasumlikemale.

* Pakkumised: standardiseeri pakkumised. Kui tegu ei ole just luksusjahtide müügiga, siis kasuta PDF esitlust. Kliendi personaalne pöördumine – kokkulepe, räägitu lühikokkuvõte, personaalsed argumendid ja loomulikult kontakti ja ettevõtte nimi too välja e-mailis. Manusega aga lisa valmispakkumine, mille loomise jaoks ressursse kokku hoitud ei ole. See lihtsalt avaldab muljet.

*CRM – mida varem ettevõte võtab kliendihalduses kasutusele CRM tarkvara seda rohkem hoiab ta kokku ressursse. CRM olgu müügimehe parim sõber ning siin peaks olema kaardistatud kliendid, talletatama kliendisuhtluse ja müükide ajalugu ning välja võetatav müügitulemuste kokkuvõte.

jah, veel paar aastat tagasi andis üks alustav ettevõte oma müügimeestele ette kollased Kontakt kataloogid, mida lehitsedes viimased siis kliente otsima hakkasid. Millisel päeval sai klient kaks identset müügikõnet samalt ettevõttelt, seda ei oska hetkel öelda 🙂

* müügikõne – mis on need peamised küsimused, mille abil saab teada, mida kiendil vaja on; mis on müügiargumendid, mida kasutavad kõik müügimehed; üllatavlt palju olen avastanud, et ettevõttesse võetakse müügimehi, antakse neile ette nimekiri klientidega, telefon, tootekataloog ja GO.
Tore muidugi, et inimestel lastakse arendada endas loomulikku loovust, aga need pruugi olla ju A-taseme mängijad.
Ja sinu kontoriruum, elekter, põhivara ja sinu enda aeg on väärt rohkem, kui müügimehed käivet suudavad teha.

* nii nagu sprinter ei saa tuua head tulemust ilma arenguta, nii vajab arendamist ka müügimees. Selleks ei pea olema vaid koolitused müügiteemadel. Investeering võib olla kolleegidevaheline arendus, ajurünnakud aga ka investeerimine raamatutesse, sportlike tegevuste soodustamisesse.

Loodan väga, et sa siit vähemalt ühe idee või otsuse välja korjasid?

Rollidest veel: tasub mõelda müügi ja teenindusosakonna loomisele, et müük saaks keskenduda oma professioonile ja meeldivad klienditeenindajad saaksid lahendada klientide tekkinud probleeme.

Oletame, et oled suure töö tulemusel timminud osakonda maksimaalselt. Paigas on kliendihaldus, müügimehed keskenduvad oma professioonile, klienditeenindus teenindab kliente, ajakasutus on pedantlik. Kas kõik?

Ilmselt siiski mitte – müügiosakond ei ole eraldiasetsev manner või planeet, mis funktsioneerib eraldi. Piisab ühest lülist kogu ettevõtte tegevuste ahelas, mis kogu osakonna pingutused lammutab. Näiteks müügitöö on kvaliteetne, kuid teostus – on see siis mõni ehituslik, paigaldusega aga ka teenindusega seotud ebakvaliteetne töö ning kogu müügiprotsess on mõttetu: ei teki püsikliente ning klientide negatiivne tagasiside demotiveerib parimadki töötajad.

Kõige lõpuks tahan veelkord panna sind mõtlema sellele, mida tõin välja selle postituse alguses:

Millist rolli kannad sina, müügijuht?

Defendec

Absoluutselt arendav on kuulata startup ettevõtete edulugusid. Kui neid juhtub andma veel ettevõtte juht, kes kannab ka särava müügimehe rolli on positiivne elamus garanteeritud.

Mõned meeldejäävaimad mõtted, mida Defendeci juht Jaanus Tamm oma ettevõtte tutvustamisel andis:
* Muuda ettevõtte nimi, kui see tekitab klientides segadust, ei eristu või ei jää meelde: Smart Dust Solutions-ist sai Defendec.
* Alusta müügitegevust läbi kontaktvõrgustiku. Kui tegu keerulisemate eriotstarbeliste toodetega, siis strateegiliste müügiplaneerimiste eelselt otsi sihtrühma seast isiklikke kontakte. Kunagi ei tea, mil mõni juhuslik kontakt võib tuua leadi.
* Ära tooda riiulisse.
* Enne olulist demo ei tasu seadmeid näppida 🙂
* Tähista väikseid võite
* Võtmetöötajaid motiveeri osalusega
* Ole sihtrühma juures kohal. Kasuta rendikontorit, oma kohapeal postiaadressi, postkasti, faksinumbrit, kohalikku telefoninumbrit.
* Enne sihtriiki sisenemist oma partnerit, kes orienteerub kohalikes seadustes ning ärikultuuris – kui ettevõtte müügistarteegia pole paigas, siis võib selleks kontaktiks olla kas särav isik või ka potentsiaalne edasimüüja, kes juba omab sihtgrupi kontakte.
* Tootearendus: kõiki vajalikke tehnilisi komponente ole vaja ise arendada
* Kasuta kõiki võimalusi, et oma tootest rääkida. (lennujaama ooteruum, ärilõunad, messiesinemised, network üritused)

Startups giving back

Hetkel Eesti edukaim ning säravaim startup CrabCad loobus oma SeedCampil võidetud 25K euro suurusest auhinnarahast ning annetas selle võistlusel teiseks jäänud Kosovo juurtega startupile. See omakorda tekitas saidi Startups Giving Back, kus kutsub üles Startuppe tekitama omavahelist sünergiat. Aidata üksteist saab erival moel: suhtevõrgustiku, knowhow, kogemuste jagamise ja muuga. Olulisem mõte on, et startupperid omavahel ei võistle vaid toetavad.

Kindlasti oli selline idee Crabcadi poolt hea turundus, ettevõtte sai kõvasti juurde usaldusväärsust ning lisaturundust, kuna uudis tekitas startupkogukondades furoori. Ettevõte jätkab usaldusväärse ning kõrgelt ärieetilise käitumisega.
See case on hea näide, et sa ei pea kulutama tuhandeid turundusse. Pildile saad, kui teed midagi, mis ületab uudiskünnise – võidud-auhinnad, koostööd, ambitsioonikad ettevõtmised, partnerlused.

Septembri parim viirusturundus kampaania

Vaieldamatult vaimukas viirusturunduskampaania üllitas Starman, kes oma Facebooki saidil andis võimaluse luua feik Õhtulehe artikkel endast. Kampaania algul külas see omajagu segadust ja levis kulutulena. Üsna peagi suleti rakendus ajutiselt, äkki Õhtulehe survel..? app on siin igaljuhul: https://www.facebook.com/starman.ee?sk=app_114078368697810
Eneseiroonia ning erakordsus on see, mis kampaania levima paneb.

Paroolihoidla

Veebisaite, mis nõuavad sisselogimist ei ole vähe. Ühte kasutajanime ja parooli ei ole kõikjale sisselogimiseks kindlasti kõige turvalisem kasutada. Hea leid on http://www.lastpass.com, mis salvestab paroolid automaatselt. Paroolid talletatakse krüpteeritult. Lisaks veebisaitide paroolidele on võimalik lastpass.com-i talletada ka ID , Mobiil-ID, panga kaartide, passi ja muud andmed.

Kui oled lastpass.com rakenduse oma arvutisse tõmmanud, siis uude veebisaiti paroole luues salvestatakse need juba automaatselt. Andmed asuvad pilves ja oma parooliga saad oma andmetele lihtsalt kõikjale ligi.
Kui laed rakenduse oma arvutisse, siis saad lubada juba senised paroolid kohe automaatselt mällu võtta. Minul tekkis automaatselt lausa 74 veebisaiti, osad küll dubleeritult, kuid siiski piisavalt, et lastpassist tõsielt kasu oleks. Mõnda veebisaiti sisselogides ilutsevad lastpassi logod juba sisselogimisväljade juures.
Oluliseim on, et jätad meelde oma lastpassi-i salasõna. Ja elu on veebis toimetades oluliselt lihtsaim.

Põrgust taevasse ja vastupidi

Suurest masust õppis ettevõtlus palju.
Arutu laristamine on hullem, mida vaadata. Omanike raha lennutatakse vastutustundetult tuulde enamikes ettevõtetes, kus tegevjuhtkonnas pole omanikke või on juhtkond pigem sotsiaalset ettevõtlust harrastav.

Start-up, alustav ettevõte
Esimeste sammude tegemisel on suurim rumalus rentida kontoripind, soetada firmale põhivara või palgata töötajaid.
Ühtegi kulu, väljaarvatud ettevõtte regamise, domeenide, kodulehe majutamise jms-ga seotud kulud pole tegelikult äriliselt ilmtingimata vajalikud. Päris esimesed sammud on võimalik teha ka viimaste kuludeta ning panna power esialgse tiimi leidmisele, ärimudeli ja kui on olemas toote prototüüp, siis ka toote testimisele sihtrühma seas.
Püsikulud on mõistlik peale võtta alles siis, kui esimesed kliendid, saadud toetused, investeeringud vms tulud, mille abil ettevõtte tegevust saab kiirelt arendama hakata (arendus-ja müügi-ja turundustöö) loovad selleks põhjuse; ka siis peab rahavoogudel silma peal hoidma ning pigem säästma ning müügitulusid tõstma enne uute kulude pealevõtmist.
Kui tulusid ei õnnestu kuidagi tekitada või tõsta, siis peaks tootele ja arendustegevusele otsa vaatama, kas liigutakse ikka õiges suunas; eriti just IT firmad kipuvad arendustega liiale minema; arendatakse ja arendatakse, analüüsimata, kas antud arendused tegelikult ka aitavad kaasa müügi suurenemisele ehk siis töötavad kliendi kasuks? Geniaalsed on tihti just need tooted, mille arendus on teatud piiril seisma pandud ja mis toimivad väga pikalt;

näiteks Highrise, mis on maailma üks edukamatest CRM-idest on teadlikult hoidunud igasugustest arendustest ning on võtnud fookusesse kitsa sihtrühma. Nad loobuvad klientidest, kel on tekkinud suuremad vajadused ega arenda toodet, et vastata kõigile kliendivajadustele. Suurenenud vajadustega klient suunatakse lahkelt uue teenusepakkuja juurde ning keskendutakse edasi oma sihtrühmale. Selline fokusseerumine on aidanud ettevõttel hoida kokku kulutusi, mida ei suudaks katta pidev arendamine ja rakenduse täiendamine. Kuna igal kliendil tekib omi soove, vajadusi, nägemusi, siis soov olla kõigile meelepärane võib su äri kiirelt hukutada.
Ka Microsofti esimene tiim töötas esialgu tasuta ning osalised ja juurde kaasatud tegijad said ettevõtte osanikeks. Raha ei liigutatud, kuna polnud, mida liigutada.
Seega on Start-up üks võimalustest saada tulevikus osa hiigelkasumist ning olla üks ühe suure ettevõtmise asutajatest.
Tööjõud on suurim koorem ettevõttele ning eelistada tuleks neid töökohti, mis on otseselt raha sissetoomisega seotud. Enamikku knowhowd saab tegelikult firmasse sisse osta – seotus on paindlik ning minimeeritud on kõikvõimalikud riskid: alates isikuomadustest tulenevate riskdega kuni lepingu lõpetamisega seotud lisakulutustega. (sekretäri-, raamatupidamis-, turundusjuhi-, IT administraatori-, klienditoe jne teenused on vaid mõned, mida on võimalik sisse osta vastavalt vajadusele)

Ettevõtte knowhow ehk investori jaoks väärtuse kandjad on tegevjuht, müügijuht, arendusjuht, muud ametikohad ettevõtte väärtuse seisukohalt on sekundaarsed.

Ettevõte peab teadma käibe suurust, või ka mõnd muud äriliselt olulist näitajat, mille saavutamisel uusi suuremaid arendus- ja tegevuskulusid ettevõtte väärtuse tõstmiseks tehakse. Kui see eeldus pole täidetud, siis uut sammu teha ei saa.

Tänu masule vabanesid ettevõtted töötajatest, kelle töö ei olnud otseselt seotud majadusnäitajate parandamisega. Igasugu konsultantide-assistentide-keskastmejuhtide-büroojuhtide-spetsialistide jne armeede asemele värvati müügimehi, inimesi, kes otseselt kliendiga suhtlevad ning käibesse oma panuse annavad. Tasustamisskeemid muutusid üheseks, kus tasu oli tulemusega seotud ning teenuse kvaliteet oli selgelt rahas mõõdetav.

Ettevõtete omanikud vabanesid juhtidest, kes ei suutnud uut olukorda omaks võtta ning olid mugavuste ning eritingimuste valguses minetanud peamised juhiomadused: võtta vastu ja viia ellu ebapopulaarseid otsuseid, saneerida ettevõte tootlikumaks ning rakendada uusi põhimõtteid tasuskeemides, klienditeeninduses ja muuta müügiprotsessid reaalajas selgemalt mõõdetavaks.